*koondumine – keskenudmine ühele objektile või tegevusele *püsivus – ühele objektile või tegevusele keskendumine, täiskasvanu suudab tähelepanu hoida 1520 sekundit *ümberlülitatavus –tahtlik tähelepanuvõime ühelt tegevuselt teisele kandmine 5. Õppimine tingimise teel, nimeta, seleta lahti, nimeta teooria looja 9 punkti * Klassikaline tingimine – see on seotud mingi refleksiga, mis kujuneb õppimise tuleusel. Avastaja oli Pavlov, kes uuris loomade närvitegevust, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks – looma sülg hakkas jooksma kohe, kui laborant, kes süüa andis ruumi tuli. Klassikalise tingimise järgi õppimisel tekib uus stiimul. Näiteks hakati koera puhul kella helistama
Käitumispõhiste robotite teooria, mida on arendatud üle 10 aasta, tõestab, et primitiivseid käitumisi (reflekse) omavahel kombineerides on võimalik saavutada keerulisi käitumismustreid, mis jätavad mingil määral mulje intelligentsest käitumisest. Selle hüpoteesi kohaselt on intelligentne käitumine saavutatav lihtsate primitiivsete sensomotoorsete paaride omavahelisel ühendamisel. Näiteks kui takistuste vältimise refleks ühendada toidu poole liikumise refleksiga, saab keerulisema käitumismustri, mis jätab mulje eesmärgi poole liikuvast ja sealjuures kokkupõrkeid vältivast arukast olendist. Mitme roboti (robotite koloonia) ehitamine annab võimaluse jäljendada ka teiste robotitega seotud reflekse ning näidata sotsiaalse käitumise ning süsteemide iseorganiseerumise põhimõtteid. Robot: Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist,
teadlased Bob Elwood ja Mirjam Apel tegid katse uurimaks, kas krabid tunnetavad valu. · Nad uurisid erakvähkide reaktsiooni elektrilöögile. · Erakvähkidel pole omaenda koda, vaid nad asustavad teiste loomade valmistatud struktuure, tavaliselt tühje molluskikodasid. Kodadele kinnitati elektroodid, et nende läbi elektrilöök anda. Ainsana lahkusid oma kodadest need krabid, kes elektrilöögi said, näidates, et see oli neile ebameeldiv ja et tegu ei ole pelgalt refleksiga. TEST · http://www.2on.com/ee/c/?v%5B %5D=kristin+&v%5B%5D=pr%FC %FCs&Submit=Vaata+j%E4rele%21 KASUTATUD MATERJALID · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kuidas_loomad %20_naevad_evelin.htm · http://www.teadus.ee/?cat=30 · http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4itumine · http://www.loodusheli.ee/naita_kategooriat.php? action=1&id=4 · http://en.wikipedia.org/wiki/Animal_cognition
· Reageerivast organist Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju · Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutustega ilma peaajust edastatud korraldusteta. · Sellisel juhul on tegemist automaatse refleksiga. · Hästituntud seljaajurefleks on nt põlverefleks kui istuda üks jalg üle teise ja lüüa vabalt rippuva jala põlvekedera alla kõõlusele, sirutub põlveliiges ja jalg tõuseb inimese tahtest sõltumatult ning enne, kui tekib valutunne
Refleksid jagunevad: 1).Pindmised refleksid - vallanduvad nahalt või limaskestadelt 2).Süvarefleksid ehk kõõlus-periostaalrefleksid 3).Vistseraalsed refleksid 3).Patoloogilised refleksid - tekivad vaid tsentraalse kahjustuse korral. Patoloogilisi reflekse on täheldatud enam kui 50. 1).refleks: koditamise tagajarjel suur varvas suur varbas sirutus samal ajal kui teised varbad jäävad samasse asendisse. Tegu on siin Patoloogilise refleksiga. 2).refleks: kummihaamriga vastu teatud närvi löömist põlves, teeb jalg pisikese hüppe,seda nimetatakse patellaarrefleksiks
