on kõrgeima võimu kandja rahvas (§ 56). Rahvas teostab kõrgeimat võimu, valides Riigikogu, mis viitab esindusdemokraatiale, ning osaledes rahvahääletusel ehk referendumil, mis on otsese demokraatia tunnus: kõik hääleõiguslikud inimesed langetavad otsuseid ise ilma esindajaid valimata. Esimene referendum toimus 3. märtsil 1991, mil küsiti: „Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ Samuti korraldati referendum Euroopa Liitu astumise kohta. Referendumeid ei korraldata väga tihti, kuna see on aeganõudev ja kulurikas. Esindusdemokraatia puhul saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida omale esindajad rahvaesindusorganisse: riigikogusse, volikogusse või Euroopa Liidu parlamenti. Vähemalt 18aastased Eesti Vabariigi kodanikud saavad valida Riigikogu ning vähemalt 21aastased saavad kandideerida Riigikokku. Riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, mille põhjal on
inimesed peaksid ka kõik valimas käima. Ausad valimised oleks aga siis, kui kõik oma lubadusi täidaks ja ei teeks sobi kampaaniate ajal valede reklaamide või muude kahtlaste võtetega, ega annaks igalt poolt enne valimis igasuguseid mõtetuid asju eesmärgiga, et neid valitaks. Inimesed peaksid tegema valiku oma poliitilisest sisetundest ja maailmavaatest lähtuval. Sageli seisab riik küsimuste ees, mille juures oodataskse rahava hinnanguid, referendumeid jne. Üheks selliseks oli astumine Euroopa Liitu. Kui palju on inimesed vabaks otsustamaks oma iseseisvuse üle suure liidu liikmesriigina näitab aeg, kuid rahva valikud on riigile seaduseks ja see omakorda mõjutab rahva iseseisvust ja rahva valikuid etnograafilisest taustast lähtuvalt ka valimistel.
õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. 2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. KOHALIKU OMAVALITSUSE VÕIMUPIIRID: 1. Kohalike võimuorganite põhivolitused ja kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega. See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega. 2. Kohalikel võimuorganitel on täielik vabadus seadusega lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis
jalge alla; kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; pole välistatud diktaktuuri kehtestamine demagoogilide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades. Referendum-ehk rahvahääletus on tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. referendum kui demokraatia mõõdupuu (õp.lk.63)- mida rohkem referendumeid riigisiseselt korraldatakse, seda demokraatlik riik on nt sveitsis on 1975-2000 olnud 72 referandumit 222 küsmist on olnud hääletuse all, seevastu suurbritannias on olnud 1 referendub ja 1 küsimus hääletusel. majoritaarne valimissüsteem-enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus, teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest.
institusioone. Šveitsi poliitilist kultuuri mõjutasid maailmasõdade ajal vaenujalal olnud naabrid. See pani aluse šveitslaste neutraliteedi pooldamisele. Mitte pooli valides ja eraldiseisvaks jääde õnnestus neil vältida sõda. Neutraliteet, föderaalsus ja otsene demokraatia on šveitslaste jaoks väga olulised. Need kolm faktorit pakuvad stabiilsust ja turvatunnet ning kaitsevat väliste agressorite eest. Šveitsis korraldatakse referendumeid aastas 3-4 korda kaalukamate ja probleemsemate otsuste tegemiseks. Otsene demkraatia on üheks peamiseks põhjuseks miks Šveits ei ole täna Euroopa Liidu liige. Kui 1992-aastal viidi Šveitsi läbi referendum, kas liituda Euroopa Majandus Alaga, otsustas 50,3% inimestest, et nad ei taha ja sellega lükati liitumine edasi. Šveitslased kardavad oma neutraliteedist ilma jäämisest, et neid sunnitakse võtma seisukohti ja valima pooli, aga seda nad teha ei taha. Liitudes Euroopa Liiduga pole
Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused:
okt 1990 ; sellest sai Eur mõjuvõimsam majandusriik -NL lagunemine(1991): perestroika hakkas väljuma Gorbatšovi kontrolli alt ; võrreldes NL keskvõimudega liikusid palju liiduvabariigid palju kiiremas tempos ; senineliberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks ; tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu ; võeti vastu keeleseaduseid ; viidi läbi referendumeid iseseisvuse küsimuses ; kasvanud oli Vene Föderatsiooni tähtsus ; Gorbatšov üritas sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine ; tehti riigipöördekatse, see kukkus läbi ja kiirendas riigi lagunemist veelgi ; 1991 kuulutati NL laialiläinuks ja Gorbatšov pani presidendi ameti maha ; hilejm loodi NL riismetest riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus e SRÜ.
