● Oli 2 liitu: Kolmikliit ja Antanti riigid ● Sõda puudutas kõiki ehk rünnata said ka tsiviilinimesed ● Kõige rohkem inimesi kaasas sõtta Saksamaa ● Kuna mehed olid sõjas siis kasvas naiste osatähtsus ühiskonnas ehk naised läksid tehastesse ja kaevandustesse tööle Sõjaliste vahendite areng ● Kasutati esimest korda mürkgaasi ● Tangi kasutusele võtmine ● Positsioonisõda ● Kiire mobilisatsioon tänu raudteedele ● Zeppelinide ja lennunduse areng 1. maailmasõja lõpp ● Suurte inimkaotuste tõttu, tekkis mõiste „kadunud põlvkond” ● Naised töötasid meeste kõrval tehastes ja kaevandustes ● Tekkisid rahvuslikud liikumised, mis sõja lõpus tekitasid Euroopa pilti ● Palju väikeriike: Balti riigid, Soome, Austria, Ungari. Kasutatud materjalid Lähiajalugu 1 Pildid: Zeppelin- http://welweb.org/ThenandNow/images/Graf- Zeppelin.jpg
Juba aastal 1933 seati sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" mis tähendab eesti keelde tõlkides Uus Kurss. Varsti taastus pangandus, kuid juba ootas järgmine probleem. Selleks oli suur töötus. Selle vastu said vaid üleriiglikud töötalgud, kus kasutati ära töötuid inimesi millegi ära tegemiseks. See toetas vaeseid peresid ning andis lootust helgele tulevikule. Riik hakkas ka andma laene olulistele firmadele nt. raudteedele, majandusasutustele ja avalikele asutustele. 1936.aasta valimistel hääletati peaaegu kõikides osariikides ühtemoodi. Algas Rooseveldi teine ametiaeg. Võeti vastu Uue Korra reformid, mis tekitasid töölisklassi seas pahameelt. Neile ei meeldinud ka Rooseveldi ametiühinguvastane hoiak. Töölisi hoiti tehastes streikide ajal kinni. 1937.aastal hakkas majandus langema. 1938.aastal lõpetati Uue Korra reformid ehk uuendused. Tema teisel ametiajal puhkes Teine
1961 aastal elas natuke rohkem kui 5% rahvastikust linnades. Viimaste aastakümnete jooksul on tekkinud tõsised probleemid linnaelanikkonna suurenemisega. Rahvastikust elab linnas 24%. Suuremad linnad on: Dhaka (pealinn, kus elab umbes 8 miljonit inimest), Chittagong (1,5 miljonit) Rajashahi (0,7 miljonit). Kõik linnad asuvad kas jõe või veekogu lähedal. Seal asuvad suuremad tööstused. Inimestele leidub tööd ja tööstustel on hea ligipääs sadamatele ja raudteedele, ehk siis hea transport. Samuti soodustab linnastumist parema hariduste ja võimaluste olemasolu. Kuigi on suur hulk töötuid, leiavad siiski enamus endale töö näiteks suurtes tehastes. Maagaas on Bangladeshi peamine enerigavara. See täidab 70% riigi energia vajadusest. See on viimaste aastakümnetega kahekordistunud. Imporditakse pertrooleumi, sütt ja toornaftat. Bangladeshil endal on ka väike söe- ja naftavaru. Ise ta energiavarasid ei ekspordi.
