Tahke soojuskandja meetod Põlevkivi pürolüüsi protsess TSKm-l toimub tahke soojuskandjas sisalduva soojuse arvelt. TSKm põhimõtteline skeem on esitatud joonisel 2. Reaktoris utmisel tekkiv auru- ja gaasisegu jaguneb kondensaatorit läbides põlevkiviõliks, uttegaasiks ja fenoolveeks. Tekkinud tuhk eemaldatakse reaktorist, osa sellest täiendavalt kuumutatakse ning suunatakse soojuskandjana tagasi reaktorisse. TSK meetod Joonis 2.Tahke soojuskandja utmise meetod Galoteri protsess Põlevkivi termiline töötlemine TSK meetodil on Eestis rakendatud Galoter protsessina (joonis 3) Galoter protsessis põlevkivi, läbinud kuivatis katel-utilisaatorist väljuvate kuumade suitsugaaside voos kuivatusprotsessi, suundub segistisse, kus segunedes kuuma soojuskandjaga (tuhk) liigub edasi pöörlevasse trummelreaktorisse. Reaktoris toimub põlevkivi orgaanilise aine termiline
Õppejõud: Inna Kamenev Esitatud: 14.12.2005 Tallinn 2005 3. Katsemetoodika Katse E(t)-funktsiooni määramiseks viiakse läbi torureaktoris, mille sisendavas (ülemises) asub seadis, mis võimaldab impulss-iseloomuga trassiiri sisseviimist. Trassiiriks kasutatakse KOH -lahust. Põhiline voog, destilleeritud vesi, juhitakse reaktorisse mikrodosaatorpumbaga 335A. Trassiiri kontsentratsiooni reaktorist väljumisel määratakse pH-meetriga. Katse peab kestma trassiiri täieliku kadumiseni väljundis. 4. Töö ülesanne 4.1. Viia läbi katsed E(t)-funktsiooni määramiseks. Vee kiiruse annnab ette õppejõud. Esitada andmed. 4.2.Arvutada E(t)-funktsiooni, keskmise viibimisaja ja dispersiooni väärtused. Esitada C- kõver ja E(t)-funktsioon graafiliselt. 5. Katseandmed: F KOH = F Etüülats. = l/s t = 22 30C 6
Neutronite paljunemistegur võrdub antud põlvkonna neutronite arvu ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhtega. Kui paljunemistegur on suurem kui 1 toimub plahvatus! 9.Tuumareaktori põhiehitus *tuumareaktorites rakendatakse tuumade lõhustumisel tekkivat ahelreaktsiooni *kütuseks kasutatakse uraani U-235(looduses U-238, tuleb rikastada) *aeglustajaks-grafiit,deuteerium *reaktsiooni kiiruse reguleerimiseks viiakse reaktorisse neutroneid neelavat ainet, nt kaadmiumi. Kaadmiumist juhtvarraste nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivitada ja hoida paraja võimsuse juures,seisata *torustik-vesi kannab soojuse reaktorist välja, kus see kasutamist leiab *paksuseinaline kiirguskaitse- nt 2m betooni 10.tuumapomm.aatompomm.kriitiline mass. * Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel
- Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneerimisreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 20 minutit. Katseseadme põhiosaks on perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor (1) (maht 0,9 l), milles osoonitakse vett või reovett. - Õhu-osoonisegu genereeritakse osoonigeneraatoris OZON-2M (2) ning suunatakse läbi difuusori reaktorisse. - Osooni kontsentratsiooni osoonigeneraatorist või osoonimisreaktorist väljuvas gaasivoos mõõdetakse osoonimõõtjaga Anseros GM-6040 (4). - Katseseadmest väljuv gaas läbib jääkosooni lagundaja (5). - Vett osoonitakse kuni toimub osooni absorptsioon vette. 3. Arvutamine. 10 ABS n C O3 = 0, 42 L Vproov , mgO3/l Kus: 10 - süstla maht, ml,
tulemusel kõrge temperatuuri(10 miljonit kraadi) ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul pooled vastava isotoobi tuumadest on lagunenud. Tuumareaktor on seade, kus rakendatakse tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni energia tootmiseks. Neutronite paljunemistegur võrdub ühega s.t reaktsiooni kiirust hoitakse konstantsena. Kütuseks kasutatakse 235U. Ahelreaktsiooni aeglustamiseks kasutatakse grafiiti või teuteeriumi. Et reaktsiooni reguleerida viiakse reaktorisse kaadiumist juhtvardad, mille liigutamisega saab peatada või alustada reaktsiooni. Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas. Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. Ülekriitilises ainekoguses neeldub niipalju neutroneid, et nende hulk kasvab järjest ning areneb ahelreaktsioon. Kuna loodusliku radioaktiivsuse tõttu leidub
