küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade
tuua paterellid. Samal ajal hakati üha enam linnusemüüride lammutamiseks kasutama sapööre ja insenere. Levivad ka kõikvõimalikud piiramisseadeldised piiramine muutus teaduseks. Nagu eelpool mainitud olid kivi ja puit keskaja baasmaterjalid, rauda ei saa sinna hulka lisada, kuna raud oli keskajal tõeliseks harulduseks ja seda kasutati ühe peamise väljaveoartiklina itta. Kuna raud oli haruldus siis läheb keskaja rauatoodang peamiselt relvastuseks ja sõjaliseks otstarbeks, rauast tööriistade hulgas domineerivad väikeste mõõtmete ja efektiivsusega instrumendid. Näiteks sirpide, vikatite, sahkade ja teiste tööriistade olulisemad osad. Vaatamata keskaja energiamajanduses toimunud suurele edasiminekule, vee ja tuuleenergia kasutamise arengule 12. 13. sajandil tuleb siiski põhiline osa energiast inimestelt ja loomadelt. Kuid siingi vallas toimub teatud edasiminek - ,,moodne rakend" võimaldas
• Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) • Rootsi ja Taani vabatahtlikud • Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tarnis relvi ja sõjavarustust • USA andis humanitaarabi • Soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka. • Meredessandid, mida juhtis Johan Pitka • Vabatahtlikest moodustatud väeosad: Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Kalevlaste Malev Eesti Vabadussõja juhid Kindralleitnant Johan Laidoner kindralmajor Jaan Soots kontadmiral Johan Pitka
meeskondadele. Pataljoni formeerijaks ja ülemaks oli staabikapten Emil Kursk. 23. aprillil 1919. aastal sõitis pataljon Lõunarindele ja sai tuleristsed Mõniste juures. SOOMUSRONGID EESTI VABADUSSÕJAS Eesti Vabadussõjas 19181920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka. Hiljem kasutati ka laevasuurtükke ("Suur Tom" inglaste kingitus), mis oli saadud kas liitlastelt või võetud trofeedena Punaarmeelt või sakslastelt. Eesti Vabadussõjas kandsid soomusrongid pidevalt rünnakuraskust. Esimene improviseeritud soomusrong lahkus Tallinnast 30
lumistel teedel. Auto jäeti esialgu valveteenistuse pidamiseks Tallinna Kaitseliidu käsutusse. Järgmise, 1919. aasta kevadel saadeti see rindele, kus aga selgus, et autol on väike võimsus ja nõrk soomus. Seejärel ehitati auto tolleks ajaks loodud seeriamasinate eeskujul veelkord ümber ja saadeti rindele. Järgmine soomusauto Tasuja ehitati Renault veoauto sassiile. Selle raam valmistati puidust ja soomuskate kaevikukilpidest. Auto relvastuseks oli üks 37 mm laevakahur ja kaks raskekuulipildujat. Soomusauto meeskonnas koos vahetustega oli kokku 11 meest. Varustuse vedudeks rindele oli ,,Tasuja" juurde kinnitatud veel ka üks veoauto koos kahe autojuhiga. 13. jaanuaril 1919.a sõitis ,,Tasuja" Lõunarindele, kus see Orava mõisa all vajus läbi vaenlase poolt rikutud sillakatte. Kuna autot polnud vaenlase tule all enam võimalik päästa, pandi see põlema. ,,Tasuja" oli ainus Vabadussõjas kaotatud soomusauto
Tanki välispind kaetakse sageli aktiivsoomusega, mis vähendab kumulatiivlaskemoona mõju. Mõningatele tankidele on võimalik kinnitada lisaseadmed, mille abil saab läbida (kandvat ja tasast) põhja mööda sõites paari-kolme meetri sügavusi veekogusid. Lahingutank koosneb lahinguosast, mootoriosast ja veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 34 liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105125 mm kaliibriga vint- või sileraudne kahur ja 12 kuulipildujat. Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild- ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). Mootor paikneb tavaliselt masina tagaosas. Roomikulülid on enamasti kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass on keskeltläbi 4065 tonni, kiirus teel 6075 km/h. Lisaks lahingutankidele
nende vara läks vaeste hoolekandeks. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. provintside omavalitsus kaotati, asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. ametlik keel saksa keel. Pt. 9. Venemaa 18. sajandil Peeter I ja Katariina II valitsusaeg Peeter I valitses 1682 - 1725 Katariina II valitses 1762 - 1796 Peeter I reformid Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud talupojad. Uus maksusüsteem - kehtestati pearahamaks, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda, koos sellega hakati ka korraldama regulaarseid hingeloendusi. Uus valitsemiskorraldus - bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, see muutus Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks
löögi teha. Pilt 1.7 Keskaegne rusikakilp Teiseks kilbiks oli täiesti tavaline kilp, mis võis olla ruuduline või rombikujuline. Seda kasutati lähivõitlustes, sama moodi nagu rusikakilpigi. Kilbi kuju võib olla väga erinev, kuid see oleneb enamuselt ajastule omasest stiilist. Tüüpiline kilbi kuju oli Prantsuse vana nimeline kilp. Pilt 1.8 Keskaja ristirüütlite kilp Üheks tähtsaimaks keskaja relvastuseks oli ka rüütli rüü. Rüütel kandis lahingus alati turvistikku, ehk teisisõnu raudrüüd, mis oli tehtud sepistatud rauast, mis kaalus kuni 25 kilogrammi. Varane turvistik oli valmistatud üksteisest läbi põimitud metallrõngastest. See oli küll paindlik, kuid nooled võisid seda läbistada. Alates 13. sajandist lisati turvistikule järk-järgulst lisakaitse plaate, mida hoidsid koos pandlad ja nahkrihmad. 14. sajandil kanti plaatturvistikku üle kogu keha. Pilt 1
maabumisalusteks Tuuli klassi hõljukeid. Tehnoloogiline lahendus oli laenatud USA-lt. Laevakere oli alumiiniumist ja komposiit materjalidest. Jõuajamiks oli gaasiturbiini mootorid ja kaks õhupropellerit, kiirust arendas kõnealune alus kuni 50 sõlme. Kuna Botnia lahe põhja osa on peaaegu viis kuud aastast kaetud jääkihiga, siis oleksid Tuuli klassi laevad võimelised tegutsema ka jää peal. Esimene alus sai valmis aastal 1999. Relvastuseks oli planeeritud raketikompleksid RBS-15Mk3, mille tööraadius on 250 km ja on võimelised hävitama maa- ja veesihtmärke. Valmis tehti ainult üks laev kuna projekti katkestas uus laevaklass- Hamina. Hamina klassi (FAC-fast attack craft, 4tk) raketipaat ostus paremaks ja vahetas välja vananenud Helsinki klassi alused. Uuel laeval on kasutatud tänapäeva tipptehnoloogiat. Laeva ehituseks kasutati alumiiniumit ja tugevdatud süsinikkiudu, kombineeritult on viidud radaripilt miinimumini
28.11.1918 Nõukogude Venemaa kuulutab Eestile sõja algab Vabadussõda 1.etapp Nvm pealetung 1918 dets mobilisatsioon kukkus läbi: 1)sõjatüdimus 2)kartus Venemaa ees 3)usu puudumine 2.etapp EV vägede pealetung jaanuar-veebruar; saavutati endised piirid *vabatahtlikud(koolipoisid) organiseeriti sõjavägi Johann Laidoner ülemjuhataja *teiste riikide abi: 1)Ingl laevastik 2)Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud 3)laenu relvastuseks 3.etapp Eesti vägede kevadpealetung koos vene loodearmeega 1919 kevad; Peipsi taguste alade hõivamine Pilet 19 Landeswehri sõda. Tartu rahu. 1.Landeswehri sõda 1919 juuni-juuli Landeswehr riigi- ja baltisaksalastest koosnev väeüksus Toimus Lätis Eesti vägi vs Landeswehr Eestlased võitsid Võnnu lahing 23.07.1919 tähistatakse kui võidupüha Miks? - Sest, eestlased võitsid oma igavesi rõhujaid, sakslasi 2.Tartu rahu
kasutamine keeriline ja tülikas. Tulirelvi oli ka raske saada kuna see oli ikkagi veel arenev tehnoloogia. Jalavägi oli jagatud kaheks seotud nende varustusest . Olid raskejalaväelased ,kes kandsid külmrelvi ja raske kaitsevarustuse koos raudkiivriga ja olid ja kergejalaväelased kes olid tulirelvadega. Teised palgaarmee sisumoodustajad olid ratsavägi ja suurtükivägi . Nende osatähtsus oli väiksem . Ratsavägi samuti jagunes rügementideks ja omakorda kompaniideks . Ratsaväe relvastuseks olid mõõgad, piigid, püssid ja arkebuusid . Suurtüki struktuur oli aga väljakujunemata ja oli täielikult ettevõtjate inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid ,kes töötasid omaette ja seetõttu oli iga suurtükk omapärane. Palgaarmee ei olnud aga tugevnevale absolutismile kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel .Valitsejad vajasid püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks. 10
eelpoolmainitud silla juurde asutatud toetuspunkt Phu-Quoi pagoodas. See post oli mehitatud nelja leegionäri ja 20 partisaniga (nii nimetati kohalikke vabatahtlikke). Viimased elasid postis naiste ja lastega. Meie ülesandeks oli: · küla läbistava maantee silla valve ja liikluse kontroll nii maanteel kui ka silla alusel kanalil; · küla igapäevase elu julgustamine ja organiseerimine, maksude sissekasseerimine(!); · võitlus terroristide vastu. Postil oli relvastuseks üks BREN kergekuulipilduja, minul ja leeginäridel STEN püstolkuulipildujad, paar kasti käsigranaate ja partisanidel vanad jaapani püssid. Puudus igasugune telefoni-ja raadioühendus kompaniiga. Hädakorral tarvitasime rakette. Muidu saime uudiseid, käskkirju ja varustust igapäevase ühendusega teel liikuvatelt patrullidelt. Vahekord elanikega oli sõbralik ja enam-vähem normaalne, kuigi nad ei julgenud päris avalikult meiega läbi käia terroristide kartusel
Kuigi 149 protsessil anti Pärnus kohtu alla kuus kommunisti, õnnestus kohaliku komitee juhil Jaan Real (1896-1938) kaduda põranda alla. 30. novembri õhtul koondatigi kõik Pärnu võitlussalgad Lina tänava koonduskorterisse. Võitlejaid saadi loodetud 100 asemel ainult 40. Asja rikkus paljugi endise TÜV liikme Jaak Nanilsoni mõrv 16. augustil. Nanilson oli 1923. aastal valitud Riigikokku, kuid ta läks üle iseseisvate sotsialistide poolele, mispärast ta arvatavasti tapetigi. Relvastuseks oli kommunistidel ainult 10 revolvrit ja 20 vintpüssi. Mäss pidanuks toimuma siis, kui Tallinnast jõuab kohale teade riigipöördest. Oodates mässu puhkemist, jagati omavahel ära Pärnu linna kõrgeid ametikohti. Selle käigus mindi ka tülli, kuid üks juhtidest peatas tüli, öeldes, et Venemaal saabuvad abilised saavad niikuinii paremad kohad endale. Koostati ka mahalaskmisele määratud kodanike nimekiri ja üks voorimees määrati tribunali esimeheks
Torm - PVL 105 (ex KNM P968 ARG), pärineb Norras algselt suurtükipaadiks projekteeritud ja 1965-1968 ehitatud 20 laevasest (algselt kavandati 23 tk) seeriast. NATO klassifikatsiooni järgi fast attack craft STORM class. Klassi nimetus tuleneb seeria esimeselt laevalt, mis ehitati 1963. a., kuid hiljem võeti kasutuselt maha ja lammutati nimi ja taktikaline number anti sama seeria 1968. a. valminud laevale. Relvastuseks oli algselt universaal-automaat suurtükid Bofors L/50 1x76mm ja Bofors L/70 1x40mm. Alates 1970. a. moderniseeriti raketikaatriteks. 2000. a. võeti viimased STORM klassi laevad Norra Mereväe relvastusest maha. 1994/95 kingiti 1 STORM klassi alus Eestile, 1 Lätile ja 1 Leedule. 2000. a. müüdi lisaks 3 STORM klassi laeva Lätile. Seeria 1. laeva säilitatakse Norra Kuningliku Mereväe muuseumis Hortenis ja ühte Haakonsverni mereväebaasis Norras. Torm ehitati 1965/66 Bergenis
