Lund oli maas veel üsna vähe, kell oli kaunis palju, õues oli puha pime. Villi rääkis mulle naljapärast hirmujutu. Ma naersin ja lubasin selle peale läbi kõige paksema ja pimedama metsa kõndima . Siis tekkis Villil mõte Kornelid elavad suures majas tuppa saab minna otse õuest või läbi rehe või rehetoa Villi ütles mulle, et lähme läbi rehetare ja teeme toasolijatele natuke kolli. Rehetares elektrit pole ja siis on hea kollitada. Rehe all võtsin ma Villi käest kinni, et ta ära ei kaoks. Äkki jäi Villi äkiliselt seisma ''Tst!'' Mina aga ei kuulnud midagi. Villi tegi nii hirmunud hääle ja sosistas uuesti '' Kuula, mis see on? '' Ma ei kuulnud seegi kord midagi aga arvasin et on hiired. ''Hiired?'' ütles villi ''ei või olla'' kõige paremal juhul on nad rotid ilged närijad. Villi tundvat juba kuidas
Kräss Kräss on Eesti rahvakultuuris kerakujuline rippkaunistus, mida riputati rehetare lakke jõuludel, pulmadel ja simmanitel. Krässi moodustas kartulisse või naerisse kiirjalt torgatud kõrred või lilleõied. Jõulukrässi valmistamine Vahendid: toores ümmargune kartul, erinevaid kõrsi ja kuivatatud lilli või muud sobivat kuivmaterjali, nuga, puutikk, nõel. Töö käik: Kui su kartul pole ümmargune, siis koori see ümmarguseks. Torka kartulisse puutikk nii, et see jääks tugevasti püsima. Kui sa hoiad puutikust kinni, siis
mõtteluulet. Ta pani erilist rõhku luuletuste sisule, kuna vorm jäi tagaplaanile. Ta harrastas rohkesti vabavärssi, tarvitas ebapuhtaid riime. Enno esikkogu ,, Uued laulud" langes suure kriitika ohvriks. See on seletatav luuletaja mittemõistmisega ja lähenemisega luuletustele ainult vormilisest küljest. ,, Uutes lauludes" leidub ka rohkesti positiivseid omadusi. Näiteks soojust, hingelähedust, mis on pärit lapsepõlve kodust. Näiteks ,,Kojuigatsus", ,,Õhtu kodutalus" ja ,,Rehetare". 1910. Aastal ilmus ,,Hallid laulud", seal pakub Enno rohkem kunstiküpset luulet. Kogus leidub terve rida meie lüürikas ainulaadseid väärtuslikke laule. 1920.aastal avaldas Enno kaks viimast luuletustekogu, ,,Valge öö" ja ,,Kadunud kodu". Luule kõla muutub neis kogudes tumedamaks, värvid tuhmimaks ja meeleolu nagu pisut härdamaks. Ka langust võib märgata. Üks luuletuse näide: ,, öö valge on õnn" ,,Üks ööbik on siin ja teine sääl ja kolmas on enese südame hääl.
Hetkel viibivad Tapa sõjaväelinnakus õppuste puhul sõdurid näiteks Suur Britanniast, USA-st, Eestist ja Prantsusmaalt. Veel on kaitsevägi koduks eestlastest ajateenijatele. Igal kevadel toimub kaitseväes kevadtorm, kus kontrollitakse ajateenijate arengut ja, kuidas sujub töö ajateeinjate ja kaitseväelaste vahel. Kevadtormi kaasatakse ka Eestis õppustel olevad välismaalased. Haridus 1839. aastal loodi Ambla kihelkonda Tapa külla vallakoolimaja, mis oli algselt ilma korstnata rehetare, mis oli rohkem nagu koht, kus mõne kirjaoskaja poolt õpetati lapsi lugema. Sellist koolisüsteemi kasutati Tapal veel järgmised 29 aastat. 1868. aastal ehitati vana koolimaja lähedusse uus kolmeklassiline koolimaja- maja oli õlgkatusega ning klassis olid olemas pikad pingid, tahvel, kantsel ja orel. Tapa asula esimeseks kooliks oli 1885. - 1911. aastani tegutsenud Katherine Masingu erakool. Kool oli üheklassiline III järgu elementaarkool, kuhu võisid minna nii poisid kui ka tüdrukud
KASVUAASTAD Meil ei leidu teist kirjanikku, kelle elusaatus oleks nii traagiline kui Juhan Liivi oma. Vähe oli ta elus rõõmu- ja õnnehetki, rohkesti aga mure- ja kannatuspäevi. Mingi sünguse vari hõljus ta eluaastate kohal hällist hauani. Juhan Liivi kasvuaastad möödusid Peipsi lähedases Alatskivi ümbruses. Ta sündis 18. (30.) aprillil 1864 vaese kandimehe pojana Riidmal, kus ta esimeseks eluasemeks oli poolpime rehetare. Tulevane kirjanik oli alles paariaastane, kui ta isa sai Rupsi külasse Oja talu rentnikuks. Sellest muldpõrandaga ja korstnata talumajast, mille ümbrus pakkus vähe looduslikku ilu, lähtusid Liivi varaseimad lapsepõlvemälestused. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Eriti õnnelikuna tundis Liiv end karjapõlves, millal ta igatsustel ja rõõmudel polnud piire. Ta unistas karjapoisina olematuist kuningriikidest ja metsakohinas kuulis ta vaimude salapärast muusikat.
Töövabariigi" idee autor. 1918. aastal, kui noorel riigil tuli end maailmas nähtavaks kuuldavaks teha, juhatas ta Stockholmis käivitatud Eesti Informatsioonibürood. Gustav Suitsu lapsepõlvekodu Võnnu vana koolimaja, G. Suitsu lapsepõlvekodu on ehitatud 1874.a. Õppetöö kestis koolimajas 1951. aastani. Varasem külakool oli asutatud 1787.a. ja paiknenud 1874. aastal ehitatud koolimajast sadakond sammu kirdes. Hoone lõhuti 1925.aastal. G. Suitsu sünnikohaks oli koolitalu rehetare mõlema eelmainitud hoone vahel, mis on lõhutud sajandivahetusel ja mille aset tähistab nüüd mälestuskivi. Võnnu koolimajaga on olnud pikemat aega seotud G. Suitsu esivanemate ja lähedaste omaste elu ja tegevus. Aastatel 18491850 oli siin koolmeistriks luuletaja emapoolne vanaisa Jaan Kerge, keda osalt abistas selles töös algul poeg Johan ja viimasel aastal väimees Hindrek Suits, luuletaja isa, kes siia elama asudes täitis koolmeistri kohuseid aastail 18661874
pankrot - maksujõuetus reaktsioon - vastutoime, vastus ärritajale pantomiim - näidend, milles sisu antakse redigeerima - toimetama, sõnastust parandama edasi liikumise, zestide ja miimikaga referaat - sisu lühiesitus parfüüm - lõhnaõli, lõhnaõlilõhn rehepapp - mõisa rehepeksu valvaja ja kütja parlament - riigi kõrgeim seadusandlik kogu rehetare - ehitis, kus elati ning kuivatati ja paroodia - pilkav järeleaimus peksti vilja parun - aadlik rehi - ruumid rehielamus või eraldi hoone vil- paslik - sobilik ja kuivatamiseks ja peksmiseks; (korraga) patseerima - jalutama, uitama pekstav vili patsient - arstiabi tarvitaja, ravialune reivlema - võistlema, rivaalitsema
Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent Teotöö: Rakmetegu, jalategu, abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus 4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras Vakuraamatud, milles peeti koormiste arvestust; taaskehtestati sunnismaisus ehk ametlike õigusaktidega fikseeriti (puudub isikuvabadus, puudub relvakandmisluba) 5) talupere eluolu rehetare, vilja ja loomakasvatus, riietus, toit: Toiduks oli rukkileib, enamasti aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned, oad. Joogiks kali, mõdu, pidudeks põletati rukkist viina. Elamuks rehetalu, millel polnud aknaid, täitis mitmeid ülesandeid: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi, ning kohati ka sauna ülesandeid. Tööloomadeks härjad ja hobused. Viljadest kasvatati talirukist ja otra, vähemal määral kaera või nisu. 4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal
Teedeehitus kuulus kogukondliku koormise alla. 4) Muutused talupoegade õiguslikus olukorras · Kroonumõisate talupoegaade hoidmine maaga lahus oli keelatud; · Kroonumõisate talupoegade karistamisõigused piiratud; · Koormised fikseeriti ja viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega; · Talude päritav kasutamisõigus; · Õigus kaevata mõisarentniku peale - Erakätesse jäänud talupoegade seisund ei muutunud. 5) Talupere eluolu rehetare, vilja ja loomakasvatus, riietus, toit · Toit: rukkileib, enamasti aganaleib; soolasilk; jahu- ja tangupuder; herned; oad. · Joodi kalja ja mõdu, pühade ajal ka õlut. · Riietus: linane riie, villased sukad. Soome ja Skandinaavia mõjud, tanu; abielunaistel peakate ja põll. · Elamuks rehielamu, mis koosnes rehetoast, eeskambrist, tagakambrist, rehealusest, aganikust ja lahtisest katusealusest. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem.
