Iga otsustus ühiskonna kui terviku poolt on kehtetu: indiviidide üle mõistetakse kohut nende enda ühiskonna standardite alusel; ühiskondadel endil ei ole laiemat konteksti.. See on moraalirelativistide ja moraaliabsolutistide vahelise konflikti üks allikas, sest absolutist väidaks, et saab kohut mõista terve ühiskonna üle selle eest, et ta aktsepteerib mõnd "ebammoraalset" praktikat, näiteks orjapidamist. Sellised otsustused ei ole relativismiga kooskõlas, kuigi praktikas relativistid siiski sageli sääraseid otsustusi teevad (näiteks relativist hakkab vaevalt orjapidamist relativistlike argumentidega kaitsma). Teine moraalirelstivismi vorm on emotivism, mis rõhutab, et inimesed otsustavad moraali üle omaenda emotsioonide ja tunnete alusel. Universism väidab, et ainult mingit tegu toime panevad või sellest otseselt mõjutatud indiviidid võivad teha otsustusi selle kohta, kas see tegu on lõppkokkuvõttes õige või väär
4. Sofistid. Sofistideks nimetati Vana-Kreekas tarkuse ja kõnekunsti elukutselisi õpetajaid. Sofistide peamiseks tegevusalaks võib pidada retoorikat, mida nad linnriikides tasu eest õpetasid. Nad said kuulsaks kui inimesed, kes oskavad musta valgeks rääkida. Esimene kuulus sofist oli Protagoras, kes hakkas esimesena õpetamise eest raha võtma. Protagoras väitis et ,, Kõikide asjade mõõt on inimene"( millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minu jaoks). Sofistid on relativistid. Inimene ise otsustab, mis on talle hea ja mis mitte. 5. Kultuuri mõiste. 6. Üleminek mütoloogiliselt maailmamõistmiselt teaduslikule maailmamõistmisele.
Ning tuleb "sallida" nii moslemi naiste allasurutust kui ka näiteks tüdrukute ümberlõikamist Aafrika islamiriikides (mida praktiseerivad ka sealt pärit sisserändajad Euroopas). See mõtteviis ütleb: pole olemas universaalseid, üldkehtivaid moraaliprintsiipe, moraal on kultuuri suhtes relatiivne ning järelikult peaksime olema teiste kultuuride moraali suhtes sallivad ka siis, kui see läheb vastuollu meie enda moraaliarusaamadega. Nii ei saa relativistid kritiseerida kedagi väljaspool oma kultuuri. KASUTATUD ALLIKAD Islam.pri.ee koduleht. Aumõrvades. [viimati 2006] http://www.islam.pri.ee/index.php?id=1073 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF Artikkel. Islami aumõrvad-kas inimõigustel on kultuurilised piirid? [2005, juuni 04] http://epl.delfi.ee/news/kultuur/islami-aumorvad-kas-inimoigustel-on-kultuurilised- piirid
Õpetasid rikaste meeste poegi, kes tahtsid saada võimu. Kõige tuntum sofist filosoof oli Protagoros, olles üks esimesi kes raha õpetamise eest hakkas võttma. Ta kirjutas raamatu ,,jumalatest" ja mõisteti jumalate mõnitamise eest surma. Ta oli viiskas ja sai karistuseks ainult pagendamise, laev aga läks põhja ja ta hukkus siiski. Tema tuntuim lause oli ,, Kõikide asjade mõõt on inimene". Sofistid olid relativistid. Relatiivsus on suhteisus. Nad olid arvamusel et kõik on suhteline. Niinagu asi sulle tundub nii ta ka sulle on. Sokrates oli Platoni õpetaja. Ta rääkis õiglusest ja moraalist ja ta meeldis noortele. Temast teame ültse tänu Platonile, kes oli tema kuulsaim õpilane. Ise ei pannud ta midagi kirja. Tema vahend oli dialoog. Tema kuulsaim lause ,, Ma vähemalt tean, et ma ei tea mittemidagi". Ateena linn andis ta kohtu alla sofistina ja norsoorikkumises. Ta mõisteti surma
