Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. Võrkpall jaguneb: · Saalivõrkpall · Rannavõrkpall Väljak ja sellel olevad mängijad Võrkpalli mängitakse ristkülikukujulisel 18 x 9 m väljakul, mis on jagatud joontega aladeks. Keskjoon jagab väljaku kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala, mis asub 3m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust. Väljak on jagatud mõtteliselt kuueks tsooniks ehk alaks, kasutatakse nii numbrilist, kui ka sõnalist jaotust. Numbrilises jaotuses kasutatakse nii rooma kui ka araabia numbreid.
jätkatakse mängu kuni mainitud vaheni. Kui geimide seis on 2:2, siis mängitakse viies geim 15 punktini, aga ikka peab vahe olema kaks punkti. Kogu kohtumise võidab võistkond, kes on parem kolmes geimis. Enne kohtumist loosib esimene kohtunik, kumb võistkond saab palliõiguse või soovi korral väljakupoole. Rahvusvahelised reeglid ei luba võrkpalli mängida, kui temperatuur on alla +10 kraadi. Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel. Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkpalliga. Kolm põhilist erinevust nende mängude vahel on järgmised: rannavõrkpalli mängitakse liival, mitte kõval kattel, võistkonna suurus on 2, mitte 6 mängijat, ja blokk loeb puutena, nii et kui pall puudutab blokki, jääb rannavõrkpallis veel üksnes 2 puudet järele, mitte 3 nagu saalivõrkpallis. Reeglites on teisigi erinevusi. Väiksema mängijate arvu tõttu on mänguväljak väiksem (9×18 m asemel 8×16 m). Peale mänguväljaku
vastu. Samas peaks takistama mängu palli maandumist enda poolele. Mäng sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks nimetatakse võimlemisõpetajat nimega William G. Morganit. Tema nimetas seda mängu alguses hoopis mintonetteiks. Võrkpall noorte seas muutub aina populaarsemaks, suvel ja puhkustel on see suurepärane meelelahutus mäng, mida saab mängida meeskondadega. Võrkpalli reeglid pole väga rasked ja seetõttu pole mängimine keeruline. Tavalisel võrkpallil on ka alaliik - rannavõrkpall ehk rannavolle. Vahe on selles et rannavollet mängitakse liivasel pinnal ja meeskonnas 2 liiget. Alates 1996. aastast kuuleb see ka olümpia alade hulka. Spordiala on samuti populaarne koolide kahalise kasvatuse tundides. Seda mängitakse küll vähem kui põhi ala-jalgpalli, kuid siiski seda õpetatakse ja üritatakse mängida. Tavaliselt kord aastas toimuvad Eestis ka koolide vahelised võistlused nimega Kalev Kooliliiga. Muidugi
VÕRKPALL Referaat [Type text] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.VARUSTUS.............................................................................................................................. 4 1.1 Mänguala................................................................................................................................4 1.2 Võrk....................................................................................................................................... 4 1.3 Pall......................................................................................................................................... 4 2.MÄNG.................................
mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond [1] Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Väljak Võrkpalliväljak Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kahekskeskjoon, millel on 9,5–10 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule
KOOL Nimi VÕRKPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................3 1.VARUSTUS.............................................................................................................4 1.1 Mänguala...............................................................................................................4 1.2 Võrk.......................................................................................................................4 1.3 Pall.........................................................................................................................4 2.MÄNG....................................................................................................................
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Võrkpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Võrkpalliks nimetatakse sportlikku pallimängu, kus võistlevad kaks võistkonda võrguga poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Esimest korda oli Olümpiamä...
Kristliku Ühingu Tallinna osakond . Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Mängu reeglid: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi.
Ühingu Tallinna osakond. Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallingu hetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga) ja iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada
meeldiv tegevus. Lisaks spordiüritustele, mis toimuvad nii tipp-sportlastele kui harrastajatele, on seal head võimalused ka koolituste, seminaride, laste spordi- ja töölaagrite, õppepäevade, asutuste suve- ja talvepäevade jne korraldamiseks. (Ajalugu) Vastavalt aastaajale on ettevalmistatud suusa-, jooksu-, matka- ja maastikuratta püsirajad ja asfaltkattega liikumisrada, mänguväljakud (võrkpalliplats, korvpalliplats, jalgpall, indiaca, sulgpall, rannavõrkpall, rannajalgpall). Aastaringselt on valgustatud 4km liikumisrada. 2 3-kohalist alpituba, jõusaal, riietus- ja pesemisruumid ning kaks sauna. Võimalus on kasutada klaverit ja laululava. Toimub spordivarustuse (mägirattad, rulluisud, suusad, suusakepid, suusasaapad) rent. Suvel pakutakse majutust 188le inimesele, talvel 140le. Koolituste, seminaride, nõupidamiste tarbeks ja võistluskeskusena saab kasutada 3 erinevat kaasaegse
Stenar Kamarik P 37 VÕRKPALL Arvestustöö Juhendaja: Ants Rikberg Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 AJALUGU........................................................................................................................................4 VARUSTUS......................................................................................................................................6 Mänguala......................................................................................................................................6 Võrk.................................................................
Tallinna Tehnikagümnaasium VÕRKPALL Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Võrkpall............................................................................................................................................3 2. Ajalugu.............................................................................................................................................4 3. Põhilised reeglid 3.1 Mänguala........................................................................................................................................5 3.2 Võistkond........................................................................................................................................6 3.3 Varustus.........................................................................................................................................
Ühingu Tallinna osakond. Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised.Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Mängureeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele.Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi
Tema bänd Vanilla Ninja on kuulus üle Euroopa. Esmakordselt, kui Vanilla Ninja püüdis minna eurovisioonile looga "Club Kung-Fu", ei saanud nad edasi, kuid said suureks rahva lemmikuks. Edasi tutvustas Sven Lõhmus neid kuulsale saksa produtsendi David Brandesele. Brandes viis neiud Saksamaale, kus menubänd Vanilla Ninja sai meedia avalikusele tuntud looga "Tough Enough". Sporti harrastab Lenna palju, tema lemmikute hulka kuulub tennis, rannavõrkpall, jalgpall, ujumine. Kui väikesed lapsed mängisid Barbidega, siis Lenna seda ei teinud, tema selle asemel togis oma sõprade ja vennaga jalgpalli. Tavaliselt pidi olema Lenna väravavaht. Kindlasti enamus Lenna fänne teavad, et Lenna üheks suuremaks hobiks on inglite kogumine, kuid on ka nii juhtunud, et mõned neist on tema kogusse ise tulnud. Lenna ei mäleta, millest ta sügav usk inglitesse alguse sai. See-eest teab tüdruk
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osal...
- Korfball Korvpall - Kreeka-rooma maadlus - Kriket - Kroket - Krossijooks - Kujundujumine - Kurling Kuulitõuge Kõrgushüpe Käimine Käsipall - Köieronimine Köievedu Kümnevõistlus Kyd · Maadlus - Maahoki - Madruste 100 m vabaujumine - Male - Malepoks - Maraton -Matkamine - Meeste rühmvõimlemine - Monopol - Moodne viievõistlus - Mootorpaadisõit - Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine · Rackets - Rannavõrkpall - Raskusheide - Ratsutamine Rendzu Riistvõimlemine - Rogain - Rogue - Rugby - Rula - Rullhoki - Rullpall - Rulluisuhoki Rusikavõitlus · Vabamaadlus - Valikorienteerumine - Vasaraheide Veelauasõit - Veemoto - Veepall - Veesuusatamine - Vehklemine - Vettehüpped - Vibulaskmine - Vigursuusatamine - Viievõistlus (kergejõustik) - Võimlejate kolmevõistlus - Võimlejate viievõistlus - Võistlustants - Võrkpall
olümpiamänge sponsoreerivad hiigelkorporatsioonid ei arvestaks selgelt spondeerimisega seotud ettevõtte turunduslike ja majanduslike huvidega. Ühiskonna mõjuvõimsad grupid omavad suurt mõju sellele, millised spordialad on organiseerunud, milliseid alasid edendatakse ning reklaamitakse. Kui mõned, ehkki suurte traditsioonidega, spordialad, ei kattu nende gruppide huvidega, on raske neid alasid arendada. Rannavõrkpall ei oleks kunagi arenenud välja olümpiaalaks, kus mängijad teenivad kopsakaid auhinnarahasid, ilma kahe 96 suure ettevõtte Corona Beer ja Cuervo Tequila turundushuvide alla sattumata. Olümpiamängud on viimase paari aastakümne jooksul välja kujunenud kasumit tootvaks spordiäriks just avatuse tõttu rahvusvaheliste korporatsioonide turundushuvidele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
