Kool Nimi Klass Rüütel Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2007 Sisukord Rüütel ............................................................................................. 4 Turvistik ehk raudrüü ........................................................................... 5 Rüütellikkus ...................................................................................... 7 Lisa 1 .............................................................................................10 2 Sissejuhatus Refeerisin rüütli elu kolmest punktist: poisi kasvatamine rüütliks, rüütli kaitsevarustus ning selle põhimõtted ja viimasena rüütli dresseeritud käitmist. Poisist rüütli tegemisel keskendun õppetundidele, mida talle anti. Turvistikes pööran tähelepanu rüütli varustuse arenemise...
paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teiste väärhoiakuid d) nimetamine nimetada saab isikut, väljaannet, mingit dokumenti, seisukohta (eeldatakse, et lugeja on allikaga tuttav ja teab, mida seal öeldakse) e) statistiliste andmete esitamine f) teadlaste, kirjanike jt mõjukate isikute seisukohtade esitamine g) isikliku kogemuse kasutamine 2
Intradiegeetiline-heterodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes ei ole jutustatava maailma osa ega esine jutustatavas loos); Intradiegeetiline-homodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa ja jutustab oma lugu > autodiegeetiline). TEGELASKÕNE Tegelase kõne kaudu on võimalik luua tegelaskuju keeleline identiteet 1) otsene kõne tegelased räägivad, jutustaja taandub tahaplaanile. Võrreldav draamaga Dialoog võib tegevustikku edasi viia 2) kaudne kõne Jutustaja refereerib tegelaste mõtteid ja juttu. Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat.
a. maikuuks ja valminud käsikiri saadeti Akadeemilise Emakeele Seltsi kaudu P. Voolainele. Uut setu eepost tutvustab P. Voolaine eesti üldsusele juba järgneva aasta algul. Koostöö edukusest tiivustatuna läkitab P. Voolaine 1927. a. oktoobris kirja teel uue tellimuse, seekord värssromaani "Ale" sõnastamiseks. 6 nädala jooksul on Anne täitnud sellegi ülesande, kahes vihikus kokku 10 042 värssi sisaldav käsikiri läkitati Tartu poole teele 17. XII 1927 ja P. Voolaine refereerib lauliku uut oopust üldsusele paari kuu pärast. Koostöö jätkus ja P. Voolaine õhutusel arendas Anne edasi ka Peko teemat. Tulemuseks oli 1929.a. jõuluks valminud "Peko laulu" II osa (4318 värssi). Seekord P. Voolaine Annele sündmustiku kava ei andnud, soovitas vaid laulda, kuidas vägimees Peko valitseb rahvast, mõistab kohut ning võtab muidu osa rahva elu-olust (teisisõnu, just see valdkond, mis "Pekolases" jäi välja arendamata).
7 protsessi eksisteeriv õpetamis- ja õpitegelikkus." (R. Liimets-Sorokin 1998:15) Liimets esitas neli õpivormi frontaalne, individuaalne, rühma- ning kollektiivne töö vastastikku seostatud süsteemi. (H. Liimets 1970) Liimets jäi mainitud rakendusvahenditesüsteemile truuks, otsides uut didaktilist teooriat. (R. Liimets-Sorokin 1998) R. Liimets-Sorokin refereerib Heino Liimetsa (Zum Problem der Organisation des Unterrichts in der sowjetischen allgemeinbildenden Schule.- Rmt-s: Organisation des Unterrichts und sozialistische Lebensweise der Schüler. Berlin, 1981:107- 137) järgnevalt: Berliini Ülikooli teadlastega avaldatud kollektiivses monograafias "Organisation des Unterrichts und der Schüler" 1981.aastal põhjendas Ta seda seoses õppeprotsessi kasvatusfunktsioonidega. (vahendav allikas R
astme jutustaja, kes ei ole jutustatava maailma osa ega esine jutustatavas loos); Intradiegeetiline-homodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa ja jutustab oma lugu > autodiegeetiline). TEGELASKÕNE erinevaid vorme Tegelase kõne kaudu on võimalik luua tegelaskuju keeleline identiteet 1) otsene kõne tegelased räägivad, jutustaja taandub tahaplaanile. Võrreldav draamaga Dialoog võib tegevustikku edasi viia 2) kaudne kõne Jutustaja refereerib tegelaste mõtteid ja juttu. Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat.
