Jaan Rekkor Pärnukudseharidus keskus Käroli Rand PT-13 Elulugu Jaan Rekkor (sündinud 3. aprillil 1958) on eesti näitleja. Ta lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009
Saatuse heidikute kuu Suvisel õhtul, mitte täiskuuööl 13.juunil käisin vaatamas Eesti Draamateatri suveetendust „Saatuse heidikutekuu“ Laitse Graniitvillas. Ootused olid väga kõrged, sest Märt Avandi ja Jaan Rekkor on mõlemad tuntud oma hea näitlejaoskuslikkuse poolest ning ega ka O´Neilli neile oma meisterlikkuse poolest alla ei jää. Esimene vaatus kulges lõbusas toonis, sai nii naerda kui mõtiskleda. Mahajäetud ja kivistunud maakolkas elasid isa (Jaan Rekkor) ja tütar Josie (Kersti Heinloo). Kohe alguses hakkab etendus pihta poja (Roland Laos) põgenemisega kodust, ta järgneb oma teistele õdedele-vendadele, sest lihtsalt ei pea masendavale olukorrale ja tapvale tööle vastu. Isa-tütart kummitab teadmine, et maaomanik James Tyrone (Märt Avandi) võib varem antud lubadusest hoolimata müüa nende renditalukoha kellelgi teisele. Huviline on olemas, sest naaberkrundi omanik (Pääru Oja) ei salli naabrimeest
Nõudekorvist ülal- ja allpool olevad pesuvarred on pöörlevad. Pesemist saab tõhustada kupli külgedel olevate püsivate pesuvarte abil. Masina luukidel on avariilüliti, mis kuplit avades seiskab masina. Paagi pesuvesi vahetub tunni jooksul arvestuslikult kolm korda. Seadmed võimaldavad pesta 20- 60 korvitäit tunnis (Rekkor et al. 2010: 65). Tunnelnõudepesumasinad Tunnelmasinad sobivad ettevõtesse, kus teenindatavaid on üle 300 ja pestavaid nõusi on palju. Nad sobivad igasse suuremasse kööki, sest need on erinevate mõõtmetega. Väiksem masin on näha joonisel 2 , mis on valmistatud roostevabast terasest. Joonis . Metos ICS + 153 O-V 400V3N
tähendusvarjund – kultuur on organisatsiooni alustalaks, tagamaks selle jätkusuutlikkuse ning hoida seda koos. Iga organisatsiooni võimsuses on oma kultuuri kujundada vastavalt uskumuste ning väärtushinnangute põhjal. Organisatsioonikultuur saab alguse ettevõtte juhtide mõttelaadist, kuid pikemas perspektiivis on vaja iga töötaja toetust, et saavutada just selle organisatsiooni terviklik kultuur. (Tooman, Rekkor 2007) Ghristian Crönroos oli esimene teenindusuurija, kes pani aluse teeninduskultuuri kui erilise organisatsioonikultuuri mõiste tekkele. Tema pööras tähelepanu asjaolule, et organisatsioonikultuur, mida me vajame, peab olema vastavuses teeninduskultuuriga ja seda kultuuri saab kirjeldada kui head teenindamist tunnustatud kultuuri, mille sise- kui ka välisklientide maksimaalselt head teenindamist tuleks võtta kui loomulikku eluviisi. (Tooman, Rekkor 2007)
Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 7. mail Võru Kultuurimaja Kannel suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitlejateks olid selles lavastuses Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Liina Tennosaar (külalisena), Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena) ja Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Etendus rääkis 43. aastasest taksojuhist John Smithist, kellel oli kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Ühel päeval kohtuvad Johni kaks teismelist last juhuslikult internetis ja tahavad kokku saada. Kui taksojuht on siiani veel oma kaootilist elu varjanud siis nüüd muutub see pööraste sündmuste jadaks
Mina olin siin See film räägib 18-aastasest Rassist, kelle ema on surnud ning isaga ta läbi ei saa. Ta elab üksi Tallinna äärelinnas ning käib eliitkoolis. Rassil on paar unistust. Ta unistab perest ja armastusest. Aga söögiraha nimel hakkab ta müüma narkootikume. Ent ta satub olukorda, mida ta ise ei suuda kontrollida. Arest on ainuke asi, mis võib tema elu päästa. Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Mulle endile väga ei meeldinud see film. Seal oli liiga palju vägivalda minu jaoks. Kindlasti on see eesti filmi kohta väga hästi tehtud. Osa filmist oli hea, aga väga suur osa filmist oli liiga jõhker. Ma arvan, et see film on pigem täiskasvanutele kui noortele. Kristel Luik 8b
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema
. ? , 21 , , . 2 20 . · Kunstilise juhi kt o Triinu Ojalo · Lavastajad o Enn Keerd o Andres Noormets · Näitlejad o Ago Anderson o Sten Karpov o Ireen Kennik o Lauri Kink o Liis Laigna o Piret Laurimaa o Triin Lepik o Priit Loog o Jaanus Mehikas o Carmen Mikiver o Ahti Puudersell o Bert Raudsep o Jaan Rekkor o Sepo Seeman o Tambet Seling o Indrek Taalmaa o Karin Tammaru o Katrin Valkna o Kaili Viidas o Jüri Vlassov
4 1. ESIMENE SEMINARITÖÖ Grönroos-Gummessoni kohaselt on siseklient organisatsiooni töötaja. Organisatsioonikultuur ja maine määratakse seestpoolt väljapoole, omavaheline suhtlemine on siinkohal väga oluline. Siseklientidena käsitletakse niisiis kõiki organisatsiooni töötajaid, kelle hea teenindamine organisatsioonis sees on eelduseks välisklientide heaks teenindamiseks. (Tooman, Rekkor 2011) Siseklienditeenindus on (Siseinfo 2011): · kolleegide kohtlemine nii, justkui nad oleksid firma kliendid - samasuguse viisakuse ja austusega; · mõistmine, mida kolleegid sinult ootavad ja nendepoolne sinu vajaduste tunnustamine; · koos kolleegidega firma ja firma klientide huvide kõrgemale seadmine enda osakonna huvidest. Efektiivne teenindus nõuab, et kõigi tasandite töötajad saaksid aru teeninduse ideest ja sellest, mida neilt oodatakse
Lavastaja: I. Vihmar Henrik Ibseni tragöödia ,,Metspart" on juba üle 120 aasta vana, aga siiski seda etendatakse tänapäevalgi teatris ning küllap just sellepärast kuulub ta maailma dramaturgia kullafondi. ,,Metsparti" on Eesti teatris 5 korda lavastatud, kaks viimast korda on teinud seda Ingomar Vihmar. Draamateatri näitlejatest oli välja valitud Merle Palmiste (Gina Ekdal), Mait Malmsten (Hjalmar Ekdal), Tõnu Oja (Gregers Werle), Jaan Rekkor (vana Ekdal), Raimo Pass (Molvikina), Ivo Uukkivi (dr. Relling), teiste seas veel Tõnu Aav, Kersti Kreisman, Mari Lill jt, külalisnäitlejana oli Hedvigit mängima valitud Kleer Maibaum. Näitlejate töö kohta ei saaks midagi halba öelda ning samuti ka lavastaja oskas hästi välja tuua näidendi sisu. Maitsekust lisas näidendile selle ajatus, olenemata teose vanusest, pani see ennastki mõtlema ühiskonna probleemide ning peresiseste konfliktide üle. Aeg on edasi läinud, aga inimene
eeskirjades sätestatud nõuetega. Puhastusvahendeid ja aineid tuleb kasutada nii, et need ei põhjustaks toidu saastumist ega ohustaks inimese tervist. Ruumid peavad olema tuulutatud. Toitlustusettevõttes suitsetamine on lubatud üksnes selleks ettenähtud kohas, kas eraldi ruumis või väljaspool siseruume asuval territooriumil. Suitsetamiseks ette nähtud ruumides ei ole lubatud toidu valmistamine ega serveerimine. Kasutatud allikad: 1. Toitlustuse alused (S. Rekkor; A. Kersna; A. Roosipõld; M. Merits) lk 141 2. Tubakaseadus §31 ( https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=728954 ) 3. Toiduseadus §26(2); §30(1) (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=750600)
mistõttu on keeruline segmenti piiritleda. Küll on aga võimalik aimata massikäitumise üldisi trende. 2 Turu segmenteerimine Arvola, R. (2002). Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Külim Bachmann, T. (2005). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Ilo Kotler, P. (2002). Kotleri turundus. Tallinn: Pegasus Rekkor, S. (2006). Turundus. Majutus ja toitlustamine. Tallinn: Ilo Roose, N. (2002). Reklaam turunduses. Tartu Ülikooli Kirjastus Tonndorf, H.G. (2004). Turunduse tulevikutegurid. Kuidas luua tugevaid toote ja kaubamarke. Tallinn: Külim Vihalemm, A. (2008) Turunduse alused. Tallinn: Külim 3
Endla Teater Endla teater asub Pärnus Keskväljaku tänaval. Endla teatri loominguline juht on Ingomar Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23
Nimi 1.Sisukord 2.Toiduainete eeltöötlemine 3.Toiduainete kulinaarse töötlemise võtted 4.Külmtöötlemise võtted 5.Kuumtöötlemine: Keetmine 6.Keetmise võtted 7.Kuumtöötlemine: Praadimine 8.Praadimise võtted 9.Kasutatud materjalid 10.Kasutatud materjalid vol2 Toiduainete eeltöötlemiseks nimetatakse toiduainete kulinaarset töötlemist. Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks: 1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. 1.Külmutatud toiduainete sulatamine. 2.Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 3.Madala toiteväärtusega osade eraldamine. 4.Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine. 5.Võtted, mis kiirendavad järgnevat k...
