Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: õiguslik alus; kooskõla kehtiva õigusega; proportsionaalsus; kaalutlusvigade puudumine; õiguse üldpõhimõtete järgmine; Õiguslik alus: milline on haldusakti resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, milleks kohustatakse); kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise; kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309 õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema
rahvusvahelise eraõiguse süsteemi, kuid puudub rahvusvahelisel eraõigusel rahvusvaheline olemus. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad sarnaneda, esineb erinevat rahvusvahelist eraõigust niipalju, kui on riike. „Rahvusvaheline eraõigus ei ole osa rahvusvahelisest avalikust õigusest või vastupidi. Rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks on riigid sõlminud erinevaid rahvusvahelisi lepinguid, mistõttu kujuneb rahvusvahelise eraõiguse reguleerimisese ümber rahvusvahelise avaliku õiguse reguleerimisesemeks.“ (Rahvusvaheline õigus, 2010)
asjad. Nad ei ole üks ja see sama. ÜLDOSA Õigussüsteemis ei olegi üldosa. Iga õigusharu reguleerib eraldi seadus Võlaõigust reguleerib VÕS Asjaõigust reguleerib AÕS Perekonnaseadust reguleerib PKS Pärismisseadust reguleerib PärS Äriõigust reguleerib äriseadustik ÄS Tsiviilseadustiku üldosa seadust reguleerib TsÜS Kõik lühendid on kehtestatud(lühendid on justiitsministeeriumi kodulehel kirjas) TSIVIILÕIGUSE MÕISTE Reguleerimisese- varalised suhted, isiklikud mitte varalised suhted(moraalne kahju, vanema-lapse vahelised suhted) Reguleerimismeetod- kuidas on need suhted reguleeritud. * poolte võrdsuse põhimõte *Suhete taastav iseloom TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD Õigusallikas- koht, kust leiame õigust. Õigusallikad moodustavad hierarhia. Õigusallikad: Tähtsaim õigusallikas on Põhiseadus(PS) 1) Põhiseadus 2) Seadused 3) Õigusaktid 4) Tava(käitumispraktika) 5) Kohtulahend- on praktikas õigusallikad, mitte teoorias
on ka õiguslik alus (ehk kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja kindluse huve. - Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 26 lg 3; 28 lg 2 Heausklikuks omanikuks pole võimalik saada, kui omandatud ese on varastatud. 3. Era- ja avaliku õiguse eristamine 1. huviteooria 2. subjektiteooria 3. täiendatud subjektiteooria 4. subordinatsiooniteooria 3.1. Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Reguleerimisese Reguleerimisme etod Avalik subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana käsk ja keeld õigus ja seda võimu ka realiseerib
lepingupartnerite vahel. Subordinatsiooniline haldusleping seevastu on eelkõige sõlmitud avaliku võimu esindaja ning füüsilise võ i eraõigusliku juriidilise isiku vahel. · Sõltuvalt adressaatide arvust ning nende määratletusest eristatakse üksikjuhtumit reguleerivat halduslepingut ning piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivat halduslepingut. Enamus halduslepinguid reguleerivad üksik- või vähemalt määratletud hulka juhtumeid. Sel juhul on lepingu reguleerimisese piisavalt täpselt määratletud (sh määratletud üldiste tunnuste alusel). Seevastu piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitud halduslepingute korralei ole lepingu pooled, menetlusosalised kolmandad isikud (st isikud, kellele lepingust tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused) ning lepingu reguleerimisese üksikuna määratletavad. · Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganitele
vahel. Subordinatsiooniline haldusleping seevastu on eelkõige sõlmitud avaliku võimu esindaja ning füüsilise võ i eraõigusliku juriidilise isiku vahel. · Sõltuvalt adressaatide arvust ning nende määratletusest eristatakse üksikjuhtumit reguleerivat halduslepingut ning piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivat halduslepingut. Enamus halduslepinguid reguleerivad üksik- või vähemalt määratletud hulka juhtumeid. Sel juhul on lepingu reguleerimisese piisavalt täpselt määratletud (sh määratletud üldiste tunnuste alusel). Seevastu piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitud halduslepingute korralei ole lepingu pooled, menetlusosalised kolmandad isikud (st isikud, kellele lepingust tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused) ning lepingu reguleerimisese üksikuna määratletavad. · Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on esmajärjekorras suunatud haldusele enesele ning siduv haldusorganitele
