Renessanssi aja mõtlejad pidasid inimest heaks, kuigi nad ei öelnud, et inimesed oleksid vigadeta. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest. 2. Uued kirjanduse liigid · sonett keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssiajal. Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca ,,Laulude raamat" · novell uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega lugu. Rajajaks peetakse G.Boccaccio't teosega ,,Dekameron". · rüütliromaani paroodia naerab välja rüütlite elukauged fantaasiad ja jaburad seiklused, Miguel de Cervantes ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast"
13. ja 14. sajand: eelrenessanss 15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss ajastut iseloomustas antiikkultuuri taaselustamine eeskujuks sai humanism. renessanssi ajal kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, mistõttu kiriku mõjuvõim vähenes ja ei omandanud enam ühiskonnas tähtsust. Toimus ilmalikustumine ja Inimesed muutusid optimistlikumaks. arenes kodanlus ja rahvuslus ning tekkisid linna- ja õukonnakultuur. arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus. renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände-itta-põhja-lõunasse; ajastul avardusid inimeste teadmised [Coppernicus, Bruno, Galilei]. tekkis ilmalik koorimuusika tekkis mitmeid kirjanduszanreid. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. romaan kerkis hispaanias tähtsale kohale. Esimene romaan pärineb kirjanikult Francois Rabelais renessanssiajal sündis samuti ka eepos Kolm tähtsamat renesanssiajastu Firenzelast: 1
ja videldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada vitekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajamtmises. (lk 80, 82) Hammasrattad, nukkvll, vokiratas,allmaakaevandused, vntvll, ratasader, rangid, veski, amb, pssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, trkikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut ti kunsti renessansiaeg? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud? (lk 86-87) Renessanssiajal hakati inimest kujutama teprasemalt. Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6. Mida uut ti renessansiaeg teadusesse? Mille poolest oli oluline Mikolaj Kopernik? (lk 88) Renessanssiajal hakati senisestrohkem uskuma inimese vimetesse. Piibli ja antiikautorite petust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati rohkem thelepanu prama looduse uurimisele ja teaduslike katsete korraldamisele. Arstid asusid inimkeha paremaks tundma ppimiseks laipu
humanistidest? Põhjas ei pööratud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele, vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes 9. Millise humanisti teos kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust? Thomas More - “Utoopia” 10.Nimeta mõni Shakespeare'i teos. Macbeth, Hamlet, Romeo ja Julia 11.Milline on Miguel de Cervanetse peateos? Don Quihote 12.Millisena kujutati renessanssiajal Maad? Kes pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunkt? Kerakujulisena, Mikolaj Kopernik 13.Kes oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis? Giordano Bruno 14.Milline kaubanduslik huvi äratas Hispaania ja Portugali merereisid? Miks just need riigid olid hiliskeskajal merenduses esirinnas? Neil oli vaja leida alternatiivne tee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi vürtse, siidi ja kalliskive
kolmnurkset veneetsias keskenduti eelkõige värvidele roomas ja Firenzes kehade terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu Mis on "Vitruviuse inimene"? Vitruvius avastas inimkehas täiusliku ringi ja ruudu, käed harali katab ringi, jalad koos sobib ta ruutu, Vitruviuse inimene on täiuslikkes propotsioonides inimene. 8. Iseloomusta sfumaato maalimistehnikat. see näeb ette värvi hajutatud kasutamist ja ühtesulavaid piirjooni 9. Mis muutusi toimus renessanssiajal skulptuuris? 4 luuakse raidkunsti muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks portreekunst tuleb taas moodi väljakutele paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure 10. Too näiteid Boticelli, Donatello ja Verocchio loomingu kohta. botticeclli ,,veenuse sünd" Verocchio "taavet" 11. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? ta oli teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor,arhideks, botaanik, muusik ja kirjanik
Valmistumine ajaloo KT’ks 1. Mis on keskaeg? a. Keskaja mõiste, keskaja alguse probleem? Keskaja mõiste tuli kasutusele renessanssiajal, sai halva mõiste valgustusajastul. Keskaja alguseks loetakse viimase Rooma keisri Romuluse tõukamist troonilt 476 a. b. Milliseid etappe on keskajas võimalik eristada? Varakeskaeg, kõrgkeskaeg ja hiliskeskaeg. c. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Senjööril oli sõltlane vasall, kellele ta andis maad ja vastutasuks teenis vasall teda. Feodaalile v läänimehele andis kuningas vastavalt kas feoodi v lääni. Maaga
Astrolaab- tähekõrgusmõõtur. Must surm- katkuepideemia 14.sajandil. Kapitalism- eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus. Kapitalist- kapitali omanik, kelle eesmärgiks oli kasum. Ploretaarlased- ehk palgatöölised, es müüsid oma tööjõudu. (oskused, teadmised, võime teha tööd, tahe teha tööd) Tarastamine-talupojad aeti kasutatavalt maalt ära. Tarastati et saada lammastele karjamaad. Humanism- isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal. Renessanss- keskaja lõpul Lään-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus. Kolonialism- Asumaa- Idakaubandus- Hindade revolutsioon- Reformatsioon- 16sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Protestantlikud usuvoolud e protestantism- Inkvisatsioon- Kuningareformatsioon- Luterlus- Kalvinism- Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool.