Et demokraatia võiks püsima jääda, peab ta arenema ning otsima ajamuutustes uusi teid. Tulevikus peaks demokraatia olema rohkem kui lihtsalt hääle andmine teatud aja tagant. Demokraatia peaks tähendama aktiivset, poliitikas osalevat kodanikkonda, kes töötab koos valitsuste ja rahvaesindajatega aasta läbi, et aidata neil teha riigimehelikke otsuseid. Näiteks võiks hakata korraldama interneti abil küsitlusi ja referendumeid, kasutades nõnda rohkem otsest demokraatiat. Selline demokraatia oleks kõige puhtam demokraatia vorm ja võimaldaks kaasaegset tehnoloogiat kasutades pöörduda teatud mõttes tagasi Vana-.
põhiseaduslike piirangute maksvus võimu kuritarvitamise ärahoidmiseks, teiseks ühiskondliku lepingu teooria. Konstitutsioone ja õigusi kehtestavat sama institutsioon, mille vastu need peaksid kaitset pakkuma, ja seetõttu on need suuresti illusoorsed. Lisada tuleks, et tänapäeval kiidab rahvas põhiseaduse heaks; see ei vähenda aga illusoorsust, kuna ettepaneku teeb ikkagi valitsev organ. Kurikuulus on Prantsusmaa president de Gaulle, kes oma arvamuse läbisurumiseks korraldas mitmeid referendumeid: ta oli kindel, et ta saab rahva toetuse, kuna hääletades tunneb rahvas, et ta on tähtis, rahvas tunneb endal vastutust. Teise teooria osas leiavad anarhistid, et "riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste ja nõrkade vastu suunatud pettusest", milleks ongi väide ühiskondlikust lepingust. See muutvat valitsuse juba iseenesest ekspluateerijast (Goodwin 1994: 574). Ühiskondliku lepingu teooriat on teravalt kritiseerinud ka feministid, eelpooltoodule analoogiliselt.
5 a) Kuid valitsusjuht on peaminister, kelle valitsuse püsimine sõltub parlamendist ja kes tegeleb igapäevapoliitikaga President (Prantsusmaa): Välispoliitika juht Määrab ametisse PM-i, kes peab saama toetuse parlamendilt Vetoõigus parlamendi otsustele võib nõuda uut lugemist parlamendis, kuid vaid ükskord ühe seaduseelnõu puhul. Määrab ametisse tähtsaid riigiametnikke (PM-i nõusolekul) Võib välja kuulutada referendumeid (PM-iga konsulteerides) Võib parlamendi laiali saata Võib osa võtta valitsuskabineti istungitest Peaminister (Prantsusmaa): Peamine igapäeva poliitika kujundaja Vastutab parlamendi, mitte niivõrd presidendi ees · Probleem, kui peaminister erinevast parteist kui president (cohabitation) - president harilikult saadab parlamendi siis laiali (nt. Mitterrnad vs Chirac 1988) · Kui peaminister ja president eri parteidest, siis presidendi mõju poliitikale väga piiratud
On olnud ebapopulaarsed, sest majandusreformid on toonud kaasa raskused ja inimesed pole olnud rahul sellega. Need riigid, kes alustasid kohe uue reziimiga ja ei läinud üle järk-järgult olid uuendamisel edukamad. Pt 47 1. Gorbatsov oli kaotanud toetuse ja ka Lääs ei olnud enam kindel, kas teda toetada või mitte. Gorbatsov ei tunnistnud, et teab, mis riigis toimub. 2. Korraldati referendumeid., nt üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses 1991.märtsis. 3. Tõene, baltiriigid olid eeskujuks, nt iseseisvumislikumis eeskuju, teised riigid hakkasid peale seda ka end suveräänseks kuulutama. Liiduleping sõlmiti ka Eestis, hiljem võeti eeskuju ka mujal ning tehti sama. 4. Puts oli halvasti ette valmistatud, ei kasutatud tänavale toodud tanke. Arvati,