muutused. Peamiselt toodeti viina ja vilja. Jõukuse kasvuga said talupojad endale lubada kallimaid vabriku riided, rohkem isikliku vara, nt petrooliumlambid. 12. Tööstus ja linnad. Millised tööstusharud olid esindatud, Kreenholm, raudtee mõju linnadele ja kaubandusele, metskapten, kadakasakslane. Puidu, -paberi, -keemia -ja laevatööstus. Kreenholm- Narva puuvilla manufaktuur. Tänu raudteedele hakkas arenema kaubandus, raudtee äärde tekkisid asulad ja jaamad. 13. Vaimuelu: seltsid, tartu Ülikool, Struve, Baer, eesti kirjakeele areng, laulupidu, Postimees järjepideva ajakirjanduse algus. Talurahval tekkis rohkem vabaaega ning hakati looma seltse. 19. sajandil taasavati Tartu Ülikool. Struve- füüsik ja astronoom, kes esmakordselt mõõtis tähtede kaugust. Baer- embrüoloogia rajaja. 19. sajandil suurenes raamatute kirjutamine jms tänu seltsidele
töölisklassil enda eest seisma hakata, sest neile tehti küllaltki ülekohut. Minu arust oli õige mõte, et nad just kõik koos läksid, sest siis hakkas valitsus parandama vähemalt veidikene nende olukorda. Tööstuslik pööre mõjutas inimeste igapäevaelu tugevasti, sest muutusid senised tavad ja kombed ning inimesed pidid kohanema uute eluviisidega. Mõnes mõttes läks elu paremaks, võeti kasutusele masinad, tootmine muutus kiiremaks ja lihtsamaks ning tänu raudteedele ja aurulaevadele said inimesed rohkem ringi liikuda. Tööstuslik pööre mõjus aga kohati ka halvasti, sest just tänu masinatele jäid paljud inimesed tööst ilma, nad pidid kolima linna, elama seal halvemate elutingimustega ning vabrikutes kasutati palju lapstööjõudu. Kindlasti põhjustas kogu tööstuslik pööre inimeste seas suurt segadust, aga õnneks muutus ajaga inimeste elu lihtsamaks ja paremaks.
Ärkamisaeg hääbus peamiselt rivaalitsemise, erinevate vaatepunktide ja arusaamade tõttu (nt Jakobson oli baltisakslaste vastane, Jannsen aga pigem taotles nendega paremat läbisaamist). See viis 1878. aastal toimunud suurlõheni, mis nõrgendas rahvuslikku liikumist; lõpetati Balti erikord; venestamine 5. Eesti majanduse moderniseerimine: • 1870. aastast raudteede rajamine (nt Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narvat Peterburiga) • tänu raudteedele arenes välis- ja transiitkaubandus, Tallinnast kujunes üks tähtsaim sisseveosadam • tööstuslik tõus, laiendati vanu ja ehitati uusi ettevõtteid • toimus industrialiseerimine ja linnastumine • Pärnu kujunes tähtsaimaks väljaveosadamaks 6. Millised tööstusharud said Eestis valitsevaks? ehitusmaterjali-, keemiatööstus, paberitööstus, tekstiilitööstus, metallitööstus 7. Kus asusid/kuhu tekkisid tähtsaimad ettevõtted? Puuvillamanufaktuur Kreenholm
1)Euroopa 20.saj alguses Majandus-suurte arengute aeg. SKT tõusus ühe inimese kohta umbes 2x. Majanduse areng oli kiire, aga ebaühtlane, see tõi kaasa pinged suurriikide vahel. Riiklik regulatsioon taandus ja esikohale tuli kaubandus. Kaubandusega kaasnes ka raudteede teke. Tänu raudteedele sai kaup kiiremini kohale, suuremates kogustes ja odavamalt. Teravnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest sõltuvaks ehk tekkis globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik
Liikmesriike 42. Eesti Vabariik ühines 2004 ja esitas avalduse liitumiseks 2005, mis rahuldati 2008. Peakorter Bernis. • Eesmärgiks arendada ühtseid reisijate ja kaubaveo eeskirju (nt COTIF) • Raudtee infrastruktuuri kasutamise eeskirjade arendamine • Vagunite kasutamise efektiivsemaks muutmine • Tehniliste normide ja raudteematerjalide nõuete kehtestamine • Raudteedele juurdepääsu tagamist kindlustava seadusandluse arendamine , SRÜ Raudteede Nõukogu Asutajaliige ka Eesti Raudtee – 1992. Formaalselt on lepinguline liige aastast 1999 Eesti Vabariik. Praktikas esindab aastast 1997 Eestit majandus ja kommunikatsiooniministri volituse alusel AS Eesti Raudtee, kes omab otsustavat hääle, ja finantsküsimustes ka vetoõigust. Peakorter Moskvas