vasakpoolsel serval tagajäsemed. 4. Saksamaal uuendatud rahatähtedel olevad turvaelementide uuendused ja erinevused eri rahatähtedel. 25 EEK 2002 a. Põhivärv jäi samaks, täiustati pangatähtede turvalisust ja muudeti ka veidi kujundust. Portree on graveeritud käsitsi ja nihutatud vasakule. Tagakülje taluvaade on uuesti joonistatud ja muudetud detaile. Roigasaed ulatub rehetare nurgani, et elumaja paremini näha oleks. Lauda küljes on horisontaalasendis redel, rehetarest pare mal on puud suuremad. Paremal puhtal äärel on kolme lõvi kujutisega vesimärgi asemel Tammsaare portree kujutisega vesimärk. Hele turvaniit asendati tumeda turvaniidiga, millel on läbipaistev korduv tekst ,,25EEK EESTI PANK". Lisaks on vasakul serval hologrammriba, sellest vasemal korduv mikrotrükis tekst ,,EESTI PANK". Portree all on korduv tekst ,,ANTON HANSEN TAMMSAARE"
5 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU "Lõuna-Eesti tüüpi rehielamute levikupiirkond on palju väiksem, kui mitte arvestada Põhja-Läti (Vidzeme) osa. Teda esineb peamiselt Kagu-Eestis, Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal lõunapoolsetes kihelkondades, Loode-Saaremaal, Hiiumaal ning mõne väikse grupina Lääne- ja Ida-Virumaal" (Tihase 1974: 126). Feodalismiperioodi lõpul kuulus rehielamu kompleksi kolm põhilist ruumi: rehetuba (rehetare), rehealune (koda) ja kamber, mis tihti rehielamule juurde ehitati. "Eesti rahvakultuuri leksikon" jagab rehielamud kaheks: Põhja ja Lõuna tüübid. Põhja tüübil on rehetuba rehealusest ja kambritest kitsam ja kõrgem, igast küljest seinaga ümbritsetud ja ilma akendeta, mis on andnud peamiselt 19. sajandil võimalusi ehitada rehetoa ees ja taga olevaid ulualuseid ja liigtube (Rehemaja tüüp: Vikipedia). 6 Joonis 3
Ideed: rahvast on tarvis harida ja anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti pärisorjust. Põltsamaa kirikuõpetaja A.W.Hupel esindajaks. 1766.a hakkas välja anda esimest eestikeelset ajakirja "Lühike Õpetus" Lugemisvara: 1720.a eestikeelne kalender, vanim säilinud 1732.a valminud "Eesti Ma Rahwa Kalender" Kalendris kuupäevad oluliste sündmuste järgi Piibel - 1739.a eestikeelne piibel, A.T.Helle poolt välja antud Arhitektuur: Taludes peamine rehetare, XVII.saj lõpp taredele aknad. Linnades valitsev stiil barokk XVII.saj tuntuim ehitis Kadrioru loss koos pargiga. Sajandi lõpul valdavaks stiiliks klassitsism. 7. Eesti vene võimu all XIX.saj I poolel Talurahvaseaduste vastu võtmise põhjused: Mõisnikel liiga palju õigusi, ei tahetud kaotada pärisorjust. Mida vabam talupoeg, seda kasulikum riigile (rõõm töötada, tundes, et talu on tema oma jne.) 1802.a, 1804.a, 1816.a, 1819.a talurahvaseadused: 1802
