Kuid erinevalt Itaaliast, ei ole Madalmaades oluline monumentaalne seinamaal, vaid viljeldakse hoopis tahvelmaali, mis kaunistavad kirikuid ja kodanlikke elumaju. Madalmaade kunst pole nii ilule orienteeritud, kui Itaalia kunst, seal on olulisemal kohal ilmekus ja tundeelu intensiivsem väljendus. Madalmaade kunstnike tööd on peenema, realistlikuma käsitlusviisiga, nende maalitehnika on meisterlikum, värvid sulavamad ja toonid intensiivsemad. See kõik on tingitud õlivärvide eelistamisest temperale. Madalmaade kunsti arendamisest võtsid osa nii lõunaosade valloonid, kui ka põhjas germaanlastest flaamid ja hollandlased. (Vaga 2004: 449) Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja hilisgootikast. Võib öelda, et vendade Jan (1390-1441) ja Hubert (1370-1426) van Eycki tööde suureks inspiratsiooniks olid prantsuse miniatuurmaalid 1400. aasta paiku, millele anti palju suurejoonelisemad mõõtmed. Nende oluliseks ühiseks tööks oli 1432
sirkli ja joonlaua kasutamise vajalikkust joonistamise juures. Peale Düreri on veel märkimisväärselt head kunstnikud graafika alal Hans Holbein juunior (1497-1543) (peamiselt portretist, kuid tegi ka usulise sisuga kompositsioone ja raamatuillustratsioone), Lucas Cranach seenior (1472-1552)(peamiselt portreteerija ja altarimaalide tegija) ja Matthias Grünewald (1470-1528) (mitmete tiibaltarite meister, "Isenheimi altar".). Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle). Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades, sealt edasi teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse, kus see tehnika eriti Veneetsia meistritele meeldima hakkas. Madalmaade kunsti suurimaks saavutuseks on van Eyckide poolt loodud Genti altari maalid 1432.aastast.
Arhitektuur tõusis vabadeks kunstideks, kunstnikud pidid oskama kasutada matemaatilisi reegleid ja tundma antiikkunsti, -filosoofiat, -kirjandust ja -mütoloogiat. Seega nad tõusid poeetide ja teadlaste seltskonda. 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastut? 14.saj eelrenessanss, 15 saj vararenessanss, 16 saj kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.saj 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli I suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? Filippo Brunelleschi 3. Nim tema kavandatud ehitis Firenzes. Firenze toomkirik 4. Keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschit 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kuidas neid nimetati? Paleesid kolmekorruselised, neljast tivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, madala katusega. 6. Kuidas olid kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid?
Majanduslikult teine Euroopa arenenum piirkond Itaalia kõrval Seal algab 15.sajandil alguses renessansskunst Looduslähedane kunst Renessanssi näeb esialgu vaid maalikunstis, arhitektuuris jätkatakse kuni 16.sajandini gooti ehitiste rajamist Kuulusid Rooma keisririigi koosseisu aga olid ainult piiriprovintsid Renessansi lähteks on huvi looduse vastu Madalmaade kunstnikud võtavad maalikunstis kasutusele mitmeid uusi leiutisi, eelkõige õlivärvid, peenmaalitehnika 15.sajandil on Madalmaade maalikunst kõrgemal tasemel kui Itaalia renessanssmaalikunst Õlivärvid on ... loodusliku õliga Niiskusele vastupidavamad ja kirkamad Huvitavamad värvivarjundid Madalmaades toimusid sageli üleujutused (vesi tungib läbi tammidest) Hävitav seinamaalid Kasutati enamasti tahvelmaali, levisid suured tiibaltarid, kus kasutati ainult maalinguid (reljeefe ei kasutatud)
Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van
rustikamotiiviga · Pidas oluliseks tsentraalehitisi, kuid kasutas enamasti pikihoonet · Nt. Palazzo Ruccelai Firenzes korintose kapiteelidega pilastrid kannavad simsse · Sant'Andrea kirik Mantovas Kiriku triumfikaart meenutav eeskoda Itaalia vararenessansi maalikunst Temaatika peamiselt usuline Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, 15 saj II poolel levisid ka õlivärvid Tähtsaid kunstikeskus Firenze MASACCIO · ,,Püha kolmainsus" kujutas tsentraalperspektiiviga illuroorse ruumi, kujutab pattulangemist ja Püha Peetruse elu · Brancacci kabeli freskod Santa Maria del Carmine kirikus nt ,,Püha Peetrus ravib oma varjuga" ja Aadama ja Eeva Paradiisis pagendamise pilt" FRA ANGELICO · Dominikaani munk · Ei kasutanud palju tsentraalperspektiivi, pigem usutunnetust · Madonnade kujutamine, nt. ,,Madonna lapse ja inglitega" PAOLO UCCELLO
raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnana (nekropolidena). Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neis on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad seinamaalid asuvad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunud hingedele meelepärast elukeskkonda. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav Veji Apolloni figuuris. See pole marmorist, vaid põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küllalt tardunud naeratus nagu kouros'el, aga ta on riietatud nagu kore. Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises nad olid meistrid
Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. Madalmaade maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
