docstxt/14962454242347.txt
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema
Ehitusmaterjalide tootmine, millest samuti suur osa toimub Virumaal, vähenes 1990. aastate algul kiiresti, põhjuseks aastail 19891994 aset leidnud ehitusmahtude rohkem kui neljakordne vähenemine. Kodumaise ehitustegevuse sesoonsus, idaturu äralangemine ning osaliselt aegunud tehnoloogia põhjustas monteeritavate raudbetoonkonstruktsioonide, seinamaterjalide, pehmete katusematerjalide ning ehitustelliste müügi järsku vähenemist. Renoveerimis- ja remonditööde osatähtsuse suurenemise tõttu kasvas viimistlus-, isolatsiooni-, põranda- ja katusekattematerjalide nõudlus. Olulisemateks toodeteks on selles tööstusharus kujunenud tsement, põletatud savist katusekivid ja tellised ning kergplokid. Samuti on Eestis väga populaarseks saanud betoon.
(sama armeeringu, pikkuse, vanusega ning samades tingimustes hoitud, kuid veel paigaldamata paneelidel) või L/1000 Horisontaalsed lõhestavad praod * Ei ole lubatud * - Tolerantsid vastavalt Eurostandardi pr. EN 1168-1:2000 "Pingebetoonist õõnespaneelid".** - Vastuvõtukontroll Standardi nõuetest ja tolerantsidest kinnipidamist kontrollitakse kõigi toodete juures. Perioodiliselt kontrollitakse betooni külmakindlust veepidavust, mahumassi. · Raudbetoonkonstruktsioonide katsetamine tugevusele, jäikusele ja pragudekindlusele viiakse läbi projektis ettenähtud skeemidega koormistega ostja nõudel. · Katsete läbiviimisel juhinduda GOST 8829.94 "Monteeritud betoon- ja raudbetoontooted. Koormuskatsete meetodid. Tugevuse, jäikuse ja pragudekindluse hindamine" · Betooni kvaliteedi vastavuskontroll: - Euro klassidele C EVS-EN 206-1:2002; - Vene klassidele B - GOST 18105-86.
· Aeroc käsifrees 5.Joonised U-plokkidest sillused Aeroc U-plokkidest silluste projekteerimisel tuleb lähtuda üldistest raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimise eeskirjadest. Aeroc U-plokk täidab sellisel juhul raketise ülesannet ja silluse moodustab sinna sisse valatud betoon. Aeroc EcoTerm Plus 300 Plokke laiusega 300 mm kasutatakse hoonetes, millede puhul ei esitata välispiirde soojajuhtivusele nii kõrgeid
nõuded peavad täitma minu poolt projekteeritud kandvad tarindid. Vaadeldes EN- standardid täpsemalt tekib mul huvi, miks on erinevate olukordade jaoks erinavad parameetrid ja tegurid olemas ning kust tekivad need arvud, kas katsetest võetud, statistikast kokkuvõetud või standardi autorite kogemusest tekinud. Oma essees mina arutlen oma töökogemuse järgi selle üle, mis on projekteeritava raudbetoonelemendi ehk konstruktsiooni nõuded. Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine on täpselt sätestatud rahvusvahelises EN-1992 standartis (projekteerijate seas kasutatakse nimetus Eurocode 2), Eesti Vabariigi EVS-EN-1992 standardis, EN-1991 ja EVS-EN-1991 standardis. Eesti Vabariigi EVS standardite sisu ja mõisted on täpselt samad nagu EN-standardites. Standart Eurocode 2 defineerib eelkõige raudnbetoonkonstruktsiooni tulepüsivuse, painde-, surve- ja tõmbekandevõime ja surutud elemendi stabiilsuse
Avaiable: http://www.floyd.ee/static/shop/5315. [Kasutatud 19. oktoober, 2014]. 7. Schöck, „Schöck ComBAR®,“ [Võrgumaterjal]. Avaiable: http://www.schoeck- combar.com/comb/combar-gfrp-reinforcement/material-138. [Kasutatud 19. oktoober, 2014]. 8. Galen, „Kaaluvõrdluste tabel,“ [Võrgumaterjal]. Avaiable: http://galen.su/produktsiya/kompozitnaya-armatura-rockbar/tablitsa- ravnoprochnostnoy-zameny/. [Kasutatud 19. oktoober, 2014]. 9. Jaak Valgur, „Raudbetoonkonstruktsioonide arvutustabelid,“ [Võrgumaterjal]. Avaiable: http://www.valgur.ee/loengud/Rbt-I/RBT-ArvutusTabelid.pdf. [Kasutatud 19. oktoober, 2014]. 10. Rolson, „Armatuurtoodete müük,“[Võrgumaterjal]. Avaiable: http://rbb.ee/armatuurtoodete-muuk/. [Kasutatud 19. oktoober, 2014]. 11. Schöck, „Schöck ComBAR®,“ [Võrgumaterjal]. Avaiable: http://www.schoeck- combar.com/upload/files/download/Schoeck_ComBAR_lasikuituraudoite_esite_ENG _%5B3071%5D.pdf. [Kasutatud 19