7 mõjuritele (Bachmann, Maruste 2001 : 48). Tingitud reflekside kujunemist võime selgitada I. Pavlovi tuntud katse põhjal. Kui koerale anti korduvalt üheaegselt 2 ärritajat kellahelin ja toit -, siis teatava arvu kordamiste järel sai koer aru, et kellahelin on toidu signaaliks (Kivistik 1997 : 38). Tingitud refleksi kujunemiseks on vaja, et indiferentne ärritaja langeks korduvalt kokku tingimatu refleksiga (Saarma 1984 : 30). 8 Kokkuvõte Peaaegu kõik, mis meie kehas toimub, on seda tänu närvisüsteemi olemasolule. Närvisüsteem juhib meie liigutusi, mälu, käitumist, siseelundite talitlust, tundeid ja paljusid teisi protsesse. Ka psüühiline tegevus on sõltuv närvisüsteemist, sest psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psüühika juhib inimteadvust ning seetõttu on meil võimed ja omadused,
erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele (e motoorsele) neuronile, mille aksonit mööda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism 1. Kui kesknärvisüsteemis tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne seisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad), kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud. Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune. Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid, selleks võib
Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti määda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 42. TINGITUD REFLEKSIDE TEKKEMEHHANISMID: 1. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne sisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest 43. SÜNAPS: Sünaps on kontakt kahe neuroni vahel. 44. ERUTUSE EDASIKANDJAKS SÜNAPSIS ON mediaator 45. NÄRVIKESKUSED: Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne kui ka teistest närvikeskustest jõudev informatsioon. 46. ERUTUSE SUMMEERUMINE NÄRVIKESKUSES, JAGUNEMINE:
20. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega. On ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingiustel. On signaalse iseloomuga Kujunemise mehhanism ja tingimused: _ Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi _ Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga _ Organismi vastav funktsionaalne sisund _ Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest _ Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) _ Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud _ Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune _ Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid
(võtab vastu erutuse) tundlikkust esilekutsuv motoorseid või sekretoorseid reaktsioone esilekutsuv (täidesaatev) -> efektor e täidesaatev elund -> REAKTSIOON Keskuses (seljaaajus) võib olla ka vaheneuron. Siis on tegemist juba bisünaptilise refleksiga. (eelmine oli monosünaptiline reaktsioon) Seljaaju ehitus ja funktsioon Paikneb lülisamba kanalis. Segmentaarse ehitusega – justkui üksteise peal paiknevatest sarnase ehitusega osadest ehk segmentidest; tegelikult kompaktse ehitusega, aga segmentaarsuse annavad seljaajunärvid, mis väljuvad (ja sisenevad) iga kahe lüli vahele jäävast vahest. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Ristilõikel hallollus, mis koosneb närvirakukehadest, on liblikakujuline
mis maailmale teada. Sageli on nii valu kui haiguste põhjuseks just inimeste üksindus; tunne, et neid ei armastata; tähelepanuvajadus jne. Lihtne hooliv puudutus võib mõjuda nagu eluvesi muinasjutus. Võib ka üldse mitte mõjuda sõltuvalt probleemist ja abivajaja vastuvõtlikkusest. 5. Mõtle: kui saad haiget, paned käe automaatselt haiget saanud kohale. Oskad sa selle põhjust seletada? Õpilased üldjuhul arvasid, et tegemist on automaatse refleksiga, kuid põhjust otseselt seletada ei osatud. Õpilaste seas leidus ka neid, kes arvasid, et üritatakse end järgnevate haiget saamiste eest kaitsta või pannakse käsi haiget saanud kohale, et see vähem valus oleks. Õpilaste seas vastati veel, et kui haige koha kõrvalt pigistada/näpistada, siis juhib see tähelepanu valukohalt eemale. Vanemad vastanud märkisid ära, et puudutus rahustab või, et valu tõmbub tagasi/valutab koht saab terveks kui seda soojendada oma keha soojusega.