Teenindusfilosoofia ehk teenindustarkus hõlmab endas vabadust, holistilist ehk tervikliku vaateviisi ja kindlasti isiklikku tunnustamist- nii alustab oma ettekannet Sirje Rekkor Tallinna ettevõtluspäeval Viru hotellis. Mis siis on klienditeeninduse head ja vead? Teenindushoiakul on kolm komponenti: emotsionaalne, kognitiivne ja käitumuslik. Lühidalt öeldes- tunnen, tean, teen: mis kokku moodustavad teenindusvalmiduse. Teenindusvalmidus ise tähendab elulaadi, olla võimeline teisi hästi teenindama. Sirje Rekkori arvates on aga kõige olulisem see, et klient ei ole mitte ainult rahul vaid vaimustunud, sest vaimustunud
Nipernaadi Raamat „Toomas Nipernaadi“ on kirjutatud August Gailiti poolt, aastal 1928. Kuid filmiks sai see alles 1983. Aastal režissöör Kaljo Kiisa käe all, „nipernaadi“ filmiks saamiseks kulus 50 aastat rohkem kui mõeldud oli. „Nipernaadi“ . August Gailiti tuntuim raamat ongi „Toomas nipernaadi“ see on ka ainus tema raamat, millest film tehti. Ta Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Nipernaadi film on väga maa lähedane. See kujutab eesti elu 20. Sajandi alguses. Sealt saab näha natuke naiivseid eestlasi, paljudel maa inimestel pole õrna aimugi kuidas linnas hakkama saada. Nagu kui ühest külast nipernaadi saadab talu 3 poega linna lähvad nad sinna pidutsema aga tulevad tagasi hämmingus ja jalust rabatud. Filmi ülesehitus filmil on algul natuke aeglane ja segatust tekitav kuid tegelikkuses on film suurelt humoorikas. Toomas Nipernaadi on filmi ...
painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal – kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted kanduvad Annyle – tüdrukule, keda ta kunagi armastas. Draamateoste lavastused Eestis 1990. aastal lavastas Kaarel Kilvet Eesti Nuku- ja Noorsooteatris J. P. Sartre “Väljapääsu ei ole”. Etenduses mängisid Rein Oja ja Anu Lamp. 1995.aastal lavastas Roman Baskin Pärnu Endla teatris J. P. Sartre “Edmund Kean’i”. Nimiosas oli Jaan Rekkor. 2011. aastal lavastas Ellen Teemus Kuressaare Linnateatris etenduse “Timukas”, mis põhineb J. P. Sartre teose “Kinnine kohus” ainetel. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Paul_Sartre http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/09/1 3/kultuur.htm http://www.hot.ee/indrme/sartre.htm http://www.saaremaa.ee
kirjandusest. 3 I.SISEKLIENDI TEENINDUS Grönroos-Gummessoni teooria kohaselt on siseklient organisatsiooni töötaja. Organisatsioonikultuur ja maine määratakse seestpoolt väljapoole, omavaheline suhtlemine on siinkohal väga oluline. Siseklientidena käsitletakse niisiis kõiki organisatsiooni töötajaid, kelle hea teenindamine organisatsioonis sees on eelduseks välisklientide heaks teenindamiseks. (Tooman, Rekkor 2011) Siseklienditeenindus on (Siseinfo 2012): · kolleegide kohtlemine nii, justkui nad oleksid firma kliendid - samasuguse viisakuse ja austusega; · mõistmine, mida kolleegid sinult ootavad ja nendepoolne sinu vajaduste tunnustamine; · koos kolleegidega firma ja firma klientide huvide kõrgemale seadmine enda osakonna huvidest. Efektiivne teenindus nõuab, et kõigi tasandite töötajad saaksid aru teeninduse ideest ja sellest, mida neilt oodatakse