võistlevatest vaatekohtadest on õige, peaksime lähtuma teadusharuvälistest kaalutlustest ning asuma erapoolikult mingit vaatekohta toetama. Taolisel puhul pole enam tähtis, et idee oleks õige, vaid millised on selle tagajärjed - praxis (tegelik kasutus, Marx). Erapooletuse kaitseks. Erapoolikuse toetajad väidavad, et ühiskonnateadused ei saagi olla objektiivsed, kuna sotsioloogid on oma ideoloogiast mõjutatud maailmavaadete vangid. Relativism. Relativistid on laiendanud nende teadmiste ringi, mida võib pidada isikliku eelistuse küsimuseks, ning ühtlasi suurendanud ka inimeste õigust vastu vaielda. Inimõiguste demokraatiast saab teadmiste demokraatia - kõigi inimeste uskumused võivad olla ühtviisi tõesed. Kokkuvõte. Sotsioloogia arvestab sellega, et reaalsus on sotsioloogiliselt konstrueeritud; teeb kindlaks tegude varajatud põhjused; kirjeldab tegude ettekavatsemata tagajärgi.
rueeritud. Loone leiab, et mitmed Eesti pedagoogid, kirjanduskriitikud jt lähtuvad seisukohast, et kui lüüa käega vastu klaasi ning see läheb katki, siis nende kahe sündmuse vahel seost ei ole. Loone väidab, et vana inimese- na võib ta vahel — mitte alati — tõtt rääkida. Teine objektiivsuse mõiste on epistemoloogiline. On positivistid, kes väi- davad, et on võimalik objektiivne teadmine sellest, mida ajaloolane uurib. Relativistid — teised — väidavad, et objektiivne teadmine sellest võimalik ei ole. Relativistid ei eita kõike, ei ütle, et ajaloolane määrab kõik selle, mil- le moodustab teadmine. See, millest ajalugu on kokku pandud, sõltub siiski nende seisukohast ainult ajaloolasest või kultuurist, milles ajaloolane elab. Teise seisukoha relativistid ütlevad, et ajalooteadmist ei saa eristada väär- tustamisest. 3.3.1 Mõiste Mõiste “Objektiivne” on keeruline
dekontekstualiseeritud tekst (vrd Herodotose suuresti suulisel pärimusel põhinevad lood) 40. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti. Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotelesel: suur ja väike mees. Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne. Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse. Tuntumad sofistid: Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist. 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. haiguste jumalikest põhjustest loobumine; meditsiin kui praktiline kunst ja oskusteave; aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite jäädvustamine, juhtumipõhised
ajal nad ühinevad ahelaks ja nii tekivad ained. Inimese hing koosneb kerakujulistest tuleaatomitest. Surma pole vaja karta, sest hingeahela lagunemine toimub märkamatult. SOFISTID Viies sajand eKr oli antiikdemokraatia õitseaeg, rahva koosolekul esinemiseks pidi kodanik valdama retoorikat ja võitluskunsti. Sofistid olid elukutselised kõne- ja võitluskunsti õpetajad, kes töötasid raha eest, arendasid loogikat ja grammatikat, samas olid nad relativistid väites, et tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi
o Kultuuri tuleb uurida tema tervikkontekstis Boase evolutsionismikriitika: Pidas oluliseks indiviidi ja kultuuri omavahelisi suhteid, kultuurilisi elemente ja kultuure kui tervikuid Arvab, et sarnased kultuurilised praktikad ei pea tingimata tulenema samadest arengufaasidest Evolutsionismi ja relativismi erinevus - erutuse ja reaktsiooni vastasmõju: Evolutsionistid samale stiimulile järgneb alati sama reaktsioon Relativistid ühele stiimulile võib olla lõpmatult reaktsioonivariante Boase mõju: Üks esimesi, kes mõistis, et maksimaalse info saamiseks on tarvis koolitada nii nais- kui meesantropolooge Tõstatas küsimused: o Mida kultuurimustrid peegeldavad? o Kuidas mõista, et kultuurid on integreeritud tervikud? o Mida tähendab interaktsioon kultuuri ja indiviidi vahel? o Mis hoiab kultuure koos? Mis muudab nad erinevateks?