mööbliese rõivaste jm riputamiseks ehk nagi. KASAK Kasak oli valla- või mõisa käskjalg, sõnumite vahendaja. KOSJAD Kosjad olid noormehe (kosilase) vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja (neiu) vanemailt ja mõrsjalt, mis oli seotud kindla kombestikuga. MULK Mulkideks nimetati Mulgimaal (praegusel Viljandimaal) elavaid inimesi. VAKK Vakk on vanaaegne mahuühik, umbes 50 liitrit. 4 rehielamu Eestlaste traditsiooniline kodu ja elamispaik oli rehetare, omapärane pikk rõhtpalkseintega hoone, millel oli suur ja kõrge õlgkatus ning puudus korsten. Selline taluelamu kujunes välja juba 10.-11. sajandil. Rehetare tähtsamateks ruumideks olid pikka aega rehetuba ja rehealune. 18. sajandil ehitati rehetoale juurde kamber, küttekoldeta ruum, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Keskne ruum rehielamus oli köetav rehetuba, kuhu koondus kogu talupere elu.
Haanjamehe Talus töötab ta juba kolmandat aastat. Tom lõpetas hiljuti Väimelas turismi- ja toitlustuskorraduse eriala. Tom töötas Kubja Hotelli Restoraanis kelnerina. Haanajmehe Taluga liitus ta sellel aastal. Kubja Hotellis on kõik töötajad saanud tööalapõhise väljaõppe. Uneuuringute ja muude protseduuridega, mida hotellis pakutakse puutuvad kokku ainult selleks väljaõppinud spetsialistid. 1.3Töötingimused, sisekorra eeskirjad, teenindusstandardid Rehetare esimesel korrusel on kööginurk, kõrtsituba ja peoruum 50 inimesele. Teisel korrusel on üks suur magamisruum ja üks väiksem tuba. Suur magamisruum on mõeldud hädaolukordadeks nt suured pulmad, kus on palju külalisi. Ruumi on võimalik mahutada 20 magajat. Väiksem tuba on mõeldud töötajate majutamiseks ja triikimistööde tegemiseks. Simmanisara on avar kahekorruseline hoone suuremate sündmuste, juubelite, koolituste või firmapäevade korraldamiseks. Ka peamaja on kahekorruseline
pole katust peakohal, pole mingit eluaset. sellest saab aru, et kodutust käsitatakse mujal maal teistmoodi, kui vaatame seadusandlust. Nt soomlased mõistavad kodutust väga laialt ja soomes nt kui pereisa elab perest lahus, on see pere kodutu. Belgias peetaksegi silmas katuseid. Eestis ükski seadus ei pane paika ametlikku kodutuse mõistet. Tuleb ilmselt arvestada, et kodu ja kodutuse mõisted on seotud ajaloo ja kultuuriga. Traditsioonidega. Kikas näitab pilti slaididest rehetare. Kuidas eurooplaseks saamine kajastus rehetare ehituses? Mis muutus? Kambrid tehti loomad visati välja. Ämmad äiad, emmed issid välja. Saunad. Tehti magamiskambrid. Kikas näitab pilti paneelelamust rushovka. Tüüpprojektide alusel. Isel väike köök. Nõuka inimene sõi väljas. Rushovka on 60 aastate nõukogude aja modernismi ajastu. Kus kõik pidi olema massiline. Toitlustamist oli ka odavam korraldada massiliselt sööklates. Sellises ühiskonnas polnud kööki vaja
Ignas sai nüüd tule avada. Hetke pärast märkas ta, et küün oli põlema pandud, kui Ignas ei põgenenud. Kuueteistkümnes peatükk Aadu oli ärevas meeleolus. Ta märkas lähenevat sõdurisalka ning suitsusammast. Hilda jooksis tallu, et Krõõdale Ignase hukkumisest teatada. Krõõt kukkus kokku ja vigastas oma pead. Lähenevate venelaste tõttu pidi Hilda aga kiiresti lahkuma. Küla elanikud võeti kinni ja viidi autosse, et nad Siberisse toimetada. Matsu talu peremees Juhan pani rehetare põlema. Marta püüdis välja uurida, kuhu mikrofoni juhtmed viivad. Lõpuks tõmbas ta mikrofoni seinast välja ning avastas, et juhe oli läbi lõigatud. Marta juurde toodi Linda. Ta pidi naiselt välja uurima, kus on Taavi ja ülejäänud metsavennad. Linda ei teadnud selle kohta midagi rääkida. Toodi välja happepudel, millega Marta kätt põletati. Seejärel pidi Marta tegema sama Taavi emaga. Marta oli
