Curriculum Vitae Isiklikud andmed Eesnimi Anna Perekonnanimi Oja Sünniaeg 12. Veebruar 1990 Vanus 27 Sugu naine Aadress Aia 15, Keila 76609, Eesti Telefon +372 56834722 E-post [email protected] Haridustee 2012-2014 Tartu Ülikool, Arvutitehnika ja robootika eriala, magistriõpe 2009-2012 Tallinna Tehnikaülikool, IT süsteemide arenduse erialal, bakalauruseõpe 2005-2009 Keila Kool 1997-2005 Paide Ühisgümnaasium Töökogemus 2013-... Aedes Web Solutions; tööülesandeks on tegelda veebi- ja tarkvaraarendusega. 2010-2012 AK Projekteerimine OÜ; tööülesandeks o...
kiivrit, suurt nelinurkset kilpi, sääreturviseid. Sõlmitud riided. VANA-ROOMA ja VANA-KREEKA. Tooga oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Kontsaga kingad. BAROKK. Vajadus kontsade järele tekkis alguses ratsanikel, kelle jalg muidu hästi jaluses püsida ei tahtnud. Kuna ratsutamisega tegelesid eeskätt mehed, jäidki kontsad esialgu peaasjalikult meeste pärusmaale. Mõnekümne aastaga ilmusid Prantsusmaal välja nii kõrged kontsad, mis ei olnud enam ratsutamisel kasutuskõlblikud, selliseid hakati kasutama õukonnarõivastuses ning need levisid ka teistesse riikidesse. Piludega püksid. RENESSANSS. Korvseelik. ROKOKOO. 18.sajand muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Moodi
keegi teine ei sõida temaga, siis tekib omaniku ja hobuse vahel suur usaldus. Inimene võib siis hobust usaldada ka veidi ohtlikumates olukordades ja ka vastupidi. Kui mul oleks kunagi võimalus olla ratsatreener ja mul oleksid hobuste pidamiseks väga head võimalused, siis tahaksin ma endale kindlasti oma hobust ja võibolla käiksin ma võistlustelgi. Tegelikult on ratsutamine ja ratsasport ainult mõnele väga hea äri. Paljudele aga väga kallis. Üksikud teenivad raha ainult ratsutamisega. Nad võidavad võistlustes suuri rahasummasid ja auhindu. Ma olen paljudel võistlustel pealtvaataja olnud ja mitmel korral on peavõitjale auhinnaks olnud auto ja rahasummad ületavad sageli 10000 krooni piiri. Kuid neid peaauhindu võidavad alati enamvähem samad inimesed. Mõned võivad küll treenida ja maksta kalleid stardimakse, aga ei võida ikkagi. Ratsasport on mõnele kasulik, paljudele aga rahaliselt üle jõu käiv ja seetõttu ei saagi tegeleda sellega kõik inimesed
keegi teine ei sõida temaga, siis tekib omaniku ja hobuse vahel suur usaldus. Inimene võib siis hobust usaldada ka veidi ohtlikumates olukordades ja ka vastupidi. Kui mul oleks kunagi võimalus olla ratsatreener ja mul oleksid hobuste pidamiseks väga head võimalused, siis tahaksin ma endale kindlasti oma hobust ja võibolla käiksin ma võistlustelgi. Tegelikult on ratsutamine ja ratsasport ainult mõnele väga hea äri. Paljudele aga väga kallis. Üksikud teenivad raha ainult ratsutamisega. Nad võidavad võistlustes suuri rahasummasid ja auhindu. Ma olen paljudel võistlustel pealtvaataja olnud ja mitmel korral on peavõitjale auhinnaks olnud auto ja rahasummad ületavad sageli 10000 krooni piiri. Kuid neid peaauhindu võidavad alati enamvähem samad inimesed. Mõned võivad küll treenida ja maksta kalleid stardimakse, aga ei võida ikkagi. Ratsasport on mõnele kasulik, paljudele aga rahaliselt üle jõu käiv ja seetõttu ei saagi tegeleda sellega kõik inimesed
