* q - vastanute proportsioon, kes vastasid antud küsimusele valesti 17. Milleks kasutatakse Spearman-Browni valemit? Spearman-Browni (pikendus)valemit kasutatakse selleks, et välja arvutada, kui palju küsimusi on vaja testi lisada, et saavutada vajalik reliaabluskoefitsiendi väärtus. Selle praktiline kasutus on teada saada, kui palju võib küllalt kõrge reliaablusega testi lühendada, et reliaablus jääks veel vajalikule tasemele. 18. Faktorid, mis mõjutavad üldiselt testi reliaablust. * Testitavate inimeste omadused * Testi karakteristikud * Kasutatud meetod ehk reliaabluse liik Testitavate inimeste omadused, mis mõjutavad testi reliaablust: * hästi töötab test siis (st ta on tõenäoliselt kõrge reliaablusega), kui inimesed erinevad mõõdetava omaduse poolest, ehk kui suur variatiivsus avaldub suures standardhälbes. Ja vastupidi, nt väga madal reliaablus esineb siis, kui kõik saavad sama tulemuse, kuna test oli nt liiga kerge.
kaunis tähtsusetu uurimissuunana, mida tasub kaaluda vaid uuringu varases staadiumis, et ennast enne tõsisemat kvantitatiivset uuringut uurimisprobleemiga paremini kurssi viia. Ehkki ,,mittekvantitatiivsete" andmete kogumisse seesugustes eeluuringutes suhtutakse soosivalt, peetakse uuringu alustalaks siiski üksnes statistilist analüüsi. Kõige teravamalt on kritiseeritud kvalitatiivsete uuringute usaldusväärsust, reliaablust. Kriitikud on nt küsinud, kuidas tagatakse kvalitatiivsetes uuringutes juhtumite eri kategooriate alla liigitamise järiekindlus nii erinevate uurijate kui ka ühe ja sama uurija poolt. See küsimus on sageli üles tõusnud seoses sellega, et kvalitatiivsete uurimistulemuste tõestuseks pakutakse artiklites ja aruannetes liiga nappe väljavõttesid intervjuu- ja vaatlusprotokollidest. Teine põhjus, miks kvalitatiivsed uuringuid kritiseeritakse, on nende poolt pakutud
sellesse, mis temaga tehakse. Näiteks kehaliste võimete määramine toimub enamasti testimise teel (nt Cooperi test). Testi tulemus aga sõltub sellest, kas uuritav tahab pingutada või mitte. Meetodi viga on iseloo- mustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus, täpsus, tundlikkus, spetsiifilisus, akuraatsus. Uurimuse reliaa- blus tähendab mõõtmistule- muste korratavust. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Reliaablust võib kontrollida mitmeti. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. Et suurendada mõõtmise täpsust kasutatakse nt erinevate riikide võrdlemisel juba testitud mõõtevahendeid (statistika kogumine, testid). Valiidsus (kehtivus) tähendab mõõtevahendi ja uurimismeetodi võimet mõõta just seda, mille mõõtmiseks ta on mõeldud. Mõõtevahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just
võimalik vaadelda ja üles tähendada. Mitte kõik, mis toimub, pole vaadeldav. Eelnevalt juhuslik vaatlus, et teha kindlaks vaadeldavad kategooriad. Sammud süstemaatilise vaatluse läbiviimisel: 1. Vali teema. 2. Vii läbi juhuslik vaatlus. 3. Määratle küsimused, millele vastata. 4. Loo mõõtmisvahendid (nt protokolli vorm, kategooriad, hindamissüsteem jne). 5. Õpeta vaatlejaid. 6. Tee pilootuuring a. Testi protseduuri b. Kontrolli reliaablust, kasutades vähemalt kaht vaatlejat. 7. Kui vaja, paranda protseduuri ja mõõtmisvahendeid. Kui sai tehtud märkimisväärseid muutusi, viia läbi uus pilootuuring. 8. Tee plaan andmete kogumiseks (aeg ja koht). 9. Kogu, analüüsi ja interpreteeri andmed. 10. Kirjuta raport. Näide: alkoholi tarbimise uuring baarides 15 baarist kogutud andmed: · jookide arv; joogi tüüp; promillide hulk joogis; manustamise aeg; kogu baaris
panna diagnoos; kirjeldav tekst kirjeldab häireid ja nendega kaasnevaid nähtuseid. (APA 21.04.2007): Neljas väljaanne DSM-st avaldati 1994 aastal. Kuna viiendat väljaannet ei avaldata enne aastat 2010, siis juulis 2000 aastal anti välja DSM-IV-TR, milles olid parandatud mõned ebaõigsused, mis avastati neljandast versioonist. (APA 21.04.2007). DSM-IV põhineb 1980. aastate süstemaatilistel teadusuuringutel. Hakati taotlema isiksushäirete diagnooside reliaablust ja valiidsust ning tulemusena täpsustati kriteeriume, vähendati kattumusi ja jäeti välja kahtlased südroomid. (Allik etc 2003: 118). Isiksushäired on jagatud kolme klastrisse ning samasse klastrisse kuuluvad isiksushäired esinevad sageli koos (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): Klaster A Klaster B Klaster C Paranoidne Antisotsiaalne Vältiv
ülekantavus) Juhtumiuuringu eelised ja võimalused: · Luua kompleksset ja terviklikku (kontekstiga arvestavat) süvateadmist uuritava juhtumi kohta. · Neid teadmisi saab kasutada ühe spetsiifilise juhtumi mõistmiseks ja ka sarnaste protsesside/nähtuste uurimiseks teistes kontekstides. · Võimaldab paindlikku uuringudisaini, nii akadeemilisemat kui rakenduslikumat lähenemist · Andmete ja meetodite triangulatsioon suurendab reliaablust ja valiidsust. Juhtumiuuringu piirangud: · Ei sobi, kui on soov üldistada üldkogumile. Mis võib juhtuda (aga ei tohiks): · Erinevate andmete kogumine ja analüüsimine võib osutuda kavandatust ajamahukamaks ja keerulisemaks. · Juhtumi käsitlus jääb kirjeldavaks. · Juhtumi-uuringu asemel on tegemist juhtumi-põhise uuringuga. Juhtumiuuringu kvaliteedist: · Uurimisinstrumendi valiidsus kasutatavate teooriate ja mõistete kontseptualiseerimine
reliaablusest. Valiidsus (validity) tähistab metoodika (mõõtmisvahendi) paikapidavust, kehtivust või Andmetöötlus sotsiaalteadustes 6 adekvaatsust. Valiidsus näitab, missugusel määral mõõdab metoodika seda, mida ta on plaanitud mõõtma. Reliaabluse (reliability) all mõistetakse kasutatava metoodika (mõõtmisvahendi) stabiilsust, järjekindlust, kooskõla või töökindlust. Reliaablust hinnatakse nii ühe metoodika korduval kasutamisel ühe uurija poolt kui ka ühe metoodika ühekordsel kasutamisel erinevate uurijate poolt. Seega on üliõpilase jaoks uue küsimustiku või testi koostamine alati seotud probleemiga, kas loodud mõõtmisvahend on valiidne ja reliaabne. Sellele küsimusele vastamine nõuab eraldi uurimist ja põhimõtteliselt ei ole vaid ühe vaatluse ehk uuringu põhjal võimalik vastust
Testide psühhomeetrilised omadused: 1) valiidsus ehk kehtivius (kuivõrd test mõõdab seda, mille mõõtmiseks ta on välja möeldud ja kui hästi ta seda teeb.) Kui test tehakse, siis tegijad peavad testima ja tõestama, et valiidsusnäitajad tõestada. Seega kriitikameel tuleks paljude testide puhul säilitada, sest paljudel pole seda (täielikus ulatuses) tehtud 2) reliaablus ehk usaldusväärsus. Näitab, kuivõrd test on objektiivne ega sõltu läbiviijast ega läbiviimisajast. Aga ka reliaablust tuleb tõestada. Üks näitaja on küll reliaablusel: mitu alaülesannet on testil. Kui neid on rohkem, siis on parem ja see tõstab testi reliaablust. Hindamismeetodeid on 4 tüüpi (vaata selle loengu esmest slaidi) ning testid on väljatöötatud, vastama teatud kriteerimitele ja olema tõestatud. !! RAVEN-i test (mitmeverbaalse intelligentsuse uurimiseks) (nt mustri sees on auk, ja peab valima sobiva mustriga tüki). Eestis olevad on 10 a vanad normid, praegu tehakse juba uusi ka
. 4. ei saa kasutada ühes uurimistöös, sest meetodid on olemuselt väga erinevad. 21. Milline näitaja on väites sõltuv? Noorte juurdepääs kõrgharidusse ja ülikooli valik oleneb vanemate sissetulekust. 1. Vanemate sissetulek * 2. Ülikooli valik 3. Juurdepääs kõrgharidusse 22. Valiidsus tähendab uurimiseks 1. valitud mõõtmistehnika reliaablust 2. valitud mõõtmistehnika sagedust 3. valitud mõõtmistehnika usaldusväärsust * 4. valitud mõõtmistehnika kiirust Mida tähendab sotsialiseerumine ja sotisaliseerimine? Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma.
sünteesida. Sünteesis ühendatud tulemused peaksid andma selge vastuse püstitatud probleemidele. Tõlgendamise all mõeldakse uurija mõtisklust analüüsi tulemuste üle ja neist tehtud järeldusi. Tõlgendamisel seletatakse ka analüüsis kerkinud tähendusi. Uurimuse järeldused põhinevad sünteesil. Uurija peaks arutlema, milline on saadud tulemuste tähtsus tema uurimisvaldkonnas ja milline on nende laiem tähendus. Uurimustes püütakse hinnata reliaablust. Tööd võib reliaabliks pidada siis, kui kaks hindajat jõuavad sama tulemuseni. Hinnata tuleb ka valiidsust, mis näitab kas uurimus mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame kas uurimus täidab oma otstarvet? III Uurimusest publikatsiooniks TEADUSLIKE UURIMISTULEMUSTE PUBLITSEERIMINE Teaduslik töö loetakse lõpule jõudnuks, kui selle pinnal on koostatud aruanne või on selle tulemused mingis muus vormis toodud avalikkuse ette. Uurimise käigus kogu kogutud
konttööga) saadud tulemuste kokkulangevuse määra. Kriteeriumvaliidsusel on kaks alaliiki: samasus ja prognoosiv valiidsus. Kontrollvahendi reliaablus iseloomustab korrektsust, millega kontrolltöö või test võimaldab teadmisi või oskusi mõõta. Endast mõistetavalt peab reliaabel kontrollvahend olema valiidne. Üldjuhul iseloomustatakse testide ja teiste kontrollvahendite reliaablust kindlates tingimustes korduval kasutamisel saadud tulemuste stabiilsusega. Täieliku kontrollitulemuste kokkulangevust on suurema arvu testiküsimuste korral peaaegu võimatu saavutada. Tulemuste hajuvust võivad põhjustada ebamääraselt formuleeritud küsimused, õpilaste testi sooritamise oskused, õpimotivatsiooni varieeruvus jne. Praktikas saab testi reliaabluse üle
Eelnevad uurimused on välja selgitanud tüüpilised normtulemused ja kui see test on nii väljatöötatud, siis iga uue testitava tulemusi võrreldakse teatud norm või fooni andmetega. Normid on välja töötatud kindla populatsiooni kohta – kas kitsamate omadustega valim või terve elanikkond. Eelnevad testi väljatöötamise etapi tööd peavad kinnitama testi valiidsust – test mõõdab isiksust ja õige test on valideeritud, et ta just iisksuseomadusi mitte midagi muud mõõdaks – ja reliaablust – sama tüüpi subjekti mõõtmine peab andma sama tulemuse. Kaks suurt valdkonda testimisel on üheltpoolt vaimsete võimete ehk intelligentsustestid ja teisalt inimese iseloomu testid ehk isiksusetestid. Huvitavl kombel nende kahe valdkonna testid korreleeruvad üsna vähe. Isiksusetestid on jaotatavad objektiivtestideks (,kus inimene vastab küsimustele „õige” või „vale” vormis) ning projektiivtestideks (,kus testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab
ANDMEANALÜÜS: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika. 2010/11 K.Osula -23- 8.3. Enam kui kahe tunnuse vahelise seose uurimine Lisaks kahe tunnuse uurimisele on võimalik leida korrelatsioonimaatriksit ka kolme ja enama tunnuse jaoks. Sellisel juhul tuuakse tabelist valja kõige tugevamad seosed (ei uurita kõikide tunnuste seoseid omavahel). 9. Reliaablus Uurimuseks koostatud küsimustik sai hea tagasiside.Lisaks toetab seda ka asjaolu, et enamuste alaskaalade sisemist reliaablust kinnitav Cronbach’i αoli ümardatult 0,80 – mis on üldtunnustatud piirväärtuseks sotsiaalteadustes (www.pare.ee). Sisemist reliaablustväljendab Cronbach'i α (tulemust peetakse rahuldavaks kui α> 0.7 ja heaks kui α> 0.8). Näide. Alapunktis 8.3 toodud küsimuste vastuste reliaablus Case Processing Summary 1525 91,8 136 8,2 1661 100,0 Valid Excluded a Total Cases N% Listwise deletion based on all variables in the procedure. a. Reliability Statistics ,768 5 Cronbach's Alpha N of Items
teooria hindab ebajärjekindluse efekti mõõtmise täpsusele. Reliaabluse hindamine- 1. Korduvtesti meetod ehk reprodutseeritavuse hindamine. Mõõtmiste teostamine kahel korral teatava ajavahega. Esimese skoori korreleerimine teise skooriga. Idee: kui uuritav tunnus pole muutunud, on skooride erinevus tingitud ainuüksi mõõtmisveast. Puudus: tunnuse muutumatuses ei saa kindel olla. 2. Sisereliaablus - Hindab reliaablust tuginedes üksikküsimuste arvule (k) ja küsimuste vahelise korrelatsiooni keskmisele: mil määral iga üksikküsimus mõõdab sama nähtust, mida kõik teised küsimused. • Korduvtesti reliaablus hea, kui kirjuta materjalist 38 • Sisereliaablus hea, kui Valiidsus - Mil määral mõõdab skaala huvipakkuvat nähtust. A
3.1. Testi reliaablus (usaldusväärsus) Testi reliaablus ehk usaldatavus näitab, kuivõrd hästi (kvaliteetselt) test mõõdab seda, mida ta mõõtma on määratud; mil määral ta on vaba mõõtmisvigadest. Usaldatavus avaldub (1) tulemuste stabiilsuses (korduva testimise puhul) ehk selles, et (2) kõigi testiülesannete lahendamine nõuab testitavalt ühtede ja samade võimete kasutamist ning selles, et (3) antud testi tulemused korreleeruvad teiste analoogiliste testide tulemustega. Testi reliaablust kontrollitakse (1) retesti (kordustesti), (2) paralleeltesti (kahe võrreldava testi sooritamisega, millest ühe usaldusväarsus on tuntud ja (3) testi poolitamise (testi kaheks võrdseks osaks jagamise) meetodeid kasutades. 3.2. Testi valiidsus (kehtivus) Testi valiidsus ehk kehtivus näitab, mil määral (millises lähenduses) test täidab seda otstarvet, milleks teda kasutatakse (ehk mil määral ta mõõdab seda omadust, mille mõõtmiseks ta arvatakse sobivat). Et
Lisas 1 on esitatud olulisuse tunnetamise skaala, mida nõustajad mantel riputada, visiidi ajal ei võeta vastu telefonikõnesid jne. Kui me asetame kliendid võivad kasutada, et hinnata, kuivõrd olulisena nad tunnevad end oma suhetes juhtide ja olulisuse pjedestaalile, siis sellel on nõustamisruumi sisenemisel teatav mõju. teiste inimestega. Olulisuse tunnetamise küsimustiku valiidsust ja reliaablust ehk asjakohasust ja usaldusväärsust on hinnatud Corbiere'i ja Amundsoni töös (2007). Olulisuse tunnetamise teisel tasandil minnakse tähelepanu osutamisest kaugemale ja väljendatakse teise inimese väärtustamist. Inimese olulisuse tunnustamiseks tuleb võtta Olulisuse tunnetamise kontseptsioon on asjakohane paljudes eluvaldkondades. Ma reisin
annaabi.ee 