Tagasi Kes on pildil 50 Vastus: Martin Algus Tagasi Kes on pildil 30 Vastus: Margus Prangel Tagasi Saatejuhid 30 Mis saate saatejuht on Erki Sarapuu? Vastus: Võimalik vaid venemaal või Kõige naljakamad koduvideod Tagasi Saatejuhid 50 Kes on saate Mis? Kus? Millal? saatejuht Vastus: Saates on saatejuhi isik varjatud Tagasi Kes on pildil 40 Vastus: Jaan Rekkor Tagasi Kes on pildil 20 Vastus: Merle Palmiste Tagasi Varia 50 Mis on läbi aegade kõige vaadatum Eesti saade? Vastus: Tantsud tähtedega Tagasi Näitlejad 10 Mis näitleja mängib sarjas "Kättemaksukontor" Marion Pärna? Vastus: Kadri Adamson Tagasi Näitlejad 50 Kes mängib saates Naabriplika Liisit? Vastus: Loore Martma Tagasi Saadete tegelased 20
Juustust valmistatakse: Külmi suupisteid Juustu suppe ja kastmeid Juustu vormiroogasid Juustuga roogadeüleküpsetamine Soojasid juustusuupisteid Juustu küpsetisi Kasutatud allikad http://www.estover.ee/et/koikjuustust/misonjuust/ http://et.wikipedia.org/wiki/Juust http://www.eope.ee/_ download/euni_repository/file/59/juust.zip/juust/juustu_kvaliteet_ja_silitamine.htm http://www.hkhk.edu.ee/vanker/piim/juust.html http://www.piimaliit.ee/meiereidesttanapaevani/ Kulinaaria õpikSirje Rekkor, lk 131136 http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Tänan tähelepanu eest!
Osad vitamiinid on kergemini omastatavad, kui neid on vähe kuumtöödeldud. Éi ole hea liigne keetmine või keetmine liiga suure veekogusega ja lahtise kaanega (toitainete kadu vette ja õhku) ning ka liigne jahvatamine (nt. mida rohkem jahvatatakse vilja kest ja iduosa, seda väiksem on B-vitamiini kompleksi sisaldus jahus). Pildi lisamiseks Pildi lisamiseks klõpsake klõpsake ikooniikooni Kasutatud kirjandus: Sirje Rekkor Anne Kersna Anne Roosipõld Maire Merits Toitlustuse alused Tallinn, 2008:20-22
Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.
teenindajast, kelle teeninduskeel erineb teistest ja mitte heal moel, et muuta kogu organisatsiooni mulje niivõrd, et klient ei soovi seda asutust enam kunagi külastada. 3 7. Kasutatud materjalid Tooman, Heli. Teenindusühiskond, Teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad.TPÜ kirjastus.Tallinn 2003 Tooman, Heli; Mae, Aare. Inimeselt inimesele. AVITA 1999 Tooman, Heli; Rekkor, Sirje. Teenindusfilosoofia ja teeninduse alused. Pärnu, 2008. McKay, Matthew; Davis, Martha; Fanning, Patrick. Suhtlemisoskused. Väike vanker, 4
puuvilju. TEENINDAJAD Teenindajad katavad laua enne eine algust. Täidavad või asendavad tühje serveerimisnõusid, korrastavad toidulauda eine ajal. Viivad ära kasutatud nõud, korrastavad söögilaudu. Hoolitsevad selle eest, et uut rooga võtma läinud külalise kasutatud nõus oleksid söögilaualt viidud enne tema naasmist. Koristavad toidulaua ja söögilauad pärast eine lõppu. 12 istekoha kohta vajatakse 1 teenindajat. KASUTATUD KIRJANDUS ''Selelauad'' Sirje Rekkor http://www.dara.ee/catering/htdocs/story.php?op=&storyid=planeering/100/150/100 http://koolielu.edu.ee/ehte/selvelauad/?Rootsi_laud