et ruumis pole vaenlasi, kui naine tapeti, oli teada, et ruumis varitseb vaenlane. Selline käitumine pole just kuigi rüütellik. Mina arvan, et rüütelikkus on aina enam kadumas. Keskajal pidi rüütel oskama hobusega ratsutada ja käsitseda mõõka. Tänapäeval, aga on mõõkade asemel kasutusel tulirelvad ja hobuste asemel mootorsõidukid. Rüütel pidi oskama väga hästi ratsutada kuid tänapäeval tegelevad vähesed mehed ratsutamisega, pigem tegelevad ratsutamisga naised. Kaasaja noored mehed on rüütellikud omal moel, ehkki neid valitseb oht olla kaaslaste hulgas naeruväärne või kardavad neiu reaktsiooni.Kui näiteks noormees kiirustab neiule autoust avama ning see teda seejuures kohmetult vaatama jääb või halvimal juhul midagi totrat vastu pobiseb, siis ilmselgelt ei jää noormehel muud üle kui vabandada stiilis, et vana harjumus. Ei ole kasu rüütellikust käitumist, kui meie,
Lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina, sattus Vronski kohe Peterburi rikaste sõjaväelaste tallatud radadele. Kuigi ta vahetevahel Peterburi seltskonnaelust osa võttis, olid ta armusuhted seni olnud väljaspool seda seltskonda. Polgu huvid moodustasid tähtsa osa Vronski elust. Polgus mitte ainult armastati Vronskit, vaid ka austati ja oldi tema peale uhke. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala – hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid – kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Väga tähtsat rolli Vronski elus mängis armastus. Eriti armastus Anna vastu. Juba Vronski ja Anna
2000.aastal valis ajakiri Vogue ta aasta modelliks. Carmen Kass on Sephora, ühe maailma juhtiva kosmeetika hulgifirma ja Christian Diori parfüümi J'adore pressiesindaja. Kassi hüüdnimi modellide seas on The Head (Pea). Ta on end välisajakirjanduses nimetanud Eesti rikkaimaks naiseks. Tema aasta sissetulek küündib eri hinnangute põhjal 70 miljoni kroonini. Oma intelligentsust väljendab Kass armastusega malemängu vastu. Lisaks sellele tegeleb ta ka spordi ja ratsutamisega. Adriana Lima Adriana Lima on sündinud 12.juunil 1981.aastal Brasiilia kirderannikul, Bahia osariigis, Salvadoris. Tema ema Maria de Graca Lima ja isa Nelson Torres on mõlemad sotsiaaltöötajad. Isa lahkus oma pere juurest, kui Adriana oli 6-kuune. Adriana Lima avastati 13-aastaselt oma kodulinna ostukeskusest. Kui Adriana oli 15-aastane, võitis ta Brasiilia Fordi supermodelli konkursi. Aasta hiljem osales ta Fordi ülemaailmsel modellikonkursil, kus tuli teiseks
ise elatist teenida ja mitte kellegi teise alluvuses töötada. Sõnavabadus välja õelda omi mõtteid ja arvamusi ja keegi ei saa seda pahaks panna sest niimodi arvan mina . Vabadus valida just endale sobiv hobi mida mulle teha meeldib ja teha tahaksin. Mulle isiklikult meeldib väga ratsutada. Olen ratsaspordiga tegelenud pea kümme aastat juba ja kellegil pole õigust seda hobi mult ära võtta. Alustasin ratsutamisega 9 aastaselt Muhumaal Kivisoo Martini juures, edasi läksin vanavanemate juurde kus nende külas elas üks mees kelle olid ka hobused, linna kolides kolisin ka oma hobiga linnale lähemale, nüüd tegelen juba neljantat aastat Jaan- Aleksander Rooda hobusekasvanduses, õpetan hobuseid tegelen nendega käin võisltemas, orienteerumas ja kõike muud mis mulle meeldib ja on mulle võimalik. Tuleviksu tahan õppima minna hobuseksavatust, see võimalus on kõigil
juustega noormeest. Hiljem, kui halli massi. Samuti ei armasta mees viivitamist ega lase ennast kehtestada, olles sealjuures ebainimlikult korrektne ja absoluutselt aus inimene. Ta tegeles hoogsasti ratsutamisega, märgi laskmisega, klaveri mängimisega ning isegi talupoegadega käe surumisega. Kõige selle juures olid tal alguses lähedased suhtes Aleksander I-ga. Ta suri läbi püstolilasu ja oletatavat tegi seda Hr. Lamingu. Tal oli poeg Jüri.