Ukrainaga. Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil. 1940. aastal, kui EVR lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 laiarööpmelist ja 675 kitsarööpmelist raudteed. 1960.-1970. aastal toimus üle minek laiarööpmelistele raudteedele. Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992, tema ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine. 2. Vene impeeriumi aegsed raudtee liinid Eesti esimese raudtee ehitus algas 1866 aasta mais. Ehitustöödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud tööjõud. Esimene raudtee avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva Gatshina lõigul. Veel samal aastal pikendas Balti
Järgmistel kümnenditel arendati välja pidurid, käigukastid ja pööramisvõimalused ning mõned masinad olid edukad ühistranspordina. 1865. Aastal tuli aga tagasilöök Lokomotiivide Seadused nõudsid, et kõikide maanteedel liikuvate masinate ees peab kõndima inimene, kes lehvitab punast lippu ja puhub pasunat. See seadus surmas Inglise autotööstuse arengu pea terveks 19. Sajandiks, kuna insenerid pöörasid oma huvi raudteedele. Venemaal töötas Ivan Kulibin 1780-tel aastatel välja aurumootoriga vankri. Kolmerattalisel vankril oli hooratas, pidur, käigukast ja laager, mis kõik on ka tänapäevase auto osad. Valitsus aga ei näinud vankril turgu ja selle tootmine peatati, nagu ka selle eelkäijatel. USA-s sai esimese patendi sõidukile Oliver Evans aastal 1789. Ta demonstreeris oma sõidukit edukalt ja see ei olnud mitte ainult esimene automobiil USA-s, vaid ka
võimuletulekuga Venemaal. Õp: Kes see mees oli, kes valiti 1917 Maapäeva? On seotud ka 23. veebruariga. Jakob: Endla äkki... mees nimega Endla. Ka Eestis oli enamlasi, eelkõige tööliste hulgas. Kuuluti Tööliste Ja Soldatite Saadikute Nõukogud, kuhu kuulusid eelkõige venelased, aga ka sakslased ja eestlased. Sinna kuulus ka Viktor Kingissepp. Enamlased võtsid enne seda, kui Petrogradis oktoobripööre toimus, olid enamlased Tallinnas võimu enda kätte võtnud. Saadeti komisjonid raudteedele, asutustesse, telegraafi ja mujale, tänavatel partullisid punakaartlased. 27 oktoober 1917 andis Jaan Poska võimu Kingissepale. Riigistati ettevõtted, mitte vaid tööstusettevõtted, vaid ka pangad, hotellid, restoranid. Maa kuulutati riigi omaks. Linna- ja vallavolikogud saadeti laiali, nende asemele valiti nõukogud. Senine kohtusüsteem lammutati, kohtu asemele viidi sisse revolutsioonilised tribunalid, kus kohut mõisteti vastavalt
jõuda suurt rahvastikku ülal pidada. Eksport on hea kuna välisturul saadakse palju kõrgemat hinda kui samu tooteid riigisiseselt müüa. Seetõttu on Bangladeshis pandud palju suuremat rõhku ekspordile kui kohalikule turundusele. Bangladeshis soodustab tööstuse arengut usaldusväärne ja odav tööjõud. Tööstused asuvad põhiliselt pealinnas Dhakas ja teistes suuremates linnades Khulnas ja Rajshahis, kuna seal on hästi arenenud transport ja hea ligipääs sadamale ja raudteedele (hea kaubanduslik võrgustik), lisaks on need linnad hästi asustatud ja leidub palju tööjõudu. Importimiseks on riigile oluline raudtee ja väljaveoks vetetee, mis on hea ja odav transportimise viis. Import ja eksport Rohkem kui 3/4 Bangladeshi väljaveost saadud rahast tuleb rõiva- ja tekstiilitööstusest. Bangladeshi tekstiilitööstustes leiavad tänapäeval tööd rohkem kui 3 miljonit inimest kelles 90% on kusjuures naised