Lorentzi teguri abiga (3). Hollandi füüsik Antoon Lorentz (18531928) on klassikalise elektrodünaamika üks loojatest, kelle nime see tegur siis kannabki. Seisumassi ja kinemaatilise kordaja abil võib Einsteini kuulsa valemi nüüd anda uues kujus (4). Kinemaatiline tegur määrab massi käitumise kiiruse suurenemisel. Mass kasvab kiiruse kasvades ja muutub kiirusel c lõpmatuks. "Lohutuseks" massi "jooksutamise" eest jätavad relativistid rahule massi aditiivsuse: ka neil võrdub liitkeha mass osiste masside summaga. (Seoseenergiat me siin ei arvesta.) Mass on jääv suurus. Sest, kui isoleeritud süsteemi energia on jääv, ja mass on sama mis energia, peab ka mass olema jääv. Massituid osakesi relatiivse massi teoorias ei ole. Footonil on mass, mis võrdub footoni energiaga. Siin ei saa olla massi sõltuvust kiirusest, sest kõik footonid liiguvad valguse kiirusega
moraalile ei tohiks inimesed tappa teisi inimesi. 2. Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus nt inimene tulistab või laseb teise inimese püssist maha. 3. Kolmandaks osaks on sotsiaalne reageering sellele käitumisele nt legaalne karistus tulistanud inimesele. Teaduslik seletus deviantsusele sõltub tegelikult konkreetselt sellest, millele keskendutakse sotsiaalse hälbekäitumise uurimisel. Nt relativistid keskenduvad esimesele Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 10 Sotsioloogia alused Liina Käär osale ehk sotsiaalsete normide olemasolu uurimisele; positivistid kalduvad keskenduma esimesele ja teisele aspektile ehk sotsiaalsetele normidele ja tegudele. Pragmaatikute lähenemine pöörab tähelepanu aga eelkõige kolmandale punktile ehk sellele, kuidas sotsiaalselt reageeritakse hälbekäitumisele.
enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. Kreoolkeele eelastmeks on pidžinkeel, mis on samuti kahest või enamast keelest pärit sõnavara sisaldav segakeel, aga seda ei omandata emakeelena.] Relativism. Universalismist diametraalselt erinev vaatenurk, mille kohaselt kultuur ja mõte loovad vastastikku üksteist. Relativistid pigem ei anna hinnanguid erinevatele kultuuridele. Evolutsionism. Tõlgendab kultuurilisi erinevusi kui mõtteviise, mis peegeldavad erinevaid arengustaadiume, kus kultuurid olla võivad ie kui klt’id oma arengus samale staadiumile jõuavad, mõtlevad kõik ühtmoodi. Kuidas: 1. Identifitseeri konkreetne psühholoogiline protsess kui küpse/arenenud mõtlemise standard. 2. Võrdle teisi klt’e selle standardiga.
Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele; 68. Millistest teguritest hälve sõltub? Tooge näiteid. Teaduslik seletus deviantsusele sõltub tegelikult konkreetselt sellest, millele keskendutakse sotsiaalse hälbekäitumise uurimisel. Nt relativistid keskenduvad esimesele osale ehk sotsiaalsete normide olemasolu uurimisele; positivistid kalduvad keskenduma esimesele ja teisele aspektile ehk sotsiaalsetele normidele ja tegudele. Pragmaatikute lähenemine pöörab tähelepanu aga eelkõige kolmandale punktile ehk sellele, kuidas sotsiaalselt reageeritakse hälbekäitumisele. 69. Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim)
temaatika. Thukydides oli veendunud ratsionalist, kes ei tähtsustanud religiooni mõju ühiskonnale, samuti sai täpselt kirjutada vaid konkreetsetest sündmustest. 39. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Sofistid oli 5. ja 4. sajandil eKr tegutsenud kreeka mõttetargad, kes olid erudeeritud paljudes valdkondades ja püüdsid oma teadmisi süstematiseerida. Teadmiste keskmes oli poliitiline retoorika, avalik kõneoskus. Sofistid olid relativistid ning nad oskasid musta valgeks rääkida, nende arvates sai esitada iga asja kohta kaks vastandlikku argumenti. Tuntumad sofistid olid Protagoras, Antiphon, Gorgias. 40. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. Sofistid olid relativismi usku ja vältisid kindlaid teese, ka Thukydidest iseloomustab antiteetiline väljendus, vastandlike seisukohtade esitamine, sofistidele omane tõenäosuse argument
etümoloogia, grammatika, eetika, retoorika ,,Tarkuseõpetajad": keskmes poliitiline retoorika, avalik kõneoskus Iga asja kohta saab esitada 2 vastandlikku argumenti Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotele sel: suur ja väike mees Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. Hippokratese meditsiinikoolkond Sai alguse Hippokrateselt, kel oli hulk õpilasi, kes kirjutasid meditsiinialaseid tekste. Teda nimetatakse arstiteaduse isaks. Hippokratese vanne - arstieetika vanne (ka tänapäeval nt rebaste ristmise üritusel). 4 kuulsat kehavedelikku (veri, lima, sapp, must sapp). Haigused
strukturalism, mille arvates kaanon on seotud võimu- ja sundimismehhanismiga. Kaanonivaidlus USAs. Kanonistid: 1) kirjandusliku kaanoni moodustavad üksnes tugevad kirjanikud; 2) kvaliteeti näitab teksti semantiline tihedus, tõlgendus- võimaluste rohkus; 3) kirjanduskaanon toetab haridust ja tagab ühiskonna homogeensuse ja vabastab selle pealesurutud identiteetidest. Mida kummalisem on kunst seda lihtsam on kaanonisse pääseda (ühiskonda põlgavad futuristid-dadaistid). Relativistid: kaanon, mis on sotsiaalse kokkuleppe vorm, ei ole seotud objektiivsete väärtustega. Subkultuuride nn väiksed kaanonid asendavad suured kaanonid. John Guillory Kaanon on eelkõige kultuuri ja haridusliku monopoli probleem. Tüliõunaks kanonistide ja relativistide vahel on core curriculum, põhikursuste kava, mis viidi USA ülikoolidesse sisse pärast II maailmasõda, et luua ülikoolidele ühine alus (angloameerika ülikoolides puuduvad üldised ained, emigrandid). Stanfordi ülikooli
moraalile ei tohiks inimesed tappa teisi inimesi. · Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus nt inimene tulistab või laseb teise inimese püssist maha. 59 · Kolmandaks osaks on sotsiaalne reageering sellele käitumisele nt legaalne karistus tulistanud inimesele. Teaduslik seletus deviantsusele sõltub tegelikult konkreetselt sellest, millele keskendutakse sotsiaalse hälbekäitumise uurimisel. Nt relativistid keskenduvad esimesele osale ehk sotsiaalsete normide olemasolu uurimisele; positivistid kalduvad keskenduma esimesele ja teisele aspektile ehk sotsiaalsetele normidele ja tegudele. Pragmaatikute lähenemine pöörab tähelepanu aga eelkõige kolmandale punktile ehk sellele, kuidas sotsiaalselt reageeritakse hälbekäitumisele. http://searchwarp.com/swa15930.htm 8.1.2. Erinevad vaatepunktid hälbivusele · Õiguslik vaatepunkt tegu, mille eest on ette nähtud karistus;
annaabi.ee 