ilu – täielik harmoonia ratsaniku ja hobuse vahel. Hobusest peab näha olema, et ta ennast hästi tunneb, ja ratsanik ei tohi märgata lasta, kui raske seda saavutada on (Müseler,2007). Esikohal asub armastus hobuse vastu ning võime teda mõista (Mauring, 1988). Head ratsanikku peab iseloomustama kannatlikkus, oskus end valitseda ning rahulik meel. Ratsanik peab oma partnerit kohtlema õiglaselt ning vigasid endast leidma, kui et hobusest (Kollom, jt., 2008). Õige on ratsutamisega alustada lapseeas, et harjuda tasakaalu hoidmise ja hobuse juhtimisega. Siiski võivad headeks ratsanikeks saada inimesed, kellel on ratsutamiseks vajalikud füüsilised ja psüühilised eeldused (Mauring, 1988). Psüühilised eeldused on eriti tähtsad selleks, et mõista hobust. Tuleb tundma õppida hobuste psüühikat ja selle abil kujundada tingrefleksid. Füüsilise eeldusena peab inimene nägema suurt vaeva oma
ratsa klubis Juhul kui klient on kogenud sõitja, peab ta näitama oma oskusi ainult ühel Antud kriteeriumid on võetud kasutusele turvalisuse eesmärgil. Lisaks teenustele tuleb riietusruumi-puhkeruumi kasutamine. Puhkeruumis saab lugeda värskeid ajalehti ja ajakirju, vadata tv, juua teed või kohvi ning kasutada interneti või mängida laua mänge. Ühe sõnaga kõik et mitte igatseda nendele kes ei tegele ratsutamisega või puhata nendele kes oli paar tundi aktiivselt tegutsenud. Seoses sellega, et ratsaklubi asub rendipinnal, ei saa pakuta kogu spektri teenuseid ja mugavusi. Näiteks vihmase ja külma ilmaga ei saa läbi viia treeninguid, samas ei ole võimalust pakuta kasutada dusi ruumi jmt. Hobuse või poni rentimine ratsaklubi väliselt Need, kes soovivad korraldada pidu lastele või täiskasvanutele poniga või hobusega, saavad tellida looma või loomi ratsaklubilt Hobuenergia
sport alles 100 aastat tagasi. Algsed võistlusalad olid kaarikusõit ja võidujooks, teised alad kujunesid välja 19.sajandil. Ratsaspordi populaarsus tänapäeval on kõvasti muutunud võrreldes varasema ajaga. Treeninguid toimub palju ja trennidest osavõtjad jagub. Ratsutajaid leidub igas vanuses, päris väikestest lastest alates kuni pensionärideni välja. Arvatavasti on iga inimese suhtlusringkonnas vähemalt üks inimene, kes puutub kokku hobuste ja ratsutamisega. Mõeldes sõpruskondade peale, siis tihtilugu on nii, et kui üks sõpradest on hakanud ratsutamas käima, siis mõne aja pärast on liitunud temaga ka teised sõbrad. Mida rohkem tuleb juurde trennis käivaid inimesi, seda populaarsemaks ratsutamine saab. Uurimistöö teema ,,Ratsaspordi populaarsus tänapäeval" valik põhines isiklikule huvile teema vastu. Valikule aitas kaasa ka teadmine, et varem polnud keegi Tapa Gümnaasiumi õpilastest uurimistööna uurinud ratsaspordi populaarsust.
klassi õpilastest 6, et tegelevad spordiga ja 4 õpilast vastas, et ei tegele. 6. klassi õpilastest 9 vastas, et tegelevad spordiga ja 3 õpilast ei tegele spordiga. 7. klassi õpilastest 23 vastas, et tegelevad spordiga ja 5 õpilast vastas, et ei tegele. (joonis 2) Joonis Sportlik tegevus Küsimusele Milliste/milliste spordialaga/dega tegeled? vastas 5. klassi õpilastest 2, et tegeleb tantsimisega, 2 õpilast vastas, et käib jooksmas ja rulluisutamas, 1 õpilane vastas, et tegeleb ratsutamisega, 1 õpilane vastas, et käib kergejõustikus ning 4 õpilast ei vastanud midagi. 6. klassi õpilastest 1 vastas, et tegeleb laskespordiga, 6 õpilast vastas, et tegeleb jooksmisega, nendest 2 tegelevad ka tantsimise ja rulluisutamisega, 1 õpilane vastas, et tegeleb korvpalliga, 1 õpilane vastas, et käib regulaarselt jalutamas ja 3 õpilast ei vastanud midagi. 7. klassi õpilastest 4 vastas, et tegelevad korvpalliga, 3 õpilast vastas, et tegeleb
mälestusturniir kreeka rooma maadluses noortele, Võru Spordikooli võrkpalliturniir noortele, Ümber Tamula järve jooks, Võru tänavakorvpalliturniir jatalvised ja suvised autorallid jne. Noortesport on koondatud Võru Spordikooli ning spordiklubidesse. Spordikoolis on seitse spordiala kahevõistlus, kergejõustik, kreeka-rooma maadlus, laskesuusatamine, murdmaasuusatamine, orienteerumine ja võrkpall. Spordiklubides saab tegeleda judoga, jalgpalliga, ratsutamisega, korvpalliga, karatega, võimlemise ja aeroobikaga. Linnas olevad spordirajatised spordihoone (võimla, maadlussaal, tõstesaal, jõusaal), Kreutzwaldi pargi mänguväljakud, linna spordiväljak, Võru Spordikooli Kubja suusabaas oma valgustatud suusa- rolleri- ja terviseradadega. Lisaks nimetatutele on munitsipaalomandis Võru vallas asuv Andsumäe spordibaas (hüppemäed K10 ja K30 ning suusastaadion) ning Haanja vallas asuv Jaanimäe spordibaas. Kolmes
....................... 16 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 17 Lisa................................................................................................................... 19 2 Sissejuhatus Uurimistöö on koostatud trakeeni hobusetõu kohta. Uurimistöö autor on tegelenud hobuste ja ratsutamisega umbes 7 aastat. Trakeeni hobusetõug on Eestis väga populaarseks muutunud. Kuna autor on väga palju kokku puutunud selle tõuga ja on tekkinud oma arvamