5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) nimetatud kannete kustutamine.
KOHTULAHEND:3-2-1-127-04 V. Täis- ja osavaldus (Mõiste tuleneb AÕS §49) Sõltuvalt sellest kas vallatakse tervet asja (täisvaldus) või piirdub valdus asja teatud reaalosaga (osavaldus) Nt AÕS § 49 lubab osavaldust kaitsta üldiste valduse kaitse sätete alusel. VI. Ainu- ja kaasvaldus (AÕS § 50) Sõltuvalt sellest, kas asja vallatakse ühe isiku poolt või ühiselt mitme isiku poolt Kaasvaldajad saavad asja vallata, kas tervikuna või reaalosade kaupa,mitte aga mõttelistes osades. Kaasvaldust saab kaitsta kas 1 kaasvaldaja või kõik kaasvaldajad koos(AÕS § 50 lg 1) Kaasvaldajate omavahelistes vaidlustes ei kohaldata valduse kaitse sätteid (AÕS § 50 lg 2) VALDUSE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE Valduse omandamine (AÕS § 36) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis tegelikku võimu võimaldavad.
pahauskne valdus- (valdaja teab) 3) otsene valdus- otsene tegelik võim asja üle 4) kaudne valdus- valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 5) omavaldus- valdaja valdab asja oma asjana 6) võõrvaldus- valdaja valdab asja teisele isikule kuuluvana 7) täisvaldus- vallatakse tervet asja 8) osavaldus- vallatakse asja reaalosa 9) ainuvaldus- üks valdaja 10) kaasvaldus- mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena 73. Valduse kaitse omavoli vastu. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid.
Kaasomandi lõpetamise nõude esitamisest tuleb hoiduda kaasomanikele ebasobival ajal. Kaasomanik võib kaasomandi lõpetamise nõude asendada kompromissina ka reaalosa eraldamise nõudega. Kuna osa eraldamine eeldab siiski asja jagamist siis saab see toimuda kokkuleppel. Kaasomand lõpeb kui kaasomanikke on kaks ja üks neist nõuab osa eraldamist. Jagamine on võimalik vaid jagatavate asjade suhtes: jagamine on mõtteliste osade muutmine reaalosadeks kus mõtteliste osade ja reaalosade väärtused peavad olema võimalikult sarnased. Ehitise jagamine ei tohi olla vastuolus ehitise olemuse ega maakorralduse nõuetega. Ehitise jagamise võimalikkusele saavad hinnangu anda planeerimis- ja ehitusjärelevalve. Jagamine võib olla: füüsiline, asja müümine ja saadud raha jagamine, asja müümine ühele kaasomanikule kohustustega maksta teistele välja nende osad, reaalosade koormamine üksteise suhtes, osade jaotamine liisuheitmise teel. Jagamine toimub kokkuleppeliselt
valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 4. omavaldus ja võõrvaldus – omavaldus: valdaja valdab asja oma asjana; võõrvaldus: valdaja valdab asja teisele isikule kuuluvana 5. täisvaldus ja osavaldus – täisvaldus: vallatakse tervet asja; osavaldus: vallatakse asja reaalosa 6. ainuvaldus ja kaasvaldus – ainuvaldus: üks valdaja; kaasvaldus: mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa 73. Valduse kaitse omavoli vastu Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valdaja võib oma avaldust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise
Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt: _ oma- ja võõrvaldust – omavaldaja valdab asja oma asjana, võõrvaldaja aga teisele isikule kuuluva asjana; _ täis- ja osavaldust – täisvaldusega on tegemist terve asja valdamisel, osavaldusega aga asja reaalosa valdamisel (vt ka AÕS § 49); _ ainu- ja kaasvaldust – ainuvalduse puhul on asjal üks valdaja, kaasvalduse puhul aga mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena (vt ka AÕS § 50). 170. Kuidas saab tekkida ja lõppeda otsene valdus? AÕS § 36. Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. (2) Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. AÕS § 39. Valduse lõppemine
Vastavalt Korteriomandiseadus § 12 lg. 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Seega on Aari Russakul võimalik saada teatud tingimuste rahuldamisel teiste korteriomanike nõusolek juurdeehituse säilitamiseks ja kasutamiseks. Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt Korteriomandiseaduse § 5 tuleb esitada uus kinnistamisavaldus, kus märgitakse korteriomandite reaalosade ja kaasomandite mõtteliste osade suurused. Kinnisasja senine registriosa suletakse. V-15 Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt
ja pahauskne valdus- (valdaja teab) otsene valdus- otsene tegelik võim asja üle kaudne valdus- valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle omavaldus- valdaja valdab asja oma asjana võõrvaldus- valdaja valdab asja teisele isikule kuuluvana täisvaldus- vallatakse tervet asja osavaldus- vallatakse asja reaalosa ainuvaldus- üks valdaja kaasvaldus- mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena 73. Valduse kaitse omavoli vastu.. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle aravõtmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kaitsefunktsioon: a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu; b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui “muu õigus”)