Tehke töös pidevalt lühikesi puhkepause 19. Kirjuta ohumärgiste juurde nende tähendused (www.terviseamet.ee) tuleohtlik keskkonnaohtlik söövitav nahaärritus terviseoht Järgnevatele küsimustele leiad vastused: S. Rekkor jt. 2010. „Toiduvalmistamine suurköögis“, 13. peatükk 20. Millist mustust eemaldatakse desinfitseerimise käigus ning nimeta füüsikalised ja keemilised desinfitseerimismeetodid. Densifitseerimine vähendab mikroobide hulka. Füüsikalised: Kuumus, kuum vesi, aur, UV-kiirgus Keemilised: densifitseerimisained, densifitseerimis-pesuained 21. Ükskõiksest suhtumisest puhastamisse annavad märku näiteks erinevad lõhnad ja nähtav mustus. Mis põhjustab:
Selleks valmistatakse maitseainete segu, lihatükid hõõrutakse sellega kokku ja lastakse veidi seista. Lihast pooltooteid võidakse ka paneerida. Kasutatakse nii ühe,- kahe- kui ka mitmekordset paneeringut. Enne paneerimist liha maitsestatakse, seejärel kastetakse paneerimissegusse. Veise ja uluki liha võidakse pikkida. Pikkimisel lükatakse lihaskiudude vahele teisi toiduaineid. Pikitakse suuretükilisi pooltooteid neile mahlakuse ja maitse lisamiseks. (Rekkor 2008: 93, 94) 5 2 LIHA LIIGID 2.1Veiseliha Igas korralikus restoranis on alati saadaval veiselihast road. Veiseliha, eriti sise- ja välisfilee, on tõeliste gurmaanide seas väga nõutud ja austatud - nii on see Eestis ja ka mujal maailmas. Paraku ei ole meie kodudes (vastupidiselt paljudele teistele riikidele) veiselihast toitude valmistamine veel eriti populaarne. Enamik eestlasi kaldub
2. Pearokahvel 3. Pearoanuga 4. Eelroakahvel 5. Dessertlusikas 6. Dessertkahvel 7. Salvrätik 8. Menüükaart 14 9. Lillevaas 10. Veekann ja alustaldrik 11. Veepokaal Kasutatud materjal http://toitumine.ee/toitumise-pohitoed-2/ (14.11.2012) http://www.ajakirikook.ee/ (25.09.2012) http://web.ametikool.ee/anne-li/kalk/kylm.pdf (21.11.2012) http://tka.nutridata.ee/index.action (08.11.2012) http://nupi.ee/ (22.11.2012) Sirje Rekkor ,,Kulinaaria", ,,Toiduvalmistamine suurköögis" Viljandi Maksimarket (18.11.2012, hinnad) 15
Üheks eeltingimuseks on see, et puuetega ja puueteta inimesed muutuksid üksteisele lähedasemaks. Uuringud kinnitavad, et puhkuseaegsed sporditegevused on väga kohased vastamaks põhilistele integratsiooni küsimustele, nagu näiteks kommunikatsioon ja vastastikune mõjutamine, mis sama hästi kui teised faktorid soodustavad sotsiaalset integratsiooni. (Wilhelm, 2000: 283). 1.2.3. Erivajadused liikumispuude korral Rekkor toob välja terve rea ootusi, mis on igal liikumispuudega inimesel olemas: soovid, vajadused, emotsioonid ja ambitsioonid, sama mis kõigil teistel inimestel. Enamik liikumispuudega inimesi elavad täiesti tavalist elu ja tegelevad igapäevaste asjadega. (Rekkor, S. 2009) Nad soovivad kasutada samu teenuseid, mida kõik teised kliendid, nad soovivad saada meeldivaid elamusi ja meelelahutust (Rekkor, S. 2009).
Muna Sool jahu BISKVIIT Biskviittaignast valmistatakse kooke, küpsiseid, torte, plaadikooke, torte, plaadikooke ja rullbiskviiti. Biskviittaigna põhiained on munad, suhkur ja jahu. Biskviittoodete struktuuri parandamiseks, õrnemaks muutmiseks, kasutatakse tihtipeale lisaks nisujahule ka kartulitärklist. Harilik biskviittaigen Muna Suhkur Nisujahu Sidruni riivitud koor KASUTATUD KIRJANDUS: www.wikibeedia.ee "Kulinaaria" Sirje Rekkor. Agro, 2009 www.toidutare.ee "Kokaraamat" S.Masso. Valgus, 1984 www.net.ee www.Google.ee
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4
annaabi.ee 
