Jaan Rekkor Pärnukudseharidus keskus Käroli Rand PT-13 Elulugu Jaan Rekkor (sündinud 3. aprillil 1958) on eesti näitleja. Ta lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009
Saatuse heidikute kuu Suvisel õhtul, mitte täiskuuööl 13.juunil käisin vaatamas Eesti Draamateatri suveetendust „Saatuse heidikutekuu“ Laitse Graniitvillas. Ootused olid väga kõrged, sest Märt Avandi ja Jaan Rekkor on mõlemad tuntud oma hea näitlejaoskuslikkuse poolest ning ega ka O´Neilli neile oma meisterlikkuse poolest alla ei jää. Esimene vaatus kulges lõbusas toonis, sai nii naerda kui mõtiskleda. Mahajäetud ja kivistunud maakolkas elasid isa (Jaan Rekkor) ja tütar Josie (Kersti Heinloo). Kohe alguses hakkab etendus pihta poja (Roland Laos) põgenemisega kodust, ta järgneb oma teistele õdedele-vendadele, sest lihtsalt ei pea masendavale olukorrale ja tapvale tööle vastu
saadi olulist infot. KASUTATUD ALLIKAD: · Dieta Heres. Kandikupesumasinad. [ http://www.dieta.fi/index.php?lang=est&main_id=273&cat_id=105 ] ( 11.03.2012) · Dieta Heres. Kärupesumasin [ http://www.dieta.fi/index.php?lang=est&main_id=273&cat_id=114 ] (11.03.2012) · Dieta Heres. Sõrmkonveierpesumasinad. [ http://www.dieta.fi/index.php?lang=est&main_id=273&cat_id=104 ] (11.03.2012) · Metos. 2012 . Metos suurköögiseadmete kataloog. 330- 394 lk. · Rekkor, S et al. 2010. Toiduvalmistamine suurköögis. Kirjastus Argo. 65- 67 lk.
tähendusvarjund – kultuur on organisatsiooni alustalaks, tagamaks selle jätkusuutlikkuse ning hoida seda koos. Iga organisatsiooni võimsuses on oma kultuuri kujundada vastavalt uskumuste ning väärtushinnangute põhjal. Organisatsioonikultuur saab alguse ettevõtte juhtide mõttelaadist, kuid pikemas perspektiivis on vaja iga töötaja toetust, et saavutada just selle organisatsiooni terviklik kultuur. (Tooman, Rekkor 2007) Ghristian Crönroos oli esimene teenindusuurija, kes pani aluse teeninduskultuuri kui erilise organisatsioonikultuuri mõiste tekkele. Tema pööras tähelepanu asjaolule, et organisatsioonikultuur, mida me vajame, peab olema vastavuses teeninduskultuuriga ja seda kultuuri saab kirjeldada kui head teenindamist tunnustatud kultuuri, mille sise- kui ka välisklientide maksimaalselt head teenindamist tuleks võtta kui loomulikku eluviisi. (Tooman, Rekkor 2007)
Tegelasteks olid 43. aastane taksojuht ja kahe pere pidaja John Smith. Johni abikaasad Barbara ja Rose. Johni lasteks olid Kevin ja Becky. Johni üürnik oli Stanley ja tema isa . Mulle meeldis väga see etendus kuna see oli tõeline komöödia. Ühteki minutit ei möödunud ilma naeruta. Lava kujundus oli väga hästi ära kasutatud, kui kahe korterina. Samuti sobis ka lava keskele suur diivan mis andis ühtsuse tunde. Näitlejatest meeldis mulle enim Stanley, keda kehastas Jaan Rekkor. Ta oli väga naljakas ja loomulik, kuid samas ka natuke rumal. See tegigi asja huvitavaks sest ta ei teadnud kuidas igast olukorrast välja tulla ja ta mõtles selle korraga välja. Ka tegelased olid huvitavad. Minu arvates oli näidendi idee eelkõige näidata inimestele mida kõike võib kaasa tuua kahe pere pidamine. Aga see võis olla seal 90-ndatel umbes niimooda. Praegu minnakse seda ikkagi vaatama komöödia pärast, sest inimestel on vaja vahest lõõgastuda.
Mina olin siin See film räägib 18-aastasest Rassist, kelle ema on surnud ning isaga ta läbi ei saa. Ta elab üksi Tallinna äärelinnas ning käib eliitkoolis. Rassil on paar unistust. Ta unistab perest ja armastusest. Aga söögiraha nimel hakkab ta müüma narkootikume. Ent ta satub olukorda, mida ta ise ei suuda kontrollida. Arest on ainuke asi, mis võib tema elu päästa. Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Mulle endile väga ei meeldinud see film. Seal oli liiga palju vägivalda minu jaoks. Kindlasti on see eesti filmi kohta väga hästi tehtud. Osa filmist oli hea, aga väga suur osa filmist oli liiga jõhker. Ma arvan, et see film on pigem täiskasvanutele kui noortele. Kristel Luik 8b
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema
. ? , 21 , , . 2 20 . · Kunstilise juhi kt o Triinu Ojalo · Lavastajad o Enn Keerd o Andres Noormets · Näitlejad o Ago Anderson o Sten Karpov o Ireen Kennik o Lauri Kink o Liis Laigna o Piret Laurimaa o Triin Lepik o Priit Loog o Jaanus Mehikas o Carmen Mikiver o Ahti Puudersell o Bert Raudsep o Jaan Rekkor o Sepo Seeman o Tambet Seling o Indrek Taalmaa o Karin Tammaru o Katrin Valkna o Kaili Viidas o Jüri Vlassov
4 1. ESIMENE SEMINARITÖÖ Grönroos-Gummessoni kohaselt on siseklient organisatsiooni töötaja. Organisatsioonikultuur ja maine määratakse seestpoolt väljapoole, omavaheline suhtlemine on siinkohal väga oluline. Siseklientidena käsitletakse niisiis kõiki organisatsiooni töötajaid, kelle hea teenindamine organisatsioonis sees on eelduseks välisklientide heaks teenindamiseks. (Tooman, Rekkor 2011) Siseklienditeenindus on (Siseinfo 2011): · kolleegide kohtlemine nii, justkui nad oleksid firma kliendid - samasuguse viisakuse ja austusega; · mõistmine, mida kolleegid sinult ootavad ja nendepoolne sinu vajaduste tunnustamine; · koos kolleegidega firma ja firma klientide huvide kõrgemale seadmine enda osakonna huvidest. Efektiivne teenindus nõuab, et kõigi tasandite töötajad saaksid aru teeninduse ideest ja sellest, mida neilt oodatakse
Lavastaja: I. Vihmar Henrik Ibseni tragöödia ,,Metspart" on juba üle 120 aasta vana, aga siiski seda etendatakse tänapäevalgi teatris ning küllap just sellepärast kuulub ta maailma dramaturgia kullafondi. ,,Metsparti" on Eesti teatris 5 korda lavastatud, kaks viimast korda on teinud seda Ingomar Vihmar. Draamateatri näitlejatest oli välja valitud Merle Palmiste (Gina Ekdal), Mait Malmsten (Hjalmar Ekdal), Tõnu Oja (Gregers Werle), Jaan Rekkor (vana Ekdal), Raimo Pass (Molvikina), Ivo Uukkivi (dr. Relling), teiste seas veel Tõnu Aav, Kersti Kreisman, Mari Lill jt, külalisnäitlejana oli Hedvigit mängima valitud Kleer Maibaum. Näitlejate töö kohta ei saaks midagi halba öelda ning samuti ka lavastaja oskas hästi välja tuua näidendi sisu. Maitsekust lisas näidendile selle ajatus, olenemata teose vanusest, pani see ennastki mõtlema ühiskonna probleemide ning peresiseste konfliktide üle. Aeg on edasi läinud, aga inimene
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kerli Lek Rühm 011K RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Iseseisev töö Tallinn 2010 RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Toitlustusettevõttes asuvaid ruume nimetatakse teenindusruumideks. Teenindusruumidena käsitletakse ruume, kus viibivad kliendid ning teenindav personal. Teenindusruumid võivad olla erinevad, vastavalt toitlustusettevõtte iseloomule. Restoranide teenindusruumid jagunevad klientide teenindusalaks ja klientide silme eest varjatud tööruumideks. Teenindusala ruumideks võivad olla fuajee, tualettruumid, teenindussaalid, ootesaalid, garderoob jne. Neis ruumides asuvad toolid, lauad, hubasust loovad sisustusesemed, dekoratsiooniks vajalikud esemed, serveerimiskapid, veinikapid jmt. Tööruumideks loetakse kelnerite tööruumi, kus hoitakse kärusid või muid saalis kasutatavaid esemeid; sisepuhvetit, kus asuvad külmkapid jookide jaoks, veinikapid, kohviaparaa...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Liis Peet PS-3-S-E-TAL TURU SEGMENTEERIMINE Individuaalne kodutöö Tallinn 2010 Turu segmenteerimine Ükski arukas firma ei ürita oma tooteid/teenuseid müüa kõigile. Turu segmenteerimine tähendab, et oma turg jaotatakse alaturgudeks ehk ostjad jaotatakse selgesti eristatavateks gruppideks (segmentideks). Segmenteerimine võimaldab firmal kohandada igasse segmenti kuuluvatele ostjatele sobivad turustusprogrammid, sest erinevate omadustega inimeste suhe erinevatesse teabeedastusvahenditesse on erinev. Sihtgruppide moodustamine on strateegiline protsess, mida iseloomustab lisaks tarbijate rühmade eraldamisele ka spetsiaalsete toodete väljatöötamine nende segmentide jaoks, sest segment on sarnaste vajadustega ning reageerib sarnaselt turundusstii...
Endla Teater Endla teater asub Pärnus Keskväljaku tänaval. Endla teatri loominguline juht on Ingomar Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23
Nimi 1.Sisukord 2.Toiduainete eeltöötlemine 3.Toiduainete kulinaarse töötlemise võtted 4.Külmtöötlemise võtted 5.Kuumtöötlemine: Keetmine 6.Keetmise võtted 7.Kuumtöötlemine: Praadimine 8.Praadimise võtted 9.Kasutatud materjalid 10.Kasutatud materjalid vol2 Toiduainete eeltöötlemiseks nimetatakse toiduainete kulinaarset töötlemist. Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks: 1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. 1.Külmutatud toiduainete sulatamine. 2.Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 3.Madala toiteväärtusega osade eraldamine. 4.Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine. 5.Võtted, mis kiirendavad järgnevat k...
Teenindusfilosoofia ehk teenindustarkus hõlmab endas vabadust, holistilist ehk tervikliku vaateviisi ja kindlasti isiklikku tunnustamist- nii alustab oma ettekannet Sirje Rekkor Tallinna ettevõtluspäeval Viru hotellis. Mis siis on klienditeeninduse head ja vead? Teenindushoiakul on kolm komponenti: emotsionaalne, kognitiivne ja käitumuslik. Lühidalt öeldes- tunnen, tean, teen: mis kokku moodustavad teenindusvalmiduse. Teenindusvalmidus ise tähendab elulaadi, olla võimeline teisi hästi teenindama. Sirje Rekkori arvates on aga kõige olulisem see, et klient ei ole mitte ainult rahul vaid vaimustunud, sest vaimustunud
Nipernaadi Raamat „Toomas Nipernaadi“ on kirjutatud August Gailiti poolt, aastal 1928. Kuid filmiks sai see alles 1983. Aastal režissöör Kaljo Kiisa käe all, „nipernaadi“ filmiks saamiseks kulus 50 aastat rohkem kui mõeldud oli. „Nipernaadi“ . August Gailiti tuntuim raamat ongi „Toomas nipernaadi“ see on ka ainus tema raamat, millest film tehti. Ta Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Nipernaadi film on väga maa lähedane. See kujutab eesti elu 20. Sajandi alguses. Sealt saab näha natuke naiivseid eestlasi, paljudel maa inimestel pole õrna aimugi kuidas linnas hakkama saada. Nagu kui ühest külast nipernaadi saadab talu 3 poega linna lähvad nad sinna pidutsema aga tulevad tagasi hämmingus ja jalust rabatud. Filmi ülesehitus filmil on algul natuke aeglane ja segatust tekitav kuid tegelikkuses on film suurelt humoorikas. Toomas Nipernaadi on filmi ...
painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal – kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted kanduvad Annyle – tüdrukule, keda ta kunagi armastas. Draamateoste lavastused Eestis 1990. aastal lavastas Kaarel Kilvet Eesti Nuku- ja Noorsooteatris J. P. Sartre “Väljapääsu ei ole”. Etenduses mängisid Rein Oja ja Anu Lamp. 1995.aastal lavastas Roman Baskin Pärnu Endla teatris J. P. Sartre “Edmund Kean’i”. Nimiosas oli Jaan Rekkor. 2011. aastal lavastas Ellen Teemus Kuressaare Linnateatris etenduse “Timukas”, mis põhineb J. P. Sartre teose “Kinnine kohus” ainetel. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Paul_Sartre http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/09/1 3/kultuur.htm http://www.hot.ee/indrme/sartre.htm http://www.saaremaa.ee
kirjandusest. 3 I.SISEKLIENDI TEENINDUS Grönroos-Gummessoni teooria kohaselt on siseklient organisatsiooni töötaja. Organisatsioonikultuur ja maine määratakse seestpoolt väljapoole, omavaheline suhtlemine on siinkohal väga oluline. Siseklientidena käsitletakse niisiis kõiki organisatsiooni töötajaid, kelle hea teenindamine organisatsioonis sees on eelduseks välisklientide heaks teenindamiseks. (Tooman, Rekkor 2011) Siseklienditeenindus on (Siseinfo 2012): · kolleegide kohtlemine nii, justkui nad oleksid firma kliendid - samasuguse viisakuse ja austusega; · mõistmine, mida kolleegid sinult ootavad ja nendepoolne sinu vajaduste tunnustamine; · koos kolleegidega firma ja firma klientide huvide kõrgemale seadmine enda osakonna huvidest. Efektiivne teenindus nõuab, et kõigi tasandite töötajad saaksid aru teeninduse ideest ja sellest, mida neilt oodatakse
Tagasi Kes on pildil 50 Vastus: Martin Algus Tagasi Kes on pildil 30 Vastus: Margus Prangel Tagasi Saatejuhid 30 Mis saate saatejuht on Erki Sarapuu? Vastus: Võimalik vaid venemaal või Kõige naljakamad koduvideod Tagasi Saatejuhid 50 Kes on saate Mis? Kus? Millal? saatejuht Vastus: Saates on saatejuhi isik varjatud Tagasi Kes on pildil 40 Vastus: Jaan Rekkor Tagasi Kes on pildil 20 Vastus: Merle Palmiste Tagasi Varia 50 Mis on läbi aegade kõige vaadatum Eesti saade? Vastus: Tantsud tähtedega Tagasi Näitlejad 10 Mis näitleja mängib sarjas "Kättemaksukontor" Marion Pärna? Vastus: Kadri Adamson Tagasi Näitlejad 50 Kes mängib saates Naabriplika Liisit? Vastus: Loore Martma Tagasi Saadete tegelased 20
Juustust valmistatakse: Külmi suupisteid Juustu suppe ja kastmeid Juustu vormiroogasid Juustuga roogadeüleküpsetamine Soojasid juustusuupisteid Juustu küpsetisi Kasutatud allikad http://www.estover.ee/et/koikjuustust/misonjuust/ http://et.wikipedia.org/wiki/Juust http://www.eope.ee/_ download/euni_repository/file/59/juust.zip/juust/juustu_kvaliteet_ja_silitamine.htm http://www.hkhk.edu.ee/vanker/piim/juust.html http://www.piimaliit.ee/meiereidesttanapaevani/ Kulinaaria õpikSirje Rekkor, lk 131136 http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Tänan tähelepanu eest!
Osad vitamiinid on kergemini omastatavad, kui neid on vähe kuumtöödeldud. Éi ole hea liigne keetmine või keetmine liiga suure veekogusega ja lahtise kaanega (toitainete kadu vette ja õhku) ning ka liigne jahvatamine (nt. mida rohkem jahvatatakse vilja kest ja iduosa, seda väiksem on B-vitamiini kompleksi sisaldus jahus). Pildi lisamiseks Pildi lisamiseks klõpsake klõpsake ikooniikooni Kasutatud kirjandus: Sirje Rekkor Anne Kersna Anne Roosipõld Maire Merits Toitlustuse alused Tallinn, 2008:20-22
Juhid: Rein Oja- teatrijuht, Priit Pedajas- peanäitejuht Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.
teenindajast, kelle teeninduskeel erineb teistest ja mitte heal moel, et muuta kogu organisatsiooni mulje niivõrd, et klient ei soovi seda asutust enam kunagi külastada. 3 7. Kasutatud materjalid Tooman, Heli. Teenindusühiskond, Teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad.TPÜ kirjastus.Tallinn 2003 Tooman, Heli; Mae, Aare. Inimeselt inimesele. AVITA 1999 Tooman, Heli; Rekkor, Sirje. Teenindusfilosoofia ja teeninduse alused. Pärnu, 2008. McKay, Matthew; Davis, Martha; Fanning, Patrick. Suhtlemisoskused. Väike vanker, 4
puuvilju. TEENINDAJAD Teenindajad katavad laua enne eine algust. Täidavad või asendavad tühje serveerimisnõusid, korrastavad toidulauda eine ajal. Viivad ära kasutatud nõud, korrastavad söögilaudu. Hoolitsevad selle eest, et uut rooga võtma läinud külalise kasutatud nõus oleksid söögilaualt viidud enne tema naasmist. Koristavad toidulaua ja söögilauad pärast eine lõppu. 12 istekoha kohta vajatakse 1 teenindajat. KASUTATUD KIRJANDUS ''Selelauad'' Sirje Rekkor http://www.dara.ee/catering/htdocs/story.php?op=&storyid=planeering/100/150/100 http://koolielu.edu.ee/ehte/selvelauad/?Rootsi_laud
Ärge kandke raskeid asju, kasutade abivahendeid Tehke töös pidevalt lühikesi puhkepause 19. Kirjuta ohumärgiste juurde nende tähendused (www.terviseamet.ee) tuleohtlik keskkonnaohtlik söövitav nahaärritus terviseoht Järgnevatele küsimustele leiad vastused: S. Rekkor jt. 2010. „Toiduvalmistamine suurköögis“, 13. peatükk 20. Millist mustust eemaldatakse desinfitseerimise käigus ning nimeta füüsikalised ja keemilised desinfitseerimismeetodid. Densifitseerimine vähendab mikroobide hulka. Füüsikalised: Kuumus, kuum vesi, aur, UV-kiirgus Keemilised: densifitseerimisained, densifitseerimis-pesuained 21. Ükskõiksest suhtumisest puhastamisse annavad märku näiteks erinevad lõhnad ja nähtav mustus. Mis põhjustab:
SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha...............................
2. Pearokahvel 3. Pearoanuga 4. Eelroakahvel 5. Dessertlusikas 6. Dessertkahvel 7. Salvrätik 8. Menüükaart 14 9. Lillevaas 10. Veekann ja alustaldrik 11. Veepokaal Kasutatud materjal http://toitumine.ee/toitumise-pohitoed-2/ (14.11.2012) http://www.ajakirikook.ee/ (25.09.2012) http://web.ametikool.ee/anne-li/kalk/kylm.pdf (21.11.2012) http://tka.nutridata.ee/index.action (08.11.2012) http://nupi.ee/ (22.11.2012) Sirje Rekkor ,,Kulinaaria", ,,Toiduvalmistamine suurköögis" Viljandi Maksimarket (18.11.2012, hinnad) 15
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega ini...
Muna Sool jahu BISKVIIT Biskviittaignast valmistatakse kooke, küpsiseid, torte, plaadikooke, torte, plaadikooke ja rullbiskviiti. Biskviittaigna põhiained on munad, suhkur ja jahu. Biskviittoodete struktuuri parandamiseks, õrnemaks muutmiseks, kasutatakse tihtipeale lisaks nisujahule ka kartulitärklist. Harilik biskviittaigen Muna Suhkur Nisujahu Sidruni riivitud koor KASUTATUD KIRJANDUS: www.wikibeedia.ee "Kulinaaria" Sirje Rekkor. Agro, 2009 www.toidutare.ee "Kokaraamat" S.Masso. Valgus, 1984 www.net.ee www.Google.ee
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