mitte varalisi suhteid, poolte võrdsuse alusel. Unitaristlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks ja see sama – eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb rooma õigusest (ius civile), aga mitte sisu. TsÜS reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida? TsÜS-is poolte võrdsuse alusel Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist
http://curia.europa.eu/juris/documents.jsf?pro=&lgrec=et&nat=or&oqp=&dates=%2524type %253Dpro%2524mode%253D1Y%2524from%253D2015.11.15%2524to %253D2016.11.15&lg=&language=et&jur=C%2CT%2CF&cit=L%252CC%252CCJ %252CR%252C2008E%252C%252C2010%252C64%252C%252C%252C%252C%252C %252C%252Ctrue%252Ctrue%252Ctrue&td= %3BALL&pcs=Oor&avg=&page=1&mat=or&jge=&for=&cid=456980 C-216/14 – Covaci C-60/12 – Baláž C-43/12 - komisjon vs. parlament ja nõukogu 1) Direktiivi eesmärk ja reguleerimisese. Preambula p 14. Direktiivi eesmärgiks on lihtsustada konventsiooni artiklis 6 sätestatud õiguste kasutamist, milleks on isikute õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele. Sel eesmärgil kavatsetakse direktiiviga tagada kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses, et tagada nende õigus õiglasele kohtulikule arutamisele. 2) Mida positiivset soovitakse regulatsiooniga saavutada
ajutiselt. 95. Millised seadused reguleerivad SE ja OE menetlusi? (RKKTS peamine, lisaks ESML ratifitseerimise seadus) Hea õigusloome ja normitehnika. 96. Kas § 104 lg 2 loetelu määrab kohustuslikud nn konstitutsiooniliste seaduste pealkirjad? Jah 97. Kas nn konstitutsioonilises seaduses tohib viidata lihthäälteenamust nõudvale seadusele? Võib, kui vastava küsimuse reguleerimine ei ole olemuslikult konstitutsioonilise seaduse reguleerimisese. 98. Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB! Teha endale konstitutsiooniliste seaduste loetelu selgeks, seda peab praktikas teadma peast, mitte loeteluna, aga suutes peast vastata, kas nt kohtumenetluse norm on hierarhias kõrgemal nt GMMOKS (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse) normist !!!!!!!!!!!!!!!! 99
rahvusvaheline või siseriiklik õigus. Tänaseks omab eluõigust vaid rahvusvahelise õiguse ülimuslikkust toetav monistlik teooria. Dualism (ka pluralism) rahvusvahelisel ja siseriiklikul õigusel on nii palju erinevusi, et neid süsteeme ei ole võimalik pidada üheks õigussüsteemiks: neil on erinevad subjektid rahvusvahelisel õigusel peamiselt riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, siseõigusel peamiselt füüsilised ja juriidilised isikud; nende reguleerimisese on erinev rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelist läbikäimist, siseriiklik õigus eraisikute omavahelisi suhteid ja suhteid riigiga; neil on erinev struktuur ja kehtivuse alus rahvusvaheline õigus on riikidevaheline koordinatsiooniõigus, mis põhineb konsensusel, siseõigus on subordinatsiooniõigus, mis ammutab oma kehtivuse suverääni käskudest, mis on sunniga tagatud. Puhtal kujul kumbagi teooriat ei rakendata
Riigi poolt rv lepingu siduvuse nõusolek eeldab siseriiklike protseduure. Tõlgendamisel abi siseõigusest; üldprints pärin siseõigusest. Rv-se õ-se seisund siseriiklikus õ-s: Monism: rv ja siseriiklik õ moodustavad ühe õiguskorra, mille kõik õigusnormid mood tervikliku süst. Eelduseks, et rv õ suunat lõppastmes üksikisikutele. Rv õ-se ülimuslikkus. Dualism: erinevad subjektid (rv riigid ja rv-d organisats; siseõ füüsil ja jur isikud); erinev reguleerimisese (rv riikidevaheline läbikäimine; siseõ eraisikute omavah suhted ja suh riigiga); erinev struktuur ja kehtivuse alus (rv riikidevaheline koordinatsiooni, mis põh konsensusel; siseõ on subordinatsõ, suverääni käskudega). Rv-se õ-se kandumine siseõ-sse: Transformatsioon: rv õ-se normid kirj ümber siseõiguse aktidesse või kanduvad siseõ- sse seaduses, kohtuotsuses vms sisalduva viite tulemusena. Dualistlik. Norm muutub ja
kahjuks? Kaks tingimust, mis hoolsuskohustusega seonduvad piisav informatsioon ja sa ei võta põhjendamatuid riske. Juhataja peaks kinnitama, et ta on üritanud ÄÜ kohta saada rohkem informatsiooni ning kas ÄÜ eksisteerib ja on maksevõimeline, võib olla lisama täiendavad kohustused Juhatuse liikme kohustus tõendada, et ta on täitnud kõik oma hoolsuskohustuse tingimused. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ühinguõiguse reguleerimisese? Reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. 2. Millises ulatuses kattub ühinguõiguse reguleerimisese kaubandusõiguse reguleerimisesemega? Hõlmates äriühingutega seotud küsimusi. 3. Mis on ühing? Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud.
Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis. Intellektuaalne omandiõigus autoriõigus, peab olema objektiivselt väljendatud. Tsiviilõiguses esiplaanil varalised õigused, intellektuaalse omandiõiguse esiplaanil isiklikud õigused. Rahvusvaheline eraõigus kollisiooniõigus, mille normid käivad eraõiguslike normide alla ja annavad vastuse, millise riigi õigust tuleb kohaldada. Reguleerimisese võib olla era- ja avaliku õiguse puhul sama, kuid erinevus on meetodis (eraõiguses pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub. Objektiivne õigus (õigusnormide kogum) on õiguse allikates kirjas. Normatiivaktid: · Põhiseadus ei sisalda eriti tsiviilõiguslikke norme (§25 õigus moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks; §32 omand).
kõik tehingud TsüSis ja VÕSis. 4 Intellektuaalne omandiõigus autoriõigus, peab olema objektiivselt väljendatud. Tsiviilõiguses esiplaanil varalised õigused, intellektuaalse omandiõiguse esiplaanil isiklikud õigused. Rahvusvaheline eraõigus kollisiooniõigus, mille normid käivad eraõiguslike normide alla ja annavad vastuse, millise riigi õigust tuleb kohaldada. Reguleerimisese võib olla era- ja avaliku õiguse puhul sama, kuid erinevus on meetodis (eraõiguses pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub. Objektiivne õigus (õigusnormide kogum) on õiguse allikates kirjas. Normatiivaktid: · Põhiseadus ei sisalda eriti tsiviilõiguslikke norme (§25 õigus moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks; §32 omand).
juhtumite reguleerimiseks”. Selline liigitus põhineb kahe haldustegevuse erineva vormi – haldusakti ja määruse – eristamisel, kusjuures esimene on suunatud üksikjuhtumi reguleerimiseks (HMS § 51) ja määrus piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks (HMS § 88). Üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping kujutab endast kokkuleppel üksikakti andmist, üheselt on tuletatavad lepingu pooled, reguleerimisese piisavalt täpselt määratletud. Piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping on kokkuleppel üldakti andmine, kusjuures nii pooled kui isikud, kellele lepingust tulenevad õigused ja kohustused laienevad, ei ole üksikasjalikult määratletavad ja see kehtib ka lepingu reguleerimiseseme kohta. Tegemist on keerukamate halduslepingutega ja HMS-ses on sätestatud piirangud ja täiendavad nõuded järgmised:
· heteroseksuaalsuse põhimõte · konsensuaalsuse põhimõte · eluaegsuse põhimõte Isikud kes abielu sõlmivad ei või olla lähedases suguluses. Kõrvalekalded klassikalisest abielust · Mehe ja naise faktiline kooselu/suhe · Kahe samasoolise isiku kooselu/suhe · Kahe isiku kooselu/suhe, kus üks või mõlemad isikud on teinud läbi soovahetusoperatsiooni · Rohkem kui kahe isiku kooselu/suhe · ... Kaasaegse abieluõiguse võimalik reguleerimisese · Klassikaline abielu · Mitteabieluline kooselu · Samasooliste isikute partnerlus · Transseksuaalsete isikute abielu/kooselu/partnerlus · ... Abielu sõlmimine · Fakultatiivne tsiviilabielu sõlmimise süsteem abielu sõlmib reeglina kirik (kiriklik abielu) kiriklikul abielul on tsiviilõiguslikud tagajärjed tsiviilabielu ei pea eraldi sõlmima võimalus sõlmida ka ainult tsiviilabielu
nende huvikonflikte. 2. Avalik õigus: a. Avaliku õiguse olulisema osa s.o. riigi ja haldusõiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja b. Ülesandeks on määratleda ja piiritleda riigiorganite pädevust. (riik osaleb samuti eraõiguslikes suhetes, kuid ta ei kasuta eraõiguslikke vormi ning tal puudub privaatautonoomia). Liigitus: Tema struktuur, kui võtta aluseks reguleerimisese, siis on palju instituute ning väikseim on haldusõigusenorm Tema struktuur, kui võtta aluseks üld- ja eri, siis on liigitus vastavalt normi ülesehitusele §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest. kolmapäev, 10. aprill 2019. a. Ükski teooria pole üldtunnustatud. Vajalik vahet teha, kui tekivad vaidlused, et siis teaks kuhu kohtusse pöörduda
kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega. 6) Põhiõiguste ja vabaduste erakorralise riive korral tuleb õiglases ulatuses hüvitada ka õiguspärase, kuid ebavõrdselt koormava sekkumisega kaasnev erakorraline kahju 7) Riigivastutusnõude võib esitada nii haldusorganile kui ka halduskohtule. 8) Kui võimu teostamise eripära ei too kaasa põhjendatud vajadust reguleerida vastutust teisiti, peab riigi vastutus vastama tsiviilõiguse kahju hüvitamise põhimõtetele. Riigivastustusõiguse reguleerimisese Riigivastutuse põhilise reguleerimiseseme moodustab siiski kohustus kõrvaldada avaliku võimu õigusvastase tegevuse tagajärjed, mistõttu riigivastutus selle mõiste kõige kitsamas tähenduses piirdubki üksnes vastutusega avalik-õiguslikus suhtes õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Riigivastutusõiguse üldised eeldused: 1) avaliku võimu kandja on tegutsenud avalik-õigusliku suhte raames; 2) subjektiivsete õiguste rikkumine.
annaabi.ee 