nimetatud tähtpäevaks avaldust esitanud, munitsipaliseeritakse nende ehitiste teenindamiseks vajalik maa valla- või linnavalitsuse taotlusel. Kui kohalik omavalitsusüksus ei soovi maad munitsipaliseerida, jäetakse maa riigi omandisse. Kehtib alates 1. jaanuarist 2004.a. Korteriomandi kinnistamiseks peab eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitama kinnistusametile ühepoolse notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse ja dokumendi (plaani) ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta ning muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on lõpetanud oma tegevuse seaduses sätestatud korras peab käesolevas lõikes nimetatud dokumendid esitama Vabariigi Valitsuse poolt määratud asutus. Korteriomandi seadmisega seotud kulud tasub õigustatud subjekt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Korteriomand kinnistatakse pärast
Jagatav on asi, mida võib asja olemust rikkumata jagada osadeks ja mille iga osa moodustab iseseisva terviku.Asja jagamine omab tähendust nt kaasomandi lõpetamisel. Hoonestatud kinnisasja jagamine on võimalik, kui ehitis on jagatav (nt ridaelamu boksid). · Asja osad. Asja osad on osad, millest asi koosneb. Eristada võib: 1. a) asja mõtteline osa; b) reaalosa. Reaalosa on osa, mis on tegelikkuses piiritletud, mõtteline osa aga piiritlemata. Reaalosade käive võrreldes mõtteliste osadega on piiratud. Asja reaalosa võib olla võlaõiguse objektiks (nt korter üürilepingu esemeks), mitte aga asjaõigusliku lepingu objektiks. Asja (nt ehitise) reaalosa on asjaõigusliku lepingu objektiks erandjuhtudel: korteriomand, korterihoonestusõigus, erastatav elu- ja mitteeluruum. 2. a) asja olulised osad; b) mitteolulised osad. Oluline osa on asja koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast
(2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. (3) Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. (4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel. Riigikohtu otsus 3-2-1-142(8)-05 Vabaabielu; selle kestel soetatud korteri omandamiseks peab olema sõlmitud ühise tegutsemise
vastavatesse jagudesse. Registriosa esimesse jakku kantakse ka korteri asukoht ja number, korteriomandi reaalosa üldpinna suurus ja kaasomandi mõttelise osa suurus ning teiste korteriomandite registriosade numbrid. Teise jakku kantakse korteriomaniku nimi. Kui korteriomand on ühine, märgitakse ühiste omanike nimed ning kaasomandi korral ka osade suurused. · Korteriomandite registriosade avamiseks tuleb kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused. · Kinnistamisavaldusele lisatakse: riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid; muud kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumendid. LÕPPEMINE
Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt: _ oma- ja võõrvaldust omavaldaja valdab asja oma asjana, võõrvaldaja aga teisele isikule kuuluva asjana; _ täis- ja osavaldust täisvaldusega on tegemist terve asja valdamisel, osavaldusega aga asja reaalosa valdamisel (vt ka AÕS § 49); _ ainu- ja kaasvaldust ainuvalduse puhul on asjal üks valdaja, kaasvalduse puhul aga mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena (vt ka AÕS § 50). 170. Kuidas saab tekkida ja lõppeda otsene valdus? AÕS § 36. Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. (2) Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. AÕS § 39. Valduse lõppemine
KOHTULAHEND:3-2-1-127-04 V. Täis- ja osavaldus (Mõiste tuleneb AÕS §49) Sõltuvalt sellest kas vallatakse tervet asja (täisvaldus) või piirdub valdus asja teatud reaalosaga (osavaldus) Nt AÕS § 49 lubab osavaldust kaitsta üldiste valduse kaitse sätete alusel. VI. Ainu- ja kaasvaldus (AÕS § 50) Sõltuvalt sellest, kas asja vallatakse ühe isiku poolt või ühiselt mitme isiku poolt Kaasvaldajad saavad asja vallata, kas tervikuna või reaalosade kaupa,mitte aga mõttelistes osades. Kaasvaldust saab kaitsta kas 1 kaasvaldaja või kõik kaasvaldajad koos(AÕS § 50 lg 1) Kaasvaldajate omavahelistes vaidlustes ei kohaldata valduse kaitse sätteid (AÕS § 50 lg 2) VALDUSE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE Valduse omandamine (AÕS § 36) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis tegelikku võimu võimaldavad.
Ainu- ja kaasvaldus Asja võib vallata üks või mitu isikut. Ühe valdaja korral on tegemist ainuvaldusega, mitme valdajaa korral, kes valdavad asja ühiselt, aga kaasvaldusega. Ka see jaotus ilmneb Eesti õiguses valduse kaitse kaudu. Kaasvaldust võib kaitsta kas iga valdaja eraldi või kõik koos. Kaasvaldajate omavahelistes vaidlustes valduse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid. Kaasvaldajad saavad asja vallata kas ainult tervikuna või reaalosade kaupa, mitte aga mõttelistes osades. Ühiselt saab mitu kaasvaldajat asja vallata ainult siis, kui nad omavad üksteise suhtes ühte ja sama valdusastet nii, et igaüks neist on oma võimu teostamisel teiste poolt piiratud. Valduse tekkimine ja lõppemine Otsese valduse omandamine ja lõppemine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle. Millal tegelik võim on saavutatud, seda seadus ei täpsusta. Saksa kohtupraktika kohaselt on tegeliku võimu saamiseks vaja järgmiste
annaabi.ee 
