,,Reflections on the bull-slaying scene" John R. Hinnells Referaat Silvia Keerd Juhendaja: Jaan Lahe Tallinn 2014 5.01.2014 Sissejuhatus John R. Hinnellsi artikkel keskendub 1-5. sajandil Rooma riigis levinud Mithrase kultuse uurimisele. Keskseks teemaks on reljeef, millel kujutatakse Mithrast pulli tapmas. Kuna Mithrase kohta on säilinud peamiselt arheoloogilised leiud, siis pakuvad reljeefid suurema osa infot selle kohta, milline Mithrase müsteerium olla võis. Antud Hinnellsi artiklis on küsimuseks Mithrase võimalik päritolu Pärsia usundist. Hinnells kritiseerib 70-ndatel laialt levinud lähenemist, mille keskseks autoriks oli Franz Cumont. Cumont' järgi võib kõnealust reljeefi interpreteerida lähtuvalt Iraani usundi, zor...
Uudis on alati erapooletu, sõltumatu, tasakaalustatud Uudis on kindla ülesehitusega Koosneb: Pealkiri, juhtlõik, tekst Kritieerumid: sündmuse värskus, sündmuse lähedus, sündmuse mõju, sündmuses osalejate promenentsus, konfliktsus, aktuaalsus Autorid avaldavad oma arvamust Kõikides ajalehtedes on juhtkiri Arvamus lugu kolumn Teadustekti kirjutamine algab uurimustööga. Uurimus , referaat ,artikkel 1. Tsitaat on täpselt sõnastatud 2. Ümbersõnastamine oma sõnadega. 3. Refereerin oma sõnadega ja lühidalt Lähimveekogu Kalamaees meie ligidal meres on kalamehi alati palju olen isegi natukest viisi. Turist sealt leiab igal suvel paljusid turiste. Erinevatelt maadelt Kolmeaastane lapsele meeldib mereääres mängida liivaga ja kui suured lained merel täna on Veesportlastel on igal kevadel kuni sügiseni välja lõbu kui palju saab ju skuutriga sõita ja veelaudadega võimalusi on nii palju mida kõike saab seal teha just sportlased, kes ei pea seal igavust tundma .
Kriisipsühholoogiaalase artikli refereering Sissejuhatus Järgnevalt refereerin Julie Q. Morrissoni 2007nda aasta artiklit ,,Social validity of the critical incident stress management model for school-based crisis intervention", milles tutvustatud ning arvustatud CISM (Critical Incident Stress Management) mudeli rakendamist kriisiabiks koolis. Artikkel pälvis minu tähelepanu, kuna CISM-i lähenemisviis probleemile tundub mulle sümpaatne, huvitav ning perspektiivikas ja koolisüsteemi teemasse kaasamine on emotsionaalselt lähedane aines.
Juhendaja: Teostaja: Klass: Tallinn 2011 Sissejuhatus Foto: Terje Strazdins Valisin just rebase teema, kuna olen ka ise selle imetaja vastu huvi tundnud ning metsas teda piilumas ja pildistamas käinud. Nii palju kui olen lugenud ja kuulnud muinasjuttudest on see loom äärmiselt kaval ja uhke. Rebane on ka minu lemmik looma ja seega refereerin temast. Rebane on maailma levinuim ja arvukaim kiskja. Rebane on ka kuulus selle poolest, et kui ta satub olukorda kus saakloomadel(lindudel) puudub põgenemis võimalus, siis murrab ta maha kõik loomad(linnud) kelle kätte saab. Selle käitumise tulemusena arvatekse, et rebane on kuri ja kättemaksuhimuline, kuid tegelikult on murdmise põhjuseks rebase jaoks ebaloomulik olukord, kus saakloomad ei suuda eest ära joosta (sellist olukorda looduses ei
Niisiis võib poliitilise korrektsuse vastu eksimist kartmata väita, et juudid ei ole üks tavaline rahvas. Isegi vaba ajakirjandus ei tohi olenemata kontekstist rääkida neist samuti nagu soomlastest vodkaturistidest; poolakatest maanteeröövlitest ja piraatkaupmeestest; jänkidest ülerasvunud tarbimistsempionidest või venelastest viinaninadest. Illustreerimaks seda väidet päevakohase argumentatsiooniga refereerin USA wwwhuumoriväljaande National Lampoon2 korraldatud küsitlust. Küsimus kõlas: "Miks on Teie arvates juudid disproportsionaalsest rohkem edukad võrreldes ülejäänud maailmaga?" ning vastused jagunesid 742 vastaja vahel alljärgnevalt: · Nad on Jumala äravalitud rahvas 9% · Kõik juhmid juudid on välja roogitud 17% · Kui kõikide tarbekaupade eest tuleb maksta ainult "kulud + 10%" siis kes ei oleks? 6%
sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise zanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tsaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tsaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Refereerin tema elust ja loomingust. Eriti huvitab mind tema elu Haapsalus. Hea on kirjuatada sellest kuidas talle minu sünnilinnas meeldis töötada ja puhata ning kuidas ta selle linna oma nimega kuulsaks tegi. Joonis 1. 3 Elulugu Vene helilooja, Pjotr Iljits Tsaikovski, sündis haritlaste perekonnas. Õppis 1850.- 1859
palju ma olen lugemise peale kulutanud, aga osad päevad olidki sellised, kui midagi peale raamatu lugemise ei saanudki teha. Nii ma võtsingi jälle raamatu kätte, kassi sülle ja lugesin. Raamatu lugemine võttis palju aega küll, aga kokkuvõtteks oli see seda väärt. Kuna teos oli üpriski pikk, siis tervet raamatut ma ei suuda kindlasti refereerida. Seepärast ma tooksingi välja minu jaoks 4 huvitavad lõigud/situatsioonid ning refereerin neid. Referaadi koostan Philipp Vandenbergi raamatu põhjal, sest ma lugesin tema versiooni Nerost, milleks on: “Nero, keiser ja jumal, kunstnik ja narr” Referaatlik osa raamatust “Nero” Pisikene monstrum Iga lapski Roomas teadis, et keiser Caligulal oli tavaks ennast voodis rahuldada oma õdedega. Kui saadi teda, et Caligula õde Julia Agrippina kannab last ei olnud mingit kahtlust kes on oodatava järeltulija isa. Tegelikult oligi Agrippina seaduslik abielu
................................6 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine .............................7 1.2.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine...............................8 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitlen teemat juriidiline isik ning tema jagunemist eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks isikuks. Esimene omakorda jaguneb mitmeteks mitmeks erinevaks ühinguks, tulundusühistuks, sihtasutuseks. Selles kirjatöös refereerin materjale nii Tsiviilseaduse Üldosa Seadusest, Äriseadustikust kui ka erinevatelt juriidiliste andmestikega internetilehekülgedelt, k.a. Notarikoda. Üritan anda ülevaate juriidilise isiku olemusest, liikidest, nii eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamisest ning juriidilise isiku tegevuse lõpetamisest. Ühtlasi on ka referaadi eesmärgiks saada uusi teadmisi ning neid edasi anda, olla kursis erinevate juriidiliste isikutega ning nende eripäradega. Töö olen
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Loomemajandus Alis Laan Loov linn Juhendaja: Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid. Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja mõjutatakse majandust läbi töökohtade loomise. Loov linn on linn, kus on kindlad
1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljest.Ta pakub kõneainet igale eesti inimesele.Referaadis refereerin Edgar Savisaare elulugu- see sisaldab tema sündi , karjääri algusaastaid, tegevust poliitikuna,hariduskäiku, ametikohti, tunnustusi ja tiitleid, ühiskondliku tööd ning publikatsiooni. 1.2 Vanemad ja sünd Edgar Savisaare vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema (neiupõlvenimi Buresin; hüüdnimi Mann) elas Vastse-Kuustes, Põlva maakonnas. Perekonnanime Buresin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis.
2007). Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju- tatakse ümarsulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda. Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näiteks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“). Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud mõtet (kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid võib suvaliselt tõlgendada). Puuduvate sõnade (lausete) asemel pannakse kolm punkti (..
