Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Lineaarperspektiivi reeglite järgi maalides suunduvad kõik pildil olevate hoonete horisontaalsed jooned pagupunkti. Et maalil kujutatav tunduks harmooniline, paigutati pagupunkt pildi keskele. Masaccio 1401-1428 Üks esimesi, kes perspektiivireegleid oma maalis kasutas, oli Masaccio. Ta maalis Medicite kodukirikusse, Firenze Santa Maria Novella kirikusse fresko kolmainsusest, mis oli vastuolus kõige sellega, mida oldi harjutud nägema. Seinapinnale maalitud ruum oli niivõrd ehtne, et seda peeti vaateks kõrvalasuvasse kabelisse. Üks põhjusi, miks maal tundub nii reaalsena, on see, et pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele
weebly.com/maalikunst.html ) Masaccio, kui ka Rubens kujutasid Piiblitegelasi tavainimestena. Valguse, varju, värvi ja perspektiivi matemaatilise täpsuse kasutamisega saavutas Masaccio rahu ja erilise pühalikkusse. Maali kõik üksikasjad on maalitud põhjalikkusega välja, kuigi tagaplaan on heledamates toonides kui esiplaan. (http://kunstiajalugumariliis.weebly.com/renessanss-itaalias-madalmaades-ja- saksamaal.html ) Seinapinnale maalitud ruum on väga ehtne, kuna pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele. Inimesed on paigutatud ridamisi esiplaanile kus nad tunduvad justkui taustast eraldi seisvatena. Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Masaccio ja Rubensi kõige ühisem joon on anatoomiliselt õigesti inimeste kujutamine, edasi andmine keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Esiplaanil asuv sarkofaag , kirjaga ,,Ma olin see, mis sina oled praegu, sina
annaabi.ee 