naiste garderoobi tähtsaimaks elemendiks Olulisim uuendus rätsepakunsti vallas oli aga kindlasti võruseelik, mis hoidis seelikuosa kehast eemal ning leidis esmakordset kandmist Hispaania õukonnas 1468. aastal Seelikuvõrusid tehti pajuvitstest, pilliroost või vaalaluudest ning õmmeldi riidega üle Käibel oli 3 erinevat tüüpi - hispaania kitsas, prantslannade trummikujuline ning kolmanda variandina kellukesekujuline võruseelik Riietumine võttis renessanssiajal aega tunde, kuna riietus oli väga RIIETUS NAISED Pihik muutub tasapisi korsetiks Naiste kleidid olid kaunistatud pärlite, rubiinide, teemantide ja teiste vääriskividega Riidekihte oli mitu, riietus oli väga detailne ja kaunistatud Kasutati kalleid materjale - siid, samet Eriti kallis oli musta värvi materjal Kuld- või hõbeniidiga tikitud siidRenessansiajastul kuulus vabas õhus kantava rõivastuse juurde peaaegu alati ka näomask, seda kandsid mõlema soo esindajad
Sissejuhatus "Keskaja" termin on suhteline, seda määrab selle kasutamine. Media aetas/ media aevum pärineb Itaaliast 14. saj, mil hakati tundma õppima antiikset ladina keelt. Keskajal oli ladina keel kasutusel, aga see muutus ja lihtsustus. Renessanssiajal hakati jäljendama ja kasutama antiikset ladina keelt. Vaheapealset perioodi peeti keeleliselt alaväärseks, hiljem laienes see suhtumine kogu vahepealse aja kultuurile. Periodiseeringuna tuli keskaeg kasutusele 17. saj saksa ajalooõpikutes, kust see levis ka mujale. "Keskaeg" kui sünge, barbaarne ja primitiivne. Liialdamine: nt nõiajahi omistamine sellele ajajärgule. Keskaega idealiseeriti romantismis: rüütellikkus, osavad käsitöömeistrid vastukaalust
sajandi II poolel varaklassitsismis. Seda iseloomustas välisilme kujundamine sammastega (poolsambad, sambad mis ulatuvad üle mitme korruse), laiad trepid ja palju sambakaunstusi. Näiteks Vicenzias asuv Villa Rotonda. 6. Too eraldi välja kõrg- ja vararenessansi erinevused. Vararenessanss -Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris, Itaalias leidus palju antiikaja ehitisi, mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt. Renessanssiajal pääses üle pika aja mõjule ilmalik arhitektuur. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida 1 itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega
alamklass. Naised on teisejärgulised ning peavad elama meeste vajaduste ja tahtmiste järgi. Naiste võitlus oma olukorra parandamiseks sai alguse 18. sajandi lõpus, kui võideldi oma kodanikuõiguste pärast. Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, kuid laienes hiljem ka teistesse valdkondadesse, sealhulgas kirjandusteadusesse. Aja jooksul tekkis feministlik kirjanduskriitika. Selle eellugu saab aga alguse juba Antiik-Kreekas (näiteks Aristophanese näidend ,,Lysistrata"). Renessanssiajal olid edukad mõned naispoeedid (nt C. Des Roches). 17. sajandil püüdis kirjanik Aphra Behn esindada kirjanduslikku elukutset. Pärast Prantsuse revolutsiooni Mary Wollstonecraft nõudis revolutsiooniideede laienemist naistele haridusele ligipääsu kaudu. 19. sajand tunnistas mitmete peamiste kirjandusfeministide õitsengut nii Euroopas kui Ameerikas. Tänapäevane feministliku kirjanduse kriitika algab naisõiguslaste liikumisega kuuekümnendate lõpus ja seitsmekümnendate alguses
Kuressaare loss Saaremaal Niguliste kirik Tallinnas Jaani kirik Tartus Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda (www.veeb.tallinn.ee) 11. RENESSANSS Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religiooni kesksetelt keskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanssiajal pääses üle pika aja mõjule ilmalik arhitektuur. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud olid gootika jooned, akna- ja ukseavad
Hiljem muutus liturgiline draama iseseisvaks etenduseks. 3. Kuidas muutuvad renessansi perioodil aja ja ruumi käistlused võrreldes keskajaga? Naer, narrus, grotesk ja paroodia renessansiaja kirjanduses. Montaigne ja kultuurirelativism. Prospero ja Caliban: vaim ja võim ja selle kuritarvitused. Renessansi ajaks oli muutunud keskaegne pühakute aeg kaupmeeste ajaks. Hakati homogeensest ühiskonnast mujale liikuma, sümboolusest konkreetsuse poole. Renessanssiajal muutus oluliselt kogu maailmapilt. Aeg muutus konkreetsemaks, lineaarseks. Maailm muutus ilmalikumaks, hakati mõistma, et inimesel on vaid üks elu ning sellega tuleb tegeleda nüüd ja kohe. Aeg muudab kõike. Populaarseks sai ,,carpe diem" motiiv. Renessansiajal toimus murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ja vabamate inimsuhete poole, tähistades uue aja algust. Inimene kui isiksus vabaneb keskaja
usundilise tähtsusega ajaloolisi esemeid. Suur osa neist olid aga siiski võltsingud. Keskajal oli kirikuid sedavõrd palju, et kirikud ning kloostrid hakkasid külastajate osas konkureerima. Esemete kogumise põhjuseks olid eelkõige võimuküsimus ning religioosne tähendus. Vanu esemeid kogus eelkõige eliit. 13. sajandil tekkis huvi klassikalise kultuuri vastu, alguse sai Itaaliast. Tõusis huvi mitte ainult reliikviate vastu, mis keskajal oli väga teemas, vaid renessanssiajal tärkas huvi ka muude esemete vastu ning kultuuri vastu üldiselt. Oliviero Forza on üheks näiteks renessanssiaja kogumise kohta, tal oli Itaalias Treviso linnas 1330. aastatel mitmeid vanu esemeid: mündid, käsikirjad jne. Jean de Berry, Berry hertsog oli samuti mees, kel oli väga suur kultuuriliste esemete kogu, tema kogu on ka katalogiseeritud, kuid terve kogu kahjuks ei ole säilinud, kuna osad asjad müüdi mingil hetkel maha. Tänu sellele, et tema kogu
Kogu loodu hierarhias, kogu loodu lähtub Jumalikkust intellektist. See, mis juml loomise alguses kokku kutsus: 1. mateeria: aeg, liikumine, ülemtaevas ja hing. Eetikas rõhutab inimese vabat tahet. Inimese eetiline ülesanne on mõistuse abil vormida tungide toimet. Õige/vale oleneb südametunnistusest. Kuna võetud pärispatu seisukoht, kuidas teeme head? Seisund, mis on peegeldus pattulangemise eelsest seisundist, see paneb head tegema. 2. Olulisemad muudatused renessanssiajal, mis toovad kaasa muudatusi filosoofias Kuna tõlgiti araabia ja kreeka teadlaste töid ld k., kõigile kättesaadav. Filo plaanis pole uute süsteemide aeg, eksperimenteerimisaeg, ümberorienteerumine, filo areng seotud kultuuri arenguga. Muutused kultuuris tingisid muutused mõtlemisest. Renessanss. Leidmise ja avastuste aeg. Peale esemete ka geog avastused, maailmapilt Tehnika arenes: kompass, teleskoop, trükipress, perspektiiv, püssirohi Kult-filo suunaks saab pidada humanismi