tõlgendamisel täpsemalt. Terminite tähenduste „kokkulepped sünnivad raskelt ja ei ole 8 tõenäoliselt kunagi ühehäälsed ega lõplikud”. Vaidlused tulenevad sellest, et samu termineid kasutatakse päritolukeeles paljudes erialades. Veel kirjtuab autor sõna „empowerment” lähtekohtadest. Selle kasutamisel tuleks lähtuda erialases mõtlemises, sotsiaaltöö mõtlemises. Autor refereerib Schiverit ning kirjtuab, et tema jaoks on empowerment kui konspetsioon, mis on abiks sotsiaaltöö põhieesmärgi saavutamisel: ressursside ümberjaotamisel viisil, mis annaks seni kaasarääkimise võimaluseta inimestele hääle ja võimaluse oma vaatenurga esitamiseks. Autor lisab, et eesti keeles on antud terminile seni antud tõlkeid „jõustamine” ja „võimestamine”. Jõustamine on omaseks saanud pigem sotsiaaltöös
ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus Atomistika. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast refereerib põhjalikult nende vaateid temale veel ilmselt kättesaadavate originaalide põhjal. Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost (460-371) tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks.Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma oli tühja ruumi olemasolu aktsepteerimine
- Positivism filosoofias paralleelne realismiga kunstis. - Läbivaks teemaks rahutuste põhjused selleks tagasivaated kaugemasse minevikku Vilde vaatleb seda kui klassikaline ajaloolane. Läheb tagasi Vene aja algusesse. - Tedlik kausaalsuse esitamine minevikust. - Materjali teistsugune suhtumine ajajärgu tundmaõppimine sh rahvamälestused. Teksti realiseerija. - Toob sisse tekste (refereerib seadusi, kirju, ajaleheartikleid) =: jutustaja annab endast märku kui ajaloolise tõe väljaselgitaja. - Keele roll mõjutatuna rahvamälestustest. Väga palju kõnekäände mingite väidete formuleerimiseks. Nendes antakse tegelik hinnang sellele, mis toimus baltimaadel pärast Põhjasõda. Panoraamne pilt ajastust edasiantuna realismi esteetika kaudu. - Esimene, kes hakkas avaldama ajaloolisi romaane tsüklite kaupa,
Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus ANTIIKATOMISTIKA. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast refereerib põhjalikult nende vaateid temale veel ilmselt kättesaadavate originaalide põhjal. Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks.Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma oli tühja ruumi olemasolu aktsepteerimine. Demokritos arvas samuti, et tühi ruum on
teised eesti külad, nagu Jersovo, Tsudskie Zahhodõ, Janovõ Zahhodõ ja Griva 22. Arvatavasti on tegemist sellesama 21 talust koosneva asundusega, millest kõneleb juba August Wilhelm Hupel oma teose "Topographiche Nachrichten von Lief- und Ehstland" kolmandas köites. Hupel paigutab küll küla mitte Pihkvamaale, vaid Oudova (Gdovi) maakonda (1782: 284), mis oli hoopis Peterburi kubermangu osa. Hilisemate, "Eesti Postimehes" avaldatud andmete kohaselt, mida refereerib Oskar Kallas, olevat tegemist koguni viie eesti külaga: Solnja, Luuküla, Kamenika, Ersova/=Jersovo/, Kasakova. Esimene asunik Peeter Luu olevat põgenenud sinna Ida-Tartumaal asuvast Meeksi mõisast23. Arvamust, et eespool mainitud kraasnalaste ja vahetult ida pool Peipsit asuvate eestlaste asundused oleksid tekkinud ajaloolise siirde tulemusel, on vaidlustatud, eriti 20 Kallas 1903: 54 21 Kallas 1903: 18, 35 22 Maamägi 1980: 9 23 Kallas 1903: 3
Korrektsed märgid peavad olema. - ekstentsionaalsed süsteemid aga sisaldavad mõlemat (lisandub intensionaalne süsteem). Intentsionaali olemasolu on eelduseks ekstentsionaali olemasolule. Kolmas etapp analüütilise filosoofia arengus on seotud W. V. Quine 1953. a. avaldatud esseekogumikuga "From the Logical Point of View". Ütleb, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustet mingite reeglite järgi) ja referendist (osutus, suunatud tähendus; see, mida märk refereerib). Ei väida, et tegemist on erinevate süsteemidega, kuid neil on erinev loogika ja erinev tähenduse iseloom. Signifikatsioon on süsteemsus ehk keel. Põhimõtteline erinevus seisneb selles, et ühe puhul esineb semantika kui klassifikatsioon ja teadmiste süsteem ja teise puhul semantika kui meie siduja aktuaalsete situatsioonidega. Signifikatiivne semantika Signifikatiivse / generatiivse semantika kohaselt oli kõige tähtsam keele element lause (ütlus), kuna sõna ei
Paljud inimesed aga kahjuks ei tea, mis on seebi koostises kasulik, mis kahjulik. Käesoleva uurimistöö autori arvates on oluline teada seebi koostist, et inimesed oleksid teadlikud sellest, mida nad kasutavad ning mis on neile kahjulik või lausa ohtlik. Samuti oli teema valikul autori arvates suur tähtsus eelmisel õppeaastal tehtud seebi õpiprojekt, kus autor keetis seepi ning uuris seebi koostist. Uurimustöö jaguneb kaheks osaks: referatiivne ja uurimuslik osa. Uurimistöös refereerib töö autor erinevaid allikaid. Refereeritud on nii interneti allikaid, kui ka keemiaalaseid raamatuid. Referatiivses osa uuris autor poeseepide koostist. Empiirilise meetodina kasutab autor uurimuse läbiviimist, kus ta keetis seepi ning uuris poest ostetud ja keedetud seepide vahutavust. Uurimistöö esimene peatükk räägib seebi ajaloost alates seebi keetmise algusest kuni tänapäevani. Uurimistöö teine peatükk vaatleb, mis on seep ning millest see koosneb.