Ignas sai nüüd tule avada. Hetke pärast märkas ta, et küün oli põlema pandud, kui Ignas ei põgenenud. Kuueteistkümnes peatükk Aadu oli ärevas meeleolus. Ta märkas lähenevat sõdurisalka ning suitsusammast. Hilda jooksis tallu, et Krõõdale Ignase hukkumisest teatada. Krõõt kukkus kokku ja vigastas oma pead. Lähenevate venelaste tõttu pidi Hilda aga kiiresti lahkuma. Küla elanikud võeti kinni ja viidi autosse, et nad Siberisse toimetada. Matsu talu peremees Juhan pani rehetare põlema. Marta püüdis välja uurida, kuhu mikrofoni juhtmed viivad. Lõpuks tõmbas ta mikrofoni seinast välja ning avastas, et juhe oli läbi lõigatud. Marta juurde toodi Linda. Ta pidi naiselt välja uurima, kus on Taavi ja ülejäänud metsavennad. Linda ei teadnud selle kohta midagi rääkida. Toodi välja happepudel, millega Marta kätt põletati. Seejärel pidi Marta tegema sama Taavi emaga. Marta oli
VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi. Teisel pool vastasnurgas uhmripakk, leivalabidas, ahjuluud ja muu koli, seinas soone peal kinni- ja lahtilükatav uks, pulk ees, ja all nurga sees kassiauk. Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks
Talu osteti välja tagant järelemaksmise abil. Naturalistlik majandus hakkas asenduma kapitalistliku majandusega. Talupojast kujunes tootja. Püüti toota võimalikult efektiivselt. Otsiti uusi meetodeid efektiivsemaks tootmiseks. Raha tähtsuse tõusuga hakati erinevaid asju rohkem ostma. Talupoja olmeellu tekkis juurde üha uusi asju, mida tal varem polnud, enne oli talupoeg kõik vajaliku ise endale teinud. HOONESTUS 19. saj I poolel suuri muutusi ei toimunud: rehetare, täis suitsu, enamasti aknaid polnud, rehetuba oli ainuke köetav tuba. Sajandi teisel poolel püüti tuba vabastada suitsust, juurde tekkisid külmad kambrid, mis polnud köetavad, kuid nendes sai suvel elada. Hiljem hakati rehetoa ahju seina teisele poole soojasein, mille abil sai soojana hoida ka teisi tube. Hiljem hakati majadele ehitama ka korstnaid (see arenes väga vaevaliselt: 40-datel hakati ehitama, massilisemaks muutus 70-datel)
koos meil tähed selgeks saavad. ema oli pesunaine. 8 Peseb-kraamib päeval-öölgi - Peale selle käib veel töölgi, on meil virk ja väle ta. aga kus - ei mäleta ... Jüri Parijõgi Külaliste leib Illustreerinud Silvi Väljal, „Eesti Raamat“1977 "See oli siis, kui vanaisa oli alles poisike... Rehetare ahjus hõõguvad viimased söed… Täna ei tehta tööd, sest on neljapäeva õhtu. Istutakse kolde ees pirrutule ümber ja aetakse vaikselt juttu." Jüri Parijõe raamatus "Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte" on 24 muinasjuttu. Lood pajatavad sellest, kuidas vanasti Eestimaal elati, töötati ja mida inimesed uskusid ja kartsid, kuidas nad suhtusid loodusesse ja said läbi metsloomade ja lindudega. "Puuvaras ja Metshaldjas", "Kaevust
annaabi.ee 