muutuseid. Standardne voogsisestustehnika põhineb lahustatud proovi sisestamisel kandelahusesse, mis vahetpidamata liigub konstantsel voolukiirusel. Kandjavoog transpordib analüüdi läbi reaktori ning seejärel detektorisse. Katse protokoll koosneb järgmistest sammudest: · Proovi sisestus on välja töötatud sedasi, et mõõta täpne analüüdi kogus voolavasse reaktiivi. · Samal ajal kui proovi sisaldav lõik liigub kandelahuse vooluga reaktorisse, dispersiooniprotsess segab proovi reaktiiviga, mille tulemusel saadakse reaktsiooniprodukt. Segunemisastet ja reaktsioonikiirust kontrollitakse voolukiirusega, kanali mahu ja ehitusega. · Reaktsioonisegu voolab läbi detektori saades analüütilise tulemuse. Kuna kõik standardlahused ja proovilahused, mida analüüsitakse, töödeldakse individuaalselt samamoodi, siiskalibreerimiskõver on lubatud ka teadmata olevatele proovilahustele, mida töödeldakse.
reaktori võimsus hakkas kasvama. Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe-135 isotoobid põlema kiiremini kui I-135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Sel hetkel suutis võimsuse automaatregulaator võimsuse kasvu kompenseerida. Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust. Kell 1:23:40 vajutasid operaatorid lülitit AZ-5 (kiire hädaabi kaitse 5 "SCRAM"). Nii viiakse kõik kontrollvardad viivitamatult reaktorisse. SCRAM on avariilüliti, mida kasutatakse, kui reaktori võimsus ootamatult suureneb. SCRAM-i kasutatakse ka reaktori tavalisel seiskamisel, et reaktor lõplikult peatada. Samal viisil peatati alatiseks 15. detsembril 2000 kell 13:17 Tšornobõli tuumajaama 3. energiaplokk. Ei teata seniajani, kas SCRAM-i kasutati hädaohu tõttu või lihtsalt rutiin-meetodil nagu tavalisel reaktori peatamisel. Djatlov kirjutas oma raamatus[1]: Enne 01:23:40 ...
paljunemistegur võrdub ühega, st reaktrsiooni kiirus hoitakse konstandina. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neeldumist 235U poolt. Selleks tuleb vaid vähendada neutronide kasutut neeldumist põhimassist, so 238 U-st. Viimane neelab palju kiireid neutrone, kui aga neid aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb mitmekordselt. Aeglustajaks sobib graniit või deuteerium. Reaktorsiooni kiiruse reaguleerimiseks viiakse reaktorisse neutroneid neelavat ainet, nt kaadiumi. Kaadiumist juhtvarraste nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivita, hoida paraja võimsuse juures ja vajaduse seisata. Reaktoris on ka torustik, milles tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist välja, kus see kasutamist leiab. Reaktorit ümbritse paksuseinaline kiirgukaitse, nt 2 m betooni, sest neutronid on väga suure läbimisvõimega ja inimesele ohtlikud. Tuumareaktoreid rak. Energiaallikana elektrijaamades ja ka laevadel
235 U, osakaalu teise isotoobi 238U suhtes. Rikastusmeetodid: 1.) gaasilise difusiooni meetod 2.)tsentrifugaalprotsess. Suured rikastustehased on USA-s, Prantsusmaal, Venemaal. 4. Enamus kasutatavast tuumkütusest valmistatakse uraandioksiidist pressitud ja kõrgel temperatuuril kuumutatud keraamiliste tablettide kujul. Tabletid pakitakse hermeetiliselt tsirkooniumisulamist torudesse kütusevarrasteks. Viimastest koostatakse reaktorisse paigutamiseks kütusekomplektid. 5. Kasutatud tuumkütus eraldatakse reaktorist. Need on reaktorist väljavõtmise järel ülimalt radioaktiivsed - intensiivse ioniseeriva kiirguse ja soojuse allikad. Kasutatud tuumkütuse võib pärast „jahtumist“:1.) ümbertöödelda uueks tuumkütuseks 2.) vahe-/ lõppladustada. 6. Ümbertöötlemistehases eraldatakse kasutatud kütuses sisalduv uraan, plutoonium ja väikeaktiniidid lõhustusproduktidest (kildtuumadest)