Korrektsed märgid peavad olema. - ekstentsionaalsed süsteemid aga sisaldavad mõlemat (lisandub intensionaalne süsteem). Intentsionaali olemasolu on eelduseks ekstentsionaali olemasolule. Kolmas etapp analüütilise filosoofia arengus on seotud W. V. Quine 1953. a. avaldatud esseekogumikuga "From the Logical Point of View". Ütleb, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustet mingite reeglite järgi) ja referendist (osutus, suunatud tähendus; see, mida märk refereerib). Ei väida, et tegemist on erinevate süsteemidega, kuid neil on erinev loogika ja erinev tähenduse iseloom. Signifikatsioon on süsteemsus ehk keel. Põhimõtteline erinevus seisneb selles, et ühe puhul esineb semantika kui klassifikatsioon ja teadmiste süsteem ja teise puhul semantika kui meie siduja aktuaalsete situatsioonidega. Signifikatiivne semantika Signifikatiivse / generatiivse semantika kohaselt oli kõige tähtsam keele element lause (ütlus), kuna sõna ei
Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 14. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? Kindlasti aitavad inimestel oma seisukohta kujundada ka ebatraditsiooniliselt, ent selgelt esitatud majandusnäitajad. Esmalt meenus mulle näide Jonathan Wolffi õpikust «Sissejuhatusest poliitikafilosoofiasse» (lk 162–165), kus ta refereerib hollandi majandusteadlase Jan Peni kirjeldust tulude jaotusest. Nimelt esitab ta Suurbritannia inimeste 1970. aastate tulude jaotuse kujuteldava paraadina, millest võtavad osa kõik, kes mingisugust palka saavad. See paraad on korraldatud tunni aja jooksul vaatajate eest mööduva hanereana, alguses need, kes teenivad kõige vähem, viimastena kõige suurema maksueelse tulu saajad. Kes teenivad keskmist palka, on keskmise pikkusega, kes kahte keskmist, on poole pikemad
b) saamaks ideid, kuidas taolist uurimust konkreetselt läbi viia. ALLIKAD võiks üldiselt jagada 3 kategooriasse: 1) käsiraamatud, kogumikud; 2) teaduslik perioodika /ajakirjad/ a) ülevaateartikleid sisaldavad; b) empiirilisi uurimusi kirjeldavad 3) referatiivajakirjad, sh. elektronversioonid (Psychological Abstracts e. PsycLIT; Current Contents; Social Science Citation Index jm), 4)referatiivandmebaasid/arvutiandmebaasid (PsycINFO; ERIC; PsycARTICLES jt. PsycINFO refereerib umb 2400 ajakirja, ulatudes tagasi 19.saj.) http://www.apa.org/pubs/databases/psycinfo/index.aspx http://www.apa.org/pubs/databases/psycarticles/index.aspx INTERNETIST OTSIMISEKS kasulikku: 2. American Psychological Association (APA): http://www.apa.org 3. American Psychological Society (APS): http://www.psychologicalscience.org 4. Inglismaal: http://www.psychnet-uk.com/ 1. Otsingu alustamiseks sobib nt ka: http://www.psychwww.com 5. Elektronväljaannete otsing TÜ rmtkogu2: www
sellesama elektriga seoses. Need tõestisündinud lood on samas seotud müstilise auraga, seletamatuse dimensiooniga. Selline parateaduslik diskursus on siin ka ilmsesti oluline. KV: 1. Kõige olulisem tunnus selle romaani kohta on fragmentaarsus, mis põhjustab pidevad kõrvalekalded ja pideva loota narratiivi. 2. Unt kasutab varjatult ja avalikult mitmesuguseid tsitaate või võõrast sõna, st ta refereerib oma romaani tekstis mingisuguseid muid käsitlusi, raamatuid, teisi tekste. Tõmbab võõra sõa taaskord oma romaani. Kui Unduski tekstis on peidetud eesti ilukirjanduse erinevad tekstid, siis Undil on selles romaanis just teaduskirjandusega seonduvat materjali kasutatud. See on justnimelt fragmentaarsele postmodernistlikule proosale maailma plaanis suhteliselt omane. Modernistlik tekst a la Joyce, ,,Ahermaa",
annaabi.ee 