4 KUTSEKIRJELDUS Müürsepad kasutavad telliseid, looduskive ja sarnaseid materjale vundamentide, seinte jm. piirde- ning kandekonstruktsioonide jne. ehitamiseks, samuti teevad ka väikesemahulisi betoonitöid. Põhilised tööülesanded on looduskividest, tellistest, õõnestellistest ja ehitusplokkidest seinte, vaheseinte, kaminate ja teiste ehituselementide nagu korstnate, postide, võlvide ehitamine ja remont, tellingute püstitamine. Betoonitöödel kuulub tööülesannetesse betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide tegemine, monteeritava raketise ettevalmistamine ja monteerimine, seinteavade sildamine jms. Töötingimused võivad olla muutuvad töötatakse nii sees kui väljas. Vajalik on normaalne füüsiline vorm, hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Kutsealal töötamist toetavateks isikuomadusteks on püsivus, emotsionaalne stabiilsus. Müürsepp peab järgima üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid. I kutsekvalifikatsiooni tõendamisel peab lisaks üld- ja põhioskustele ning -teadmistele
karkasshoonele omaseid fassaade. Joonis 15. Louis Sullivani esimesi kõrghooneid 16 ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Linnade plahvatuslik kasv tõstis omaette distsipliinina esile linnaplaneerimise. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Ehitati kaubamajasid, raudteejaamasid, tööstusehitisi, valitsusasutusi, panke, teatreid, koole ja haiglaid. Oluliseks tähiseks kujunes raudbetoonkonstruktsioonide kasutuselevõtmine elamuehituses. Kasutati ka rauda ja terast, teraskarkasside ja fermide ehitamisel, kivi ja klaasi. Joonis 16. Los Angelese pilvelõhkuja
2.1.4. VOODERRAKETIS 2.2 SARRUSETÖÖD ¾ EELPINGESTATUD VÕI PINGESTAMATA SARRUS 2.2.1. SARRUSE MATERJALID VARDAD Ø6-90 MM TRAAT Ø3 -8MM JA TRAADIST POOLTOOTED PINGSARRUS VALTSPROFIILID 2. Betoonitööd 8 SARRUSE LIIGID SARRUSTERAS Väliste tunnuste järgi võib raudbetoonkonstruktsioonide püstitamisel kasutatav sarrusteras sõltuvalt valmistustehnoloogiast olla: • kuumvaltsitud sarrusteras (vardad, valtstraat); • külmtõmmatud traat. sõltuvalt toote kujust : • varras - kuumvaltsimise või valtstraadi sirgestamise teel saadud toode; • traat - valtstraadist külmtootlusega valmistatud toode; • keevisvõrk - piki- ja põikvarrastest(traadist) valmistatud toode; • sarruskarkass - kahe- või kolmemõõtmeline metalltarind.
Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina. Seal vahel ka soojaisolatsioon. Trepielemendid- trepimarss ja podestipaneel. Torud- kanalisatsiooni ja välisvõrkude ehitamisel. Sarrusega või ilma. Ruumilised elemendid- Toad või mud ruumid. Santehnilised kabiinid(vannituba, wc) Fermid-sõrestikukujulised kandekonstruktsioonid Raudbetoonkoorik-õhuke kõver plaat, äärtestpiiratud paksema ribiga. Kooriku paksus 30..50 mm. kasutatkse katuse kandekonstrukstioonina. Üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Muud rb elemenid- Raudteeliiprid, teepaneelid, sildade elemndid, veerennid, elektri ja sideliinide postid. Elementide tõstmiseks peavad elementidel olema tõsteaasad, MÖRDID Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, krohvimördid ja plaatimissegud.
4.1.3. Tuulekoormus [8] Tuulekiiruse baasväärtus: vref=21 m/s Keskmine tuulerõhu baasväärtus: qref=276 N/m2 Maastikutüüp: II 4.1.4. Kandekonstruktsioonide kvaliteedinõuded ja tolerantsid [9] Kvaliteedi aluseks on võetud Tarindi RYL 2010 ja ViimistlusRYL 2000. Valmispindade ja tarindite tolerantsid peavad vastama vähemalt 2. klassi nõuetele. Nimetatud nõuded kehtivad ka nende tööde kohta, mille kohta konkreetset viidet ei ole antud. Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 13670, normaalklassi järgi. 4.2. Hoone kandeskelett 4.2.1. Kandeelemendid Kandvad seinad (s.h. välisseinad) on kergkruusplokkidest, välisseinad on soojustatud. Vahelagi 1. ja 2. korruste vahel, ning katuselaed on monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelid paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. 4.2.2. Hoone üldjäikus Jäikus hoone vertikaalses asendis põik- ja pikisuunas tagatakse hoone kandvate seintega. Jäikus
sõltuvalt miinustemperatuurist ja betooni veesisaldusest. 8. Betooni klassi ja margi mõiste. Tugevusklass (p 1.4). Projekteerimisel etteantavaid betooni kvaliteedi põhilisi näitajaid nimetatakse betooni klassideks või markideks. Klass või mark on betooni antud kvaliteedinäitaja üks normeeritud väärtustest. Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi, mark selle näitaja keskmise suuruse järgi. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide korral on peamiseks betooni kvaliteedi näitajaks betooni tugevusklass, mis väljendatakse betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindrilise või kuubikulise survetugevuse kaudu. Tähistatakse tähega C, näiteks klassi C25/30 korral betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindriline survetugevus fck = 25 MPa või kuubikuline survetugevus fcube,k =30 MPa, s.t., et 95%-l katsetatud silindritest või kuupidest ei või tugevus olla väiksem kui 25 või 30 MPa. 9
Peenema jahvatusega tsement on tugevam. Portlandtsemente toodetakse margiga 300, 400, 500, 600. Tsemendi tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (üks mahuosa tsementi ja kolm liiva) valmistatud proovikehade (40 x 40 x 160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) kahe ja 28 päeva vanuselt. Tsementi pakitakse kottidesse (50kg) või transporditakse lahtiselt autode ja vagunitega. Kasutusalad Seda kasutatakse põhiliselt sideainena monoliitbetooni, raudbetoonkonstruktsioonide ja erinevate ehitussegude valmistamiseks. Eestis toodetud tsemente võib kasutada maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Portlandtsementi ei tohi kasutada ehitise osades, mis alluvad hapete ja mõnede soolade toimele, sest selle tagajärjel võib tsementtoote tugevus väheneda või laguneda
Fermideks nimetatakse sõrestikukujulisi kandekonstruktsioone. Ferme kasutatakse suure sildeavaga hoonete puhul katuse kanduritena, samuti sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30...50mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Geomeetrilise kuju järgi jagunevad koorikud paljudesse liikidesse (silindrilised, paraboolsed, sfäärilised, kahesuunalise kõverusega sadulpinnad jne). Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele, sildade elemente, vee renne, elektri- ja sideliinide poste jne. Elementide tõstmiseks peavad neil küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrustrerasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel
- t2 autobetoonisegisti liikumise aeg tehasest kuni ehitusplatsini ja tagasi(min) - t2=120L/Vk - kus L tehase ja ehitusplatsi vahemaa, võtame 10 km · Vk keskmine kiirus, võtame 40 km/t Na=5*(30+120*10/40)/(60*6)+1= 1,83 võtame 2 miksrit See tähendab, et betoonipumba pidev töö tagatakse 2 autobetoonimiksriga. 4.1.3 Konstruktsioonide tolerantsid ja vajalikud norm dokumendid Hoone tarindid kuuluvad normaaltäpsesse klassi. Raudbetoonkonstruktsioonide ja nende pinna tolerantside määramisel kasutatakse Soome juhendeid By39 ja By40: VUNDAMENDID - põhimõõtmed (LxB) ± 30 mm - vundamendi ülapinna kõrgus ± 20 mm - külghälve ± 30 mm POSTID - pikkus (kõrgus) ± 15 mm - ristlõike küljed ± 10 mm - kõverus ± 10mm või L/750 - ristlike nurgahälve ± 5mm või b/20
ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad, tunnelid projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul
tugevamatele pinnasekihtidele Fermideks nimetatakse sõrestikukujulisi kandekonstruktsioone, neid kasutatakse suure sildeavaga hoonetes katuse kanduritena, samuti sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30.. .50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele, sildade elemente, veerenne, elektri- ja sideliinide poste jne Elementide tõstmiseks peavad neil küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaiIi valamise ajal. Piklikel elementideI (talad) on kaks ja plaadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa 42. Müürimördid
Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks
ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad, tunnelid projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul
Vannituba asetses siis keldris, kõigile majaelanikele ühine. Inimeste pesemiseks kasutati lisaks ühisvannitubadele ka avalikke saunu. Pesemiseks kasutati õue peal (varasemal ajal) või keldris (hilisemal ajal) asuvat pesukööki. Detailseid, originaalseid märgade ja niiskete ruumide tarindilahendusi autoritel vanemast kirjandusest leida ei õnnestunud. Olemasolevaid ehituslahendusi uurides võib hinnata, et märjad ja niisked ruumid on ehitatud olemasolevate puit- või raudbetoonkonstruktsioonide peale, sageli ilma veetõkkekihita. 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid Suurimad probleemid märgade ja niiskete ruumidega on seotud sellega, et pesuruumid ei olnud algselt korteritesse sisse planeeritud, vt. Joonis 2.67. Seetõttu on korteriomanikud kaasaegsete elutingimuste loomiseks pidanud otsima erinevaid lahendusi. Joonis 2.67 Valik korruseplaane vanematest puitkorterelamutest: valdavalt polnud
annaabi.ee 