· Asutatud 1985. Eelkäijaks oli 1893 asutatud Rahvusvahelise Raudteeliikluse Keskamet. Liikmesriike 42. Eesti Vabariik ühines 2004 ja esitas avalduse liitumiseks 2005, mis rahuldati 2008. Peakorter Bernis. · Eesmärgiks arendada ühtseid reisijate- ja kaubaveo eeskirju (nt COTIF) · Raudtee infrastruktuuri kasutamise eeskirjade arendamine · Vagunite kasutamise efektiivsemaks muutmine · Tehniliste normide ja raudteematerjalide nõuete kehtestamine · Raudteedele juurdepääsu tagamist kindlustava seadusandluse arendamine COTIF 9. mai 1980. aasta Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile vastavas redaktsioonis A Reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIV); B Kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIM); C Määrus ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo kohta (RID); D Vagunite kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitlevate lepingute ühtsed
Tulemuseks on industrialiseerumine ja urbaniseerumine. Pikemas perspektiivis tõuseb üldine elatustase. 19. saj-l saab alguse tänapäeva tarbimisühiskond. Suurbritannias toimub paralleelselt tööstusrevolutsiooniga põllumajandus- revolutsioon. Vähema hulgaga suudetakse toita elanikkonda. Kasvas saagikus. Seega vabaneb palju elanikkonda, kellest saavad tööstustöölised. Hakkas pihta muutus agraar- ühiskonnast tööstusühiskonnani. Tänu raudteedele ja aurulaevadele tekivad tõeliselt suured majandusruumid. Tööstusrevolutsioonist poleks piisanud elanikkonna vajaduste rahuldamiseks. Üleliigse rahvastikuprobleemi lahendab väljaränne USA-sse. Ka Prantsuse revolutsiooni üheks põhjuseks on kiiresti kasvav rahvastik. Seisuslik ühiskond hakkab manduma ja lagunema. Tekib klassiühiskond. Suur Prantsuse revolutsioon Ancien regime'ile on isel ühiskonna kihistumus. Bourbonid on tagurlikud ja
mõju teistele tööstusharudele. Kiire areng leidis aset keemiatööstuses, eriti sünteetilise kiu tootmises. Sõjajärgsetel aastatel arendasid suurriigid oma relvatööstust. Pärast külma sõja puhkemist mõjutas tööstust ka relvade ja muu sõjavarustuse tootmise kasv. Seda tegi eelkõige USA, püüdes hoida tasakaalu NSV Liidu sõjatööstusega. Teise maailmasõja järgsetel aastatel toimus kiire areng ka transpordi vallas. Tunduvalt suurenes auto- ja lennutranspordi osa. Raudteedele langes veidi üle 1/3 kauba siseveostest. 6.5. Suurbritannia majandus Ottawa konverentsi olemus Suurbritannia püüdis forsseerida majandussidemeid Briti impeeriumi maadega. Vastavalt Ottawa konverentsi otsustele (1932) seati Suurbritannia ja tema dominioonide vahel sisse alandatud tollitariifid. Need lõid soodsad tingimused kaubavahetuse laiendamiseks Briti impeeriumi riikide vahel. Nn. sterlingbloki (1931. a. loodud) eesmärk Oma rahvusvahelise finantsseisundi tugevdamiseks loodi 1931
• Reisijavedudel tuleb välja arendada üleeuroopaline kiirliiklusvõrk, mis koosneb kiirrongi- ühendustest suuremate keskuste vahel ja lennuühendustest kaugemate piirkondadega. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR • Põhivedude üha kasvavat veomahtu on vaja suunata rohkem raudteedele ja veeteedele. See sisaldab ka üleeuroopalise kaubaveo raudteevõrgu väljakujundamist ning kombineeritud transpordi arendamist. • Transpordi keskkonnamõjude vähendamiseks tuleb arendada välja transpordisõlmed, mis või-
annaabi.ee 
