Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Renessansskunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunstrhitekt, gootika, renessanssrhitektuur, figuur, skulptuur, firenze, kirik, nelinurkse, pronksist, platon, palladio, seostatud, uurimine, humanism, veendumus, hindama, lemmiktegelane, uusplatonismi, reeglites, suurmeister, filippo, brunelleschi, lorenzo, kabel, palazzo, tiivast, tänavalelberti, maalikunst, illusioon, ettekuulutus, kunstnikelTaas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu Palazzo paleed, 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared. Kunstiteoreetik Alberti käsitles tsentraalperspektiivi matemaatilist täpsust, proportsioone arhitektuuris. 3. Maalikunstnik. Sandro Botticelli; (1
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised.
-loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) Ristiusu kirik ja uuspaganlus Uusplatonism ja jumalikud reeglid 15.saj II poolel tugevnes Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju -meelelise maailma taga on ideede maailma, mis on olulisem ja väärtuslikum (kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga, aga mitte tavalise kogemuse kaudu) Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat
· Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline
Vararenessanss; 16. sajand cinquecento e. Kõrgrenessanss . 5. Vararenessanssi arhitektuur 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Linna avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, need olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. 6. Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene.
14.saj eelrenessanss, 15 saj vararenessanss, 16 saj kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.saj 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli I suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? Filippo Brunelleschi 3. Nim tema kavandatud ehitis Firenzes. Firenze toomkirik 4. Keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschit 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kuidas neid nimetati? Paleesid kolmekorruselised, neljast tivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, madala katusega. 6. Kuidas olid kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid? Vertikaalse suuna asemel hakkas valitsema horisontaalne. Esimene korrus, mis pidi kandma kaht ülemist, võis olla massiivsem ja raskepärasem, teine korrus oli kergema ilmega ja ka kolmas mõjus vastavalt. 7. Millised muudatused tõi palazzode ehitusse kuulus arhitekt L. B. Alberti
India kunst · Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. · 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj
15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust
.......................................................................................4 1.5. Majanduse areng renessansiajastul......................................................................................4 1.6. Renessanslik moraal............................................................................................................5 1.7. Antiigi tundmaõppimine.....................................................................................................5 1.8. Ristiusu kirik ja paganlus....................................................................................................5 1.9. Renessansi periodiseering...................................................................................................6 2. RENESSANSI KESKUSED..................................................................................................7 2.1. Renessansiaegne Firenze.....................................................................................................7 2.2
ainult õigete vahendite ja viisiga saavutatud eesmärk on midagi väärt. Seevastu renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte“eesmärk pühitseb abinõu“. Sellel ajal ajal hakkasid levima ka tulirelvad. Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), Firenze (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents). Itaalia renessanssi periodiseeritakse järgmiselt: 14
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:
Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid),
Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast. - Jätkub vaidlus kahe mõttesuuna vahel, mida on esindanud Platon ja Aristoteles. Esimene rõhutas ülemeelelise maailma reaalsust, mida saab ainult mõistusega (reeglid, seaduspärad) tunnetada. Aristoteles hindas rohkem kogemuslikku meeltele tuginevat tunnetust. NB!Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse reness-ga tärkasid juba keskajal (nt looduse teadlik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst).
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Kolooniad rajati Hispaania ja Prantsusmaa rannikule, Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Musta mere rannikule, Põhja-Aafrikasse. Kreeka kultuuri mõju levis kogu Vahemere ja Musta mere rannikule. 776. e.Kr - esimesed olümpiamängud 5. saj...330 e.Kr - Klassikaline ajajärk. Ateena ülemvõim. 470 e.Kr - Olümpia Zeusi tempel 450 e.Kr - Ateena Hephaistose tempel 500...479 e.Kr - Pärsia-Kreeka sõjad 387 e.Kr - Platon rajas Ateenasse Akadeemia 330...146 e.Kr - Hellenismi ajajärk. Aleksander Suure Pärsia-sõjaretkega levis kreeka kultuur kaugele Idamaadesse. 146 e.Kr...395 AD - Rooma võimu ajajärk. MAASTIK Oluline - valgus, kaljud, taevas, meri. Kreekas ei "neelatud" inimfiguuri alla ega valitsetud tema üle. Mäge ja tasandikku, merd ega maad ei kaotatud kunagi silmist. Iial ei olnud tee mereni pikem kui üks päev. Ülistatud üleminekute ja mõõdukate kontrastide maastik. Orud olid
annaabi.ee 
