A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 15 Slide 16 Eetiline relativist väidab: Eetilises relativismis positiivne Eetiline relativism osutab, et meie See, kas mingit tegu pidada moraalselt moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada õigeks või valeks, sõltub kultuurist
Selgita oma lausetega, mida tähendab teadusfilosoofias relativism. Relativism teadusfilosoofias eitab ratsionalismi olemasolu, sest teadus on suhteline vaadatuna üksikisikust või kultuurist ja paljudest muudest aspektidest. Teadlaste uuringud sõltuvad sellest, mis neile kasulik on. Ehk näiteks, kui teadlase arvates on maa lapik, siis tema katsed ja vaatlused on suuresti erinevad, kera kujulise maa poolt oleva teadlase omast. Relativist ei tunnista teadust olema teistest teadmisvormidest kõrgemal, kuigi paljud üksikisikud ja rühmitused seda niimoodi usuvad. Kui teadust meie ühiskonnas peetakse parimaks teadmisvormiks, siis võib selle taga olla meie ``Läänelik`` mõtlemine. Kas toetad ise pigem ratsionalismi või relativismi? Mina toetan pigem relativismi. Olen selle poolt, sest alati ei ole võimalik kõikke faktide ja vaatluste põhjal väita, et see tulemus või arusaam on igalpool ühtne
nende enda ühiskonna standardite alusel; ühiskondadel endil ei ole laiemat konteksti.. See on moraalirelativistide ja moraaliabsolutistide vahelise konflikti üks allikas, sest absolutist väidaks, et saab kohut mõista terve ühiskonna üle selle eest, et ta aktsepteerib mõnd "ebammoraalset" praktikat, näiteks orjapidamist. Sellised otsustused ei ole relativismiga kooskõlas, kuigi praktikas relativistid siiski sageli sääraseid otsustusi teevad (näiteks relativist hakkab vaevalt orjapidamist relativistlike argumentidega kaitsma). Teine moraalirelstivismi vorm on emotivism, mis rõhutab, et inimesed otsustavad moraali üle omaenda emotsioonide ja tunnete alusel. Universism väidab, et ainult mingit tegu toime panevad või sellest otseselt mõjutatud indiviidid võivad teha otsustusi selle kohta, kas see tegu on lõppkokkuvõttes õige või väär. Need otsustused võivad põhineda mõistusel, kogemusel või emotsioonidel.
· Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti omad. · Nietzsche tahab näidata, et miski muu peale tõlgendatud "näiva" maailma pole huvipakkuv, samuti mitte siis Kanti asjad iseeneses maailm; kuna me ei saa seda kunagi kätte ilma tõlgenduseta, siis miks üldse sellest hoolida, küsib Nietzsche. 19 · Nietzsche on relativist, kuna hülgab täielikult absoluutsed määrangud, mida filosoofia enne teda on au see pidanud. Tema jaoks on olemas vaid tõlgendused, on vaid perspektiivid, on vaid oma soovidesse ja tahtesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob "oma reaalsust". 20 16.3. Võimutahe · Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. · Elu on võimutahe ehk teisisõnu "...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine,
Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige kõrgemaks, õigemaks ja paremaks. Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Eetilise relativismi sõnul pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelised ja olenevad isiku kultuurist ja valikust. Relativismi teesid: I Erinevuse tees moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. II Sõltuvuse tees moraal on kultuuri produkt. Eetiline relativist väidab, et see, kas tegu pidada õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi. Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele ja avatusele. Tolerantsil on lubatav hälve. Tolerantsus on paradoksaalne tolerantsus ütleb, et teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused, kuid samas ei pruugi nende väärtuste seast leida tolerantsust.
sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli inimese loovale, ümberkujundatavale loomusele, mis on vältimatu, möödapääsmatu ja tähelepandamatu. Tõsiasjad luuakse. Pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti paksult ülevõõbatu. Mil määral on Nietzsche relativist? Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud, kõik ,,asjad iseneneses" ja ,,väärtused iseeneses". On vaid tõlgendused, on vaid perspektiivid, on vaid soovidesse ja tahetesse mähkunud inimloom., kes pidevalt loob ,,oma reaalsust", see on relativism. Samas on Nietzsche absolutist. Sest ehki ta hülgab absoluutse ja erapooletu tõe oma tunnetusteoorias ja absoluutsed väärtused oma
ning see omakorda uue teooria tekkeni. Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi teadusala takerdub ühesse paradigmasse ega jõua sealt kaugemale. Kuhni ja Lakatosi võrreldakse omavahel läbi relativismi ja ratsionalismi. Ratsionalistide silmis on olemas üks ja ainus ajatu kriteerium, mille suhtes võistlevaid teooriaid hinnata. Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises. Kuhn kui relativist arvab, et paradigmasid saab valida suhteliselt vabalt ning pole ühte ja ainsat õiget, teooria heaks või halvaks määratlemine on erinev isikute ja inimrühmade puhul. Lakatos jäi ratsionalistina oma teooriale kindlaks, uskudes, et see annab teadusele hea, muutumatu aluse. Kuid see ratsionalistlik kriteerium on oletuslik ning seda tuleb teadusajaloo taustal testida. Pigem tundub teadusele kasulikum olevat Kuhni
novel, unknown, surprising, different from usual. Uncertainty avoiding cultures try to minimize the possibility of such situations by strict laws and rules, safety and security measures, and on the philosophical and religious level by a belief in absolute Truth. The opposite type, uncertainty accepting cultures, are more tolerant of opinions different from what they are used to; they try to have as few rules as possible, and on the philosophical and religious level they are relativist and allow many currents to flow side by side. Määramatuse vältimine 2 Uncertainty avoidance scores are higher in Latin countries, in Japan, and in German speaking countries, lower in Anglo, Nordic, and Chinese culture countries. Määramatuse vältimine Võimudistants That is the extent to which the less powerful members of organizations and institutions (like the family) accept and expect that power is distributed unequally. This represents
surprising, different from usual. Uncertainty avoiding cultures try to minimize the possibility of such situations by strict laws and rules, safety and security measures, and on the philosophical and religious level by a belief in absolute Truth. The opposite type, uncertainty accepting cultures, are more tolerant of opinions different from what they are used to; they try to have as few rules as possible, and on the philosophical and religious level they are relativist and allow many currents to flow side by side. Uncertainty avoidance scores are higher in Latin countries, in Japan, and in German speaking countries, lower in Anglo, Nordic, and Chinese culture countries. 49 Määramatuse vältimine 50 Võimudistants That is the extent to which the less powerful members of organizations and institutions (like the family) accept and expect that power is distributed unequally
pole nii täpsed, et neid saaks asendada eksplitsiitse reeglitekogumiga. Eri teadlased võivad tõlgendada paradigmasid erinevalt, niimoodi tuleb katsetavaid strateegiaid juurde ja teaduse arengule on see positiivne (147). 9 – Ratsionalism versus relativism: Kokkupõrge lk 148. Debatt nüüd ratsionalismi ja relativismi vahel. Vaidluses on teooriate hindamine ja valiku üksikasjade ning selle üle, kuidas tõmmata piir teaduse ja ebateaduse vahel. Lakatos kui ratsionalist ja Kuhn kui relativist?!? Lk 148. 1.Ratsionalism (148-150). Äärmuslik ratsionalist kinnitab, et on olemas üks ja ainus ajatu universaalne kriteerium, mille suhtes peab hindama võistlevate teooriate suhtelisi väärtusi. Ratsionalistlik kriteerium – kõikehaaravus ja mitteajaloolisus. Äärmusliku ratsionalisti arusaama järgi juhib teadlaste otsinguid ja valikuid universaalkriteerium (149). Kahe konkureeriva teooria puhul valib ta selle, mis on ideaalile lähemal. Teaduse ja ebateaduse vahel näeb ratsionalist
Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Vastu: Subjektivistlik relativism paitab olevat väär. Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, Vaid omandavad moraalpõhimõtted perekonnas, grupis vms. Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe kritiseerida. Ei ole võimalik rääkida moraalsest progressist, sest see eeldaks, et uusi moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada. Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks isoleeritud. Kultuuride segatuse tõttu tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral. 25
sellest, mis on õige või vale. Relativismi teesid II Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Eetiline relativist väidab: · See, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist. · Eri rahvaste kultuurid on erinevad, seepärast pole ka universaalset moraali. · Kui pole universaalseid standardeid, ei ole ka sõltumatut vaatekohta kritiseerimiseks. Eetilises relativismis positiivne · Eetiline relativism osutab, et meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi.