4.Kerge gasoil (C13-C17) - diiselkütus, gaasturbiinide pumbatakse toruahju 2 sügavkrakkimiseks (> 500°C, 9. Isopropanool (isopropüülalkohol) kütus, ahjude kütteõli (masuut) 5000 kPa). Mõlema ahju krakkproduktid antakse Nagu eespool öeldud, oli isopropüülalkohol üks esimesi 5.Raske gasoil (C18-C25) - krakkimise tooraine, kütteõli reaktorisse 3, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on orgaanilisi produkte, mida toodeti 1920.a. Standard Oil'i 6.Määrdeõlide fraktsioon (C26-C38) - saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse poolt pilootkatseseadmel ja mis nõudis rohkem kui ühte masinate ja autode määrdeõlid, medits. parafiin, vaha produktid aurustisse 4, kus rõhku alandatakse kuni reaktsiooniastet. 1995.a
Võib juhtuda, et isegi roheline liikumine muudab oma suhtumist tuumaenergiasse, kui nad näevad, et see on viimane reaalne energiasaamise võimalus. Mitte tuumajaamad, vaid fossiilsed kütused on põhjustanud happevihmu, kliimamuutusi ja hävitanud metsi. 5) Üks peamine baasenergia ressurss, ei sõltu ööpäeva-ja kuutsüklitest ega aastaaegadest 2.4. Tuumareaktorite liigitamine Tuumareaktoreid on kaht tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on reaktorisse vaja kahel otstarbel: neutronite liikumise aeglustajaks ja soojuskandjaks (kannab soojusenergiat reaktorist välja). Raske vesi on palju parem neutronite aeglusti kui tavaline vesi. Nende kahe reaktortüübi peamine vahe on selles, et raske vee reaktor tarbib kütusena looduslikku uraani, millest 99% moodustab tuumareaktsiooniks kasutu uraan-238. Tavalise vee reaktori kütuseks kasutatakse rikastatud uraani, millest umbes poole moodustab u-235.
Puhas polüstüreen on ideaalselt läbipaistev, kõva, kuid rabe ja väikese löögitugevusega. Levinum on vahtpolüstüreen (EPS, PS-E), mida saadakse kui lisada tootmisel stüreenile vahustavaid lisandeid, näiteks CO 2. Vahtpolüstüreenil on väike tihedus ja head soojusisolatsiooniomadused. Kahes suunas venitatud polüstüreenist kile on läbipaistev ja laseb hästi õhku läbi. Selleks, et vähendada polüstüreeni rabedust, lisatakse materjali sünteesil reaktorisse ka elastomeere ehk kummi. Sel viisil saadakse löögikindel polüstüreen (HIPS, PS-HI), mis on tunduvalt sitkem, parema vastupanuga orgaaniliste lahustitele, õlidele ja rasvadele. Võrreldes puhta polüstüreeniga väheneb materjali tõmbetugevus ja läbipaistvus. PS ja HIPSi iseloomustab hea gaaside (näiteks CO2, veeauru) permeatsioonivõime. Polüstüreeni peamised kasutusalad: Survevalutooted (majapidamistarbed, kassetid, mänguasjad, korgid).
Peale neutronite leidub tuumas prootoneid, mille arv on alati võrdne elemendi järjenumbriga elementide perioodilisussüsteemis (uraanil on see 92). Uraan-235 näitab, et tuumas on kokku 235 neutronit ja prootonit, st 92 prootonit ja 143 neutronit. Uraan-238 näitab, et tuumas on kokku 238 neutronit ja prootonit, st 92 prootonit ja 146 neutronit. Tuumareaktoreid on kaht tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on reaktorisse vaja kahel otstarbel: esiteks neutronite liikumise aeglustajaks ja teiseks soojuskandjaks (kannab soojusenergiat reaktorist välja). Neutroneid on vaja aeglustada sellepärast, et uraanituum kiirgab enamasti kiireid neutroneid, aga uraanituuma suudavad lõhustada ainult aeglased neutronid. Kiired neutronid kas löövad tuumast osakese välja või põrkuvad lihtsalt eemale tuuma lõhustamata. Raske vesi on vesi, mille molekulis (H2O) on tavalise vesinik-1 (tuumas 1 prooton, 0
vee voolamise suuna retsirkulatsiooni setitamise kasutamise poolest Joon.2.78.Anaeroobsed reaktorid. Kontaktprotsessi moodustavad täieliku segunemisega reaktor gaasieraldussüsteem järelsetiti Reaktori sisu segatakse segistiga, pumbaga või biogaasi retsirkulatsiooni abil. Gaasieraldussüsteemis kõrvaldatakse protsessis moodustunud biogaas mudast kas segamisega või vaakuumpumbaga. Setiti on klassikaline või lamellsetiti. Tihendatud muda tagastatakse reaktorisse, et säilitada selles kõrget mudakontsentratsiooni. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained 1-5 mm läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente.
vee voolamise suuna retsirkulatsiooni setitamise kasutamise poolest Joon.2.78.Anaeroobsed reaktorid. Kontaktprotsessi moodustavad täieliku segunemisega reaktor gaasieraldussüsteem järelsetiti Reaktori sisu segatakse segistiga, pumbaga või biogaasi retsirkulatsiooni abil. Gaasieraldussüsteemis kõrvaldatakse protsessis moodustunud biogaas mudast kas segamisega või vaakuumpumbaga. Setiti on klassikaline või lamellsetiti. Tihendatud muda tagastatakse reaktorisse, et säilitada selles kõrget mudakontsentratsiooni. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained 1-5 mm läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente.
Järgmises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Puhastustehnikas püütakse luua selliseid tingimusi, et kõik bakterid saaksid paljuneda. 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee puhastusel tekkiva liigmuda käitlusel. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse. 9. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus
Gasoili aur kuumutatakse üles ning lahutatakse fraktsioonideks rektifikatsiooni kolonnis. Saadakse: gaasid,naphta/bensiin ,krakitud gasoil ,koks . Krakkimise produktid on: krakkbensiin, krakkgaasid ja krakkimisjääk. Soojusvahetites soojendatud masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni ,kus ta segatakse aurustist tulevate kuumade krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. Raske fraktsioon ;Kergefraktsioon . Mõlema ahju krakkproduktid antakse reaktorisse, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse produktid aurustisse.. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. 6.Nafta ja gasoilide katalüütiline krakkimine Katalüütilise krakkimise bensiini oktaanarv on 92 või üle selle olefiiinide kõrge sisalduse tõttu. Termilise krakkimise bensiinidel on madal oktaanarv, kuna nad sisaldavad põhiliselt normal-alkaane. Katalüütilise reformimisega saab oktaanarvu tõsta.
vee voolamise suuna retsirkulatsiooni setitamise kasutamise poolest Joon.2.78.Anaeroobsed reaktorid. Kontaktprotsessi moodustavad - täieliku segunemisega reaktor - gaasieraldussüsteem - järelsetiti Reaktori sisu segatakse segistiga, pumbaga või biogaasi retsirkulatsiooni abil. Gaasieraldussüsteemis kõrvaldatakse protsessis moodustunud biogaas mudast kas segamisega või vaakuumpumbaga. Setiti on klassikaline või lamellsetiti. Tihendatud muda tagastatakse reaktorisse, et säilitada selles kõrget mudakontsentratsiooni. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained 1-5 mm läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente.
Reaktorite põhitüüpide modifikatsioonid erinevad vee voolamise suuna, retsirkulatsiooni ja setitamise kasutamise poolest. Kontaktprotsessi moodustavad täieliku segunemisega reaktor, gaasieraldussüsteem ja järelsetiti. Reaktori sisu segatakse segistiga, pumbaga või biogaasi retsirkulatsiooni abil. Gaasieraldussüsteemis kõrvaldatakse protsessis moodustunud biogaas mudast kas segamisega või vaakuumpumbaga. Setiti on klassikaline või lamellsetiti. Tihendatud muda tagastatakse reaktorisse, et säilitada selles kõrget mudakontsentratsiooni. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained 1-5 mm läbimõõduga graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Täidisena kasutatakse plastist kärge või elemente
reaktoriga, siis peaks vastama eitavalt. Nii Fukushimas kui meie lähinaabruses Leningradi tuumajaamas on tegemist 1960.a. ehitatud IIpk reaktoritega. Nende oluline erinevus on selles, et III ja III+ pk reaktorite turvasüsteemid on erinevalt eelmistest n.ö. passiivsed ehk ei toetu elektrienergia kasutamisele. Tuumareaktori jahutamine toimub gravitatsiooni ja naturaalse tsirkulatsiooni jõul ehk siis põhinedes füüsikaseadustele. Jahe vesi vajub reaktorisse, surudes sealt välja auru, mis omakorda kondenseeritakse basseinides. Selline protsess võib iseseisvalt ilma välise jõu sekkumiseta toimida teatud aja jooksul ja selle määrab ära tuumajaama veereservuaari suurus. Mahtudest annab ettekujutuse kasvõi see, et näiteks Leningradi TJ vajab jahutuseks ööpäevas 240000 m3 vett. Asi on selles, et kuna on tegemist mitmekordse tsirkulatsioonide süsteemiga, kus reaktorist tulev