Ta seondub veel ka sellega, et PSga antud >õigused peaksid olema otse kasutatavad, s.t. et PSga antud õigusi peab olema võimalik kasutada ka siis, kui ei ole olemas mingit PSst madalamal seisvat seadust, mis sätestaks samu õigusi ja vabadusi. Teatud juhtudel on aga paratamatu, et põhiseaduses sätestatud õigust tulenevalt selle olemusest saab kasutada ainult siis, kui on olemas mingi põhiseadust sätestav seadus. Näiteks on raske ette kujutada võimalust korraldada valimisi/referendumeid ilma valimis- või referendumiseaduseta. 2.rahvale peab olema tagatud reaalne võimalus otse valida vähemalt parlamendi alamkoda. Selle miinimumnõude all saavutatakse perioodiliste valimiste abil rahva kontroll seadusandliku organi üle ja parlamenti valitud rahvaesindajate kaudu parlamentaarsetes riikides ka rahva kauge kontroll valitsuse üle -täispresidentaalsetes riikides selline kauge kontroll valitsuse üle puudub,
KOV mõiste, f-nid ja spetsiifika Mõiste: EKOH art 3: KOV tähend kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskelust. Liikmed valit otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel. Sellisel nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See ting ei tohi mingil moel mõj kodanike võimalust pöörd esinduskogu poole, kasut referendumeid ja teisi otsese kodanikuosaluse vorme. KOKS §-s 2 toodud mõiste vastab EKOH-s toodule (lk 87). Lisaks võib määratleda kogukonnaliikmete poolt (vahetult või organite kaudu) kohaliku elu küs-te seaduste alusel iseseisva lahendamisena KOV üksustes, mille on kodaniku-, koha- ja objektilähedust tagav legitimatssüst. Funktsioonid: Riigipoliitiliselt: kohaliku elu pol-e kujund demok f-n. KOV on üks demok valitsemisviisi põhilisi alustegusid
PS muutmist rahvaalgatuse korras, seda võimalust ei kasutatud. Selle järgi kas referendumit tuleb või ei tule korraldada jagunevad referendumid kohustuslikeks ja fakultatiivseteks. Kohustuslik referendum- kindlaks on määratud küsimuste ring, mille otsustamiseks tuleb referendum igal juhul korraldada. (Eestis näiteks Põhiseaduse 1. ja viimase peatüki muutmiseks). Fakultatiivsete referendumite korraldamine sõltub referendumi määraja äranägemisest. Fakultatiivseid referendumeid määratakse küsimustes, mille otsustamiseks kohustuslik referendum pole nõutav. Harva saab aga fakultatiivseid referendumeid korraldada kõigis küsimustes. Enamasti on otse Põhiseaduses kirjas mis küsimustes ei tohi mingil juhul referendumite korraldada. Enamasti on need keelatud küsimused maksud, riigieelarve, välislepingu sõlmimine, amnestia ja armuandmine. Ka Eesti põhiseadus loetleb seadusandluse peatükis (§ 105, 106) konkreetsed
saavutama läbi ühetaolise lähenemise, hoolimata liikmesriikide eripäradest. Antud olukord tekitaks aga tohutu ebavõrdsuse, mis ei sobi EL kontekstiga. Samas leiab aga antud teooria arvukat toetuskonda (k.a Eesti), kuna usutakse, et see aitaks nt väikeriikidel oma huve paremini kaitsta. Eesti toetab antud lähenemist, kuna usub, et see tasakaalustab suurriikide poliitikaid. Föderalism nõuab referendumeid, mis annab võimaluse inimestel rohkem kaasa rääkida. Antud mudel aga pakub väikeriikidele korraga nii ohte kui ka võimalusi. Ohud seisnevad selles, et tsentraliseerimine vähendab väikeriikide võimalusi/eeliseid. Teisalt viitab antud lähenemine tunduvalt vähem väikeriikide probleemidele, kui suurriikide võimalustele. Sidusrühmade mudel esindab äril põhinevat visiooni sellest, kuidas tulevikus vältida fiskaalset vastutamatust
korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus:
annaabi.ee 