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
• Kultuuriargument. Kultuur kui kollektiivne kohanemisskeem (tegevused, suhted, tähendused). Väide: maailmas (kollektiivse) kohanemise viise põhimõtteliselt palju. • Ei ole olemas ainuõiget elukorraldust (nukleaarperekond, roheline eluviis), poliitilist süsteemi (liberaalne demokraatia, monarhia), väärtusmudelit (individualistlik, empaatiline), kõigil elukorraldustel peaks olema võimalus ennast testida … • Relativist - F.Fukuyama oli põhimõtteliselt eksiteel. Inimkond kui otsiv süsteem, tulevikulahendusi on väga erinevaid, kõigil oma shanss … • Mitterelativistlikud vaated – Püsivust rõhutavad positsioonid: universalism, objektivism, absolutism, monism – Relativism can be contrasted with: • Universalism — the view that facts can be discovered objectively and that they thus apply universally in all situations, times and places.
mõistukõnet; nutja-palju nutnud inimeste nõmeduse pärast Samuti monist, tema algaineks tuli-liikuv, ei hävi, paljud asjad sünnivad tulest, maa meenutab hõõguvat tuld (maa samastab tulega) Tema kuldfraas: Panta rei e kõik liigub; Kunagi ei saa astuda 2x ühte ja samasse jõkke (jõgi voolab, vesi liigub) Maailma juhib logos-maailma paratamatu seaduspärasus, maailm allutatud korrastatusele Relativist-rõhutab seda, et kõik on suhteline (ida mõju siin). "Eesel eelistab kullale põhku" (inimese jaoks on olnud kuld läbi aegade üleloomuliku tähendusega, eeslile mitte) II Koolkond e laine Eleaadid Seotud Elea linnaga (Lõuna-Itaalias) 8 Rajajaks Xenophanes Leidis, et müüdid on inimeste poolt välja mõeldud (tollal ikka väga teisitimõtleja)
Teise tragöödianäitleja võttis kasutusele Aischylos, kolmanda võttis kasutusele Sophokles. 56. Iseloomusta üldistavalt Euripidese lähenemist tragöödiale. Euripidese oli kolmest tragöödiakirjanikust noorim, tema müüdiversioonid ja tegelaskujud olid uudsemad. Euripidese kangelased olid tihti muutliku iseloomuga. Näitekirjanikuna kahtles ta traditsioonilises (mütoloogilises) religioonis, oli relativist. Ta oli realist, kes ei pidanud müüte nii tähtsaks kui tema eelkäijad. Siiski rõhutas ta ebakindlate tegelaste kaudu irratsionaalsust. Euripides kasutas sagedasti deus ex machina't lõpetuseks. 57. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes? Aischylose näidendeis on koor kõige aktiivsem ja võtab isegi sündmustest osa, Sophoklese ja Euripidese näidendeis on kooril vaid kommenteerija roll. 58. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni.
võimalusi nii või teisiti mõistmiseks. See ongi üks tema tähelepandavamaid iseärasusi. Kunstiliselt mõjub see hästi, esiteks, sest et seega kaob elementaarsuse mulje, me tunneme kokkupuudet tihedalt varjundirikka kunstiga, teiseks koomilise kontrastide tugevus seeläbi aina võidab, mida peidetum on algselt nende lõplik lähenemisviis. Teinekord jääb see lahenemine just sama iseärasuse tõttu siiski ka üldse tulemata. Tammsaare on tihti liialt relativist, et anda lugejale kätte selge juhis, kas naerda või nutta, kas võtta midagi tõeks või naljaks (skepsis). Meie aga ütleme sel puhul, et ta lihtsalt veiderdab, harrastab sõnademängu. Suuremal või vähemal määral leiame kirjanikul säärast käitumist ka kõigis hilisemais romaa- nides; väga ilmekalt näiteks ,,Tõe ja õiguse" viimases osas, mille nukker mälestuste-lüürika varjundab kogu teost (skepsis elumõtte suhtes).
Kõrvad ja silmad on halvad t,nnistajad kui neid kasutavad barbaarsd hinged (loodus armastab end varjata). Et loodust tõeliselt tunnetada, on vaja jõuda tõelise tunnetuseni, mis baseerub mõistusel. Subjekti-objekti suhe: subjektobjekt; mõistusaisting. Palju teadmine ei kingi meile mingit mõistust. Alles asjade/nähtuste seoste mõistmine annab meile tunnetuse. "Riigi poolt kehtestatud seadus on püha ning selle eest tuleb võidelda nagu kodulinna müüride eest." Dialektiline relativist. Aristokraatliku korraarmastuse ja kaupmehele/deemosele omase mõtteviisi vahel on ta. DEMOKRITOS (460-370 e.Kr.) Leukippos (u. 5.saj.e.Kr.) oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. "Ükski asi ei teki plaanitult, küll aga mõttest ja hädavajalikkusest." Kõigel on põhjus - kausaalsusõpetus. Leukippost tunneme Demokritose kaudu. Demokritos võttis üle Leukippose õpetusviisi. Nimetati "Naerev Demokritos", kuna suhtus kaasaegsete rumalusse huumoriga.
annaabi.ee 