Töö jätkub. Eesti Meremuuseum Piirivalvelaev PVL 105 TORM Torm - PVL 105 (ex KNM P968 ARG), pärineb Norras algselt suurtükipaadiks projekteeritud ja 1965-1968 ehitatud 20 laevasest (algselt kavandati 23 tk) seeriast. NATO klassifikatsiooni järgi fast attack craft STORM class. Klassi nimetus tuleneb seeria esimeselt laevalt, mis ehitati 1963. a., kuid hiljem võeti kasutuselt maha ja lammutati nimi ja taktikaline number anti sama seeria 1968. a. valminud laevale. Relvastuseks oli algselt universaal-automaat suurtükid Bofors L/50 1x76mm ja Bofors L/70 1x40mm. Alates 1970. a. moderniseeriti raketikaatriteks. 2000. a. võeti viimased STORM klassi laevad Norra Mereväe relvastusest maha. 1994/95 kingiti 1 STORM klassi alus Eestile, 1 Lätile ja 1 Leedule. 2000. a. müüdi lisaks 3 STORM klassi laeva Lätile. Seeria 1. laeva säilitatakse Norra Kuningliku Mereväe muuseumis Hortenis ja ühte Haakonsverni mereväebaasis Norras. Torm ehitati 1965/66 Bergenis
*) 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna, kuid siiani pole kindel, kes sea tegi, kuigi kroonikates oli kirjas, et seda tegid idamere paganad ehk on pakutud, et Sigtunat käisid maha põletamas saarlased, kurelased või karjalased. 12. sajandil käisid Eestlased põletamas ka Pihkva vürstiriiki. *) Kõige halvemad suhted olid latgalitega, kes olid ka selles konfliktis kõige suuremad kannatajad. * Eestlaste peamiseks relvastuseks olid odad (viske- ja torkeodad), sõjakirved ja mõõgad. Kaitseks olid kilbid (mitte rauast, vaid nahast) ning rikkamatel ka rõngassärgid. Eestlaste väeüksuse nimi oli Malev ning nad võisid edasi liikuda jalgsi ja hobustega või hoopis tükkis laevadega. * Tähtsad mõisted muisasusundites: -) Vägi eriline jõud või energia, mida leidub nii looduses, elusolendites kui ka sõnades. -) Hing mitte materjaalne alge, mis oli vajalik keha elus olemiseks, mis kandis isikupära.
Kuressaares koos vanglaga, lisaks kohandati vanglaks Kuressaare lossi hoovil asuv endise veinitehase ,,Osilia" hoone. Formeeritavad allüksused paigutati nn. Turistide kodusse Kuressaare lossi hoovil, 10. novembril 1941 asuti endisesse Kaitseliidu majja (ERA, f. R-358, n. 1, s. 10, l. 3). Omakaitse algusaja majanduslik olukord oli keeruline, kasutati Saksa sõjaväevõimud toetust maakond oli taanduva Punaarmee poolt rüüstatud. Relvastuseks saadi 80 Vene vintpüssi ja 8000 padrunit, hiljem lisandus trofeerelvi, ka muu varustus ja raha hangiti peamiselt ise. Saksa rindeüksuste operatiivjuhatus andis Saaremaa Omakaitsele õiguse koguda sõjasaaki, ainult ülejääk tuli anda sakslastele. Trofeerelvadena saadi 6000 Vene vintpüssi, 20 poolautomaati, 20 raskekuulipildujat, 70 kergekuulipildujat, ka ilmuti värbamispunktidesse oma relvastusega. Laskemoona saadi umbes pool miljonit padrunit. Sõidu- ja veovahendeid
leegionärid. (http://et.wikipedia.org/wiki). Gladiaatorid olid enamasti orjad või surmamõistetud kurjategijad, kes võistlesid omavahel pealtvaatajate meelelahutuseks elu ja surma peale. Kui võitlus lõppes kaotaja haavatasaamisega, pidi publik otsustama allajääja saatuse. Enamasti nõudis rahvas tema surma, andes selles märku allapoole pööratud pöidlaga. Võitlejad erinesid üksteisest relvastuse poolest. Näiteks: üks gladiaator kasutas relvastuseks kiivrit, nelinurkset kilpi ja mõõka, teine aga kandis teravat kolmharki ja võrku. Gladiaatoreid õpetati võitlema erilistes koolides. Vaatemängud olid väga populaarsed ning need toimusid amfiteatrites. Kõige suurem amfiteater Roomas oli Collosseum, mis mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat. (Kõiv, M. 1994) “GILGAMEŠ” – Gilgameš (sumeri Bilgames) oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgameši eepose nimikangelane. Gilgameši eepos pandi kirja Babüloonia riigis ja akkadi
annaabi.ee 