20.Tingitud reflekside tekkemehhanism. Tingitud refleksid: • Võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega • Ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingimustel • Signaalse iseloomuga Tekkemehhanism: • Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi • Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga • Organismi vastav funktsionaalne sisund • Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest • Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) • Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud • Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune • Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid
üsna vedel küümus. Roojaga väljub päevas umbes 100...150ml vett. 1...3x päevas tekib massi liikumine e. Holzknechti liikumine, millega haaratakse pikem osa jämesoolest ja suunatakse jämesoole sisaldis sigmasoolde. Gastrokooliline refleks algab 10 minutit peale toidu sisenemist makku, see on kolinergilise iseloomuga. Toidu makku sattumine aktiveerib mao motoorikat ja ka sigmasool saab erutatud korduvate massiliikumistega ja gastrokoolilise refleksiga ning see võib vallandada defekatsiooni. Defektasioonil osaleb pärasoole sisemine ja tahtele alluv väline vöötlihaseline sfinkter. Sisemine sfinkter on silelihaseline ja vegetatiivsele närvisüsteemile allumatu. Osalevad ka kõhupressi lihased ja hingamislihased ning soole silelihased. Keskus asub seljaaju sakraalosas ja on tahtele allumatu. Samas on see allutatud peaaju keskuse kontrollile. Kui seljaaju on vigastatud, kontroll kaob. Sigmasoole täitumine põhjustab rektumi täitumise
Mida tugevam venitus, seda enam motorseid ühikuid kontraheerub. Venitusrefleksid on kõige paremini arenenud asendilihastes. Nt. achilleuse refleks Painutusrefleksid ehk eemaletõmbumisrefleksid on kaitserefleksid. Astudes naelale või sõrmega kuuma eset puudutades tõmbub jäse valu tekitavast kohast keha lähedale juba enne, kui liigutus teadvustub. Refleksikaar on polüsünaptiline. Liigutus jätkub mõni sekund pärast ärrituse lõppu. Kui ärriti on piisavalt tugev, kaasub refleksiga vähem kui poole sekundi pärast vastasjäseme sirutus. Tugevas painutusrefleksis osalevad kõigi nelja jäseme ja kehatüve lihased. 28. Ajufunktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. Kesknärvisüsteem koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perigeerias asuvate sensorite ja efektoritega on KNS seostatud aferentsete (sensoorsete) ja eferentsete (motoorsete ja sekretoorsete) närvikiudude kaudu
helistamisele. Seega on helihargi helistamise kui senise tingitud stiimuli kaudu kujundatud uus tingitud seos lambikese põlemise ja sülje nõristamise vahel. Ühe klassikalise tingituse baasil kujundati teine. Klassikalist tingitust on ameerika psühholoogias hiljem sõnastatud kui tingitud vastust (conditioned response), mitte kui tingitud refleksi. Seega pole klassikalise tingituse korral nende autorite arvates tegemist uue refleksiga, vaid uue vastuse õppimisega tingituse põhimõttel. 3. Operantne tingitus 3.1. Operantse tingituse olemus Operantne (instrumentaalne) tingitus (operant/ instrumental conditioning) on õppimine, mille käigus tahtlikud vastused tugevnevad või nõrgenevad olenevalt nende tagajärgede positiivsest või negatiivsest olemusest. Operantse tingituse käigus opereeerib (toimib) loom või inimene ümbritseva
See on automaatne mitteõpitud vastus kindlale stiimulile (toit). Kella helistamine on erapooletu stiimul, see on üks juhuslik tunnus, mis kutsub esile reflekse vastuse. Teine samm on tagasipöördumine tingitusele, kui katsetaja korduvalt mõjutab neutraalse stiimuliga (kell) ja mittetingitud stiimuliga (toit) koos. Iga kord kella helistades ja toitu näidates koer reageerib toidule vastava toidunäitamise refleksiga. Kolmas samm on tingitud avaldumine, see tähendab, et koera sülg voolab kellahelina peale. Koer õppis kella seostama toiduga ja reageerib sellele samasuguse kehalise stiimuliga. Kell sai tingitud stiimuliks (CS), kui originaalne neutraalne stiimul (kell) toob esile 46 tingitud stiimulist (toit) tuleneva käitumise mittetingimusliku käitumisena, siis on tegemist õppimisega
annaabi.ee 