gy mähkmeder d ja anda loeti läbi, olulisemat Saksamaa matiidi ülevaade analüüsiti informatsio tekke ja erinevatest ja koostati oni ja tõenduspõh tõenduspõhist refereerin arutleti leitu iste est tõhusatest g. üle. tõhusate mähkmepiirk mähkmepii onna rkonna hooldusvahen hooldusvah ditest. endite kohta. 31
peaaegu üldse ei suhtle, siis on väga tõenäoline, et antud lapse kõnes tekib hoopis mahajäämus. Samas, lapse areng mingil kindlal alal võib olla tagatud pideva ja pühendunud harjutamisega, ilma algselt erilisi võimeid omamata. Winner (2000) oma artiklis ,,The Origins and Ends of Giftedness" arutleb tuginedes erinevate uurijate leidudele selle üle, kas anne eeldab kaasasündinud kõrgeid võimeid või avaldub see aeganõudva ja põhjaliku töö tulemusena. Järgnevas refereerin valikuliselt Winneri kirjutatut. Gruber tõi 1986. aastal välja, et Newtonil kulus 20 aastat selleks, et jõuda oma algsetest ideedest suurteoseni ,,Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (,,Philosophiae Naturalis Principia Mathematica"), mis ilmestab seda, et tähelepanuväärsete tulemusteni jõudmiseks on vaja teha palju tööd ja selleks kulub palju aega. Ka Roe leidis 1950. aastate alguses, et silmapaistvaid saavutusi teaduses toovad pigem inimeste vastupidavus- ja keskendumisvõime
Reality-staar ,,tõsielustaar, -täht", pärineb samuti inglise keelest. Password ,,salasõna" inglise keeles (näiteks kui tahetakse arvutisse sisse logida, on vaja salasõna). Versus ladina keeles tähendab see ,,rida, värssi", inglise keeles ,,vastu", näiteks korvpall versus (vastu) jalgpall. Artiklis lause ,,Eriti veel, kui toonase "võim versus kunstiline väljendusvabadus" kohtuprotsessi süüdistaja avameelitsedes libastub ja asjade seisu kokku võtab /(refereerin mälu järgi): "Kui ainult neid terroriste praegu nii palju poleks, kogu aur läheb sinna, ja pornoga sõdimiseks ei jää üldse aega."" Ajakirjas Nädal oli ainult kaks tsitaatsõna - action-film tähendab ,,märulifilmi", graphic novel ,,graafiline novell". Sirbis oli kolm tsitaatsõna: killer tähendab inglise keeles ,,mõrtsukat" või ,,tapjat". Vene keele sõna on perestroika (eesti vaste ,,uutmine") tuli kasutusele seoses NSVL-s toimunud reformidega
Eesmärgiks oleks propageerida ja teadvustada inimesi pungi tähendusest ja anda informatsiooni selle tekke põhjustest. Samuti soovin ise rohkem teada saada punkkultuuri olemusest ja nendest tunnetest, mis valdasid pungiga seotud inimesi enne ja ka kuidas nad vaatavad sellele ajale tagasi nüüd, palju aastaid hiljem. Töö käigus uurin inimeste isiklikku arvamust, pungi kohta ja uurisin mis on nende arust Eesti pungis muutunud. Samas refereerin raamatutest ning ajalehtede artiklitest enamasti kõige kuulsamate punkarite mälestusi ja seisukohti. Allikmaterjalideks on vastavasisulised raamatud, ajalehe artiklid jne. Üks põhilisi raamatuid suure osa infoga on Tony Blackplait´i & Cat Boomfield´i "Eesti punk 1976-1990.Anarhia ENSV-s". Samuti on välja otsitud ajalehe artikleid ning tehtud intervjuu kolme endise punkariga. Tänan oma juhendajat Helve Leesi. 3 1
Joosep Värk on hiljuti avaldanud artikli pealkirjaga "Õiguskindlus püsib au sees", selle üheks allpealkirjaks on "Eesti õigussüsteem on maailma tipu lähedal" (Postimees 28. 10. 2016). Maailma tipu lähedases Eesti õiguskaitsesüsteemis on selle artikli (õieti uurimistulemuste refereeringu) põhjal kriminaaluurimiste efektiivsus 57 %, korruptsioon puudub seadusandlikul tasemel ainult 56 % juhtudest (hinnanguliselt) ning ka ebaausat mõjutamist esineb märgatavalt (tõsi, refereerin kõige negatiivsemaid näitajaid). Politseiladvikus ja Kapos on paljastatud nii korruptsiooni ja koostööd kuritegevusega kui ka riigireetureid. Miks peaksime arvama, et rohkem moraalitust õiguskaitses ei esine? Massküsitlustes peaks eri kategooriatesse panema vastajad, kellel on olnud isiklik või lähedane kokkupuude Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteemiga, ja teise lahtrisse vastajad, kellel pole sellist kogemust.
2007). Nimelisel viitamisel ei ole allikate loetelu nummerdatud. Tekstis viitamisel kirju- tatakse ümarsulgudesse autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, komaga eraldatult lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda. Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näiteks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“). Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud mõtet (kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid võib suvaliselt tõlgendada). Puuduvate sõnade (lausete) asemel pannakse kolm punkti (..
Seda juttu siin aga eriti lühidalt kokku võtta ei anna, seega soovitan selle iseseisvalt läbi lugeda. 48. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi ja kanalikihi tasemel) Üsna adekvaatne kihtide lühitutvustus on Kurose raamatus lk 68-69 - usin tudeng võib seda iseseisvalt lugeda, arvestades et võrgukiht=network layer ja kanalikiht=data link või link layer. Üldiselt on kihtide ja nendevaheliste seoste kirjeldusi terve internet täis, ühte asjalikumat allikat refereerin siin pikemalt, kuna tegu on meie kursuse põhiteemaga: The Data-Link Layer The protocol at the data-link layer is the conduit between the computer's networking hardware and its networking software. Network layer protocols pass their outgoing data down to the data-link layer protocol, which packages it for transmission over the network. When the other systems on the network receive the transmitted data, their data-link layer protocols process it and pass it up to the network layer.
annaabi.ee 