Tsunft linnakäsitööliste kutseühing kesk-ja varauusajal Skraa tsunfti või gildi suurkiri Sell ametit õppiv käsitööline, abistab meistrit Bayeux vaip William 1 vallutaja sõjakäiku kujutav 70 meetri pikkune seinavaip Karavell kesk- ja varauusaegne pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas Koloniseerimine tühjade alade asustamine Konkistadoor Kesk- ja Ladina-Ameerikas koloniaalvallutustel osalenu Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal Heliotsentriline maailmasüsteem universumi mudel, mille kohaselt maa koos teiste planeetidega liigub ümber päikese Stuartid soti kuningasdünastia, valitses 17 sajand Isikud: Attila hunnide hõimuliidu juht, kes laiendas enda võimul oleku ajal piire kõige kaugemale Odoaker Clodovech frangi kuningas, võttis vastu ristisus ja sundis peale ka oma rahvale Justianus I Bütsantsi keiser, kelle ajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust
Jagame päeva sektoriteks ja juhime seda. Maailm muutus kronoloogiliseks. Inimteadvus fikseeris numbriliselt oma ajataju, saadi kontrolli alla. Galileo Galilei – renessanssi juhtiv mõtleja. Suur lubadus – ütles omaenda missiooni kohta – muuta kõik maailmas mõõdetavaks. Juhus kaob. Maailm pidi olema mõõdetav. Mõõta oli vaja looduse essenssi, mitte pisiasju. Looduse sügavaim olemus on mõõdetav. Keskajal inimesed poleks osanud seda arvatagi. Looduses on olemas mõõdetavad. Renessanssiajal inimesel missioon looduse suhtes. Sellest peale saame rääkida, et inimene on kesksel kohal maailmas, tehnoloogia on midagi, mis töötab inimese heaks. Teadus on inimkonna teenistuses. Tehnoloogia on tööriist, neil ei ole ka oma autonoomiat, on selleks, et maailma korrastada, saame nendega loodust mõjutada. Vahend selleks et loodust allutada. Loome masinaid mlle puhul oleme veendunud et nad ei anna meile tagasilööke. Saame koguaeg pikendada end looduse suunal, aga me ise ei muutu
esindatud ka piiratud vaatepunkti. Reaalsuse väljendamine Väline fokuseerimine jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika stiil). Fokuseerimine võib tekstis muutuda. 24.Autori mõiste 12 Autor on teose looja. Erinevatel aegadel on autori loojarolli tähtsustatud erinevalt. Keskajal olid autorid anonüümsed, renessanssiajal (trükikunsti levik) tekstide seostamine autoriga, romantismiajal oli autor kui geenius, 20.sajandil tähtsustatakse pigem lugeja rolli. Autori kaudu kajastub teoses tema aeg (ajastu, mil on ta elanud). Kirjandusteos väljendab teatava ajastu maailmavaadet, autor väljendab ideid, mis on tema ajaga kooskõlas. Samuti toob iga ajastu endaga kaasa spetsiifilised probleemid, mis kajastuvad kirjanduses. Autor asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Nn
iseloomulikud humanism ja huvi antiigi vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest läände põgenenud kreeka humanitaarteadlased. Kirjanduses olid esimesed renessanslikud viljelejad itaalia luuletajad Dante ja Petrarca, järgnesid prantslased (Erasmus), hispaanlased (Cervantes) ja inglased Shakespeare, Thomas More. Renessanssiajal tõrjusid rahvuskeeled välja ladina k, zanridest viljeldi novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante Alighieri kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13.14.saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb ta isiksuse geniaalsus kõrgemale senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on vormi ja filosoofia poolest kordumatu
annaabi.ee 