[7] Joonis 2. Lihtsustatud tuumareaktori ehitus. 8 6. Levinuimad reaktoritüübid Survevesireaktor on levinuim tuumareaktori liik. Survevesireaktorites koosnevad kütusevardakimbud maatriksitaoliselt paigutatud 14*14 kuni17*17 kütusevardast. Suurtes reaktorites soojusliku väljundvõimsusega 4...6 GW on selliseid kimpusid tavaliselt 150 kuni 250 ja need sisaldavad kokku 80...100 t uraani. Juhtvarraste jaoks, mis viiakse reaktorisse läbi reaktori kaane, on iga kimbu keskel vastav kanal. Reaktori võimsust saab reguleerida ka boorhappe lisamisega veele ning selle kontsentratsiooni muutmisega, kusjuures vee vooluhulk on tuumaelektrijaamade reaktorites enamasti konstantne. Vee rõhk reaktoris võib olla kuni 16 MPa ja reaktorist väljuva vee temperatuur ligikaudu 315 kraadi. Nende eeliseks on stabiilse talitluse lihtne tagamine ja reaktori jahutusvesi, mis on nõrgalt radioaktiivne, ringleb suletud
keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Vajalik hapnik. Aunkompostimine – paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Reaktorkompostimine – paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks – kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. o Anaeroobne lagundamine – orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.)
tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tsernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. [1] (Lisa 2) Tuumareaktoreid on kaht tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on reaktorisse vaja kahel otstarbel: neutronite liikumise aeglustajaks ja soojuskandjaks (kannab soojusenergiat reaktorist välja). Raske vesi on palju parem neutronite aeglusti kui tavaline vesi. Nende kahe reaktortüübi peamine vahe on selles, et raske vee reaktor tarbib kütusena looduslikku uraani, millest 99% moodustab tuumareaktsiooniks kasutu uraan-238. Tavalise vee reaktori kütuseks kasutatakse rikastatud uraani, millest umbes poole moodustab u-235. [2] (Lisa 1)
s saab substraadi -kulumise kiiruse r väljendada rakkude -kasvamise ja produkti tekke kiiruste -(rg jar p) kaudu s/c c/s -rs=Ys/crg+Y s/prp+mC 51. Kuidas (Y =1/ Y )- määratakse eksperimentaalselt -reaktori viibimisaja.-VAJ määratakse eksperimentaalselt sageli -keemiliselt inertse lihtsalt määratava ühendi nn. -trasseri (näiteks värvaine või radioaktiivne aine -sisestamisega impulsina (võimalikult lühikese -aja jooksul) reaktorisse sisenevasse reagentide -voolu ja selle ühendi kontsentratsiooni -mõõtmisega reaktorist väljuvas produktide -voolus funktsioonina ajast s.o. C(t).- -C(t)=C/C0 (trasseraine suhtelise kontsentra--tsiooni C-kõver impulssisendile.Kui valida -aja inkrement (muut) t nii väike, et -trasseeraine kontsentratsioon reaktorist -lahkuvas voolus C(t) on ajamomentide -t ja t+t vahel konstantne, s.o. trasseeraine -hulk N väljuvas voolus mahtkiirusel on: -N=C(t)t ja selle
molekulid lõhutakse lühemateks ning suureneb madalal temperatuuril keevate fraktsioonide ehk lühema ahelaga süsivesinike osakaal. 130.Krakkimisel lüheneb süsivesiniku süsinikuahela pikkus. Pane tähele, et reaktsioonil tekib üks kaksiksidemega molekul. Seda reaktsiooni viiakse läbi kõrgel temperatuuril reaktoris, kus katalüsaatoriks on alumiiniumoksiid. Vajadusel liigu tagasi ja korda seda slaidi. 131.Reaktorisse saabuvad pika süsinikuahelaga süsivesiniku molekulid. Nende kokkupuutel reaktori seinale kantud katalüsaatoriga toimub süsinikahela katkemine ja tekivad väiksemad molekulid. Naftast saadakse erinevate töötlemiste järgi jääk milles omakorda tehakse määrdeõli, parafiinvahasid, bituumenit ehk asfalti. Diiselõoli, petrooleum , bensiin ja naftatöötlemisgaas. Nende ainete omadused ja alkaanid peab olema endal selge. J 132
aga nende jaamade ohutus on kõrgem ja käit odavam. Soojuskandjana võib kahekontuurilises tuumajaamas kasutada: vett, orgaanilisi vedelikke, gaase. Gaasi kasutamisel võib rõhk esimeses kontuuris olla madalam kui teises kontuuris. Tuumajaama tehnoloogiline skeem võib olla ka mittetäielik kahekontuuriline. Sellise skeemi korral esimeses kontuuris toodetud aur läbib teise kontuuri soojusvahetaja ja siis suunatakse teise kontuuri aur uuesti reaktorisse (auru ülekuumendi). Sellise skeemi kasutamisel läbib turbiini nõrgalt radioaktiivne ülekuumutatud aur. Kahekontuuriliste tuumajaamade puhul tuleb vältida olukordi, kus on võimalik esimese kontuuri soojuskandja sattumine teise kontuuri. Selleks hoitakse soojuskandja rõhk esimeses kontuuris alati madalam kui teises kontuuris. Soojuskandja avariilise lekke korral saastub, sellisel juhul, vaid esimese kontuuri soojuskandja, mis põhjustab esimese kontuuri torustike korrosiooni.
näiteks Soomes alates 1982. aastast. Seadmete kõrge maksumuse tõttu pole biomassi gaasistusseadmed eriti laialdast kasutamist siiani veel leidnud. Gaasistusreaktorite tõenäoliselt kõige perspektiivsem kasutusvaldkond on mitmete ekspertide arvates biokütuste gaasistamine sisepõlemismootorite või gaasiturbiinide baasil elektri ja soojuse koostootmise seadmete jaoks. Liikumatu kütusekihiga biomassi gaasitamise reaktorisse antakse kütus ülalt ja tekkinud gaasid liiguvad kas kütuse liikumisega vastassuunas (nn vastuvoolu skeem) või samas suunas (nn pärivoolu skeem, vt joonis 3.20). Joonis 5.54. Vastuvoolu (A) ja pärivoolu (B) gaasistusreaktorite põhimõttelised skeemid Vastuvoolu skeemi korral sisaldavad gaasid nii pürolüüsi protsessis tekkinud tõrva, tahma kui tuhka, samas võimaldab see tehnoloogia gaasitada ka madala kvaliteediga, st kõrge niiskuse- ja tuhasisaldusega kütuseid
väljub kuivatatud ja täiendavalt peenenenud põlevkivi kuivatist gaasi-tolmu seguna [27]. Kuivakivi tsüklonites eralduv pölevkivi antakse transporteerivate hermeetiliste vint-toitjate abil segistisse. Hermeetilised vint-toitjad on varustatud reguleeritava siibriga kambritega, mis võimaldavad välitada suitsugaasi ja gaasiliste utmisproduktide segunemist. Kui kuivatis on toimunud põlevkivi ja tuha esmane kontakt, saab n-ö keev mass liikuda edasi reaktorisse. Pöörlevas trummelreaktoris toimub kuuma tuha ja utmisele suunatud orgaaniliste ainete (pölevkivi orgaaniline osa, kummimass, jääkölid ) temperatuuride ühtlustumine. Utmisel ( poolkoksistamisel ) eralduvad produktid väljuvad reaktorist separaatorisse, kus toimub gaasi ja tahke materjali esialgne eraldumine gravitatsiooni teel. Sellest momendist alates kannab tahke faas, vaatamata oma päritolule, poolkoksi nimetust [27].
Aunkompostimisel paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Auna kujundatakse 1,5-2,5 m kõrguse ja 3-6 m laiuse hunnikuna. Auna pikkus võib olla erinev, sõltuvalt kasutada oleva pinna suurusest ja kompostitava materjali hulgast. Auna on vaja segada 1-3 kuuliste vaheaegadega, et kompost püsiks kohevana ja mikroobidele oleks tagatud hapniku ligipääs. Reaktorkompostimisel paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Reaktorkompostreid valmistatakse mitmesuguse ehitusega ja erineva suurusega. Need võivad olla vannid, ühe- või mitmekordsed tornkompostrid, trummelreaktorid vms. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks - kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. Anaeroobne lagundamine. Teiseks jäätmete töötlemise bioloogiliseks meetodiks on jäätmetes sisalduva
annaabi.ee 
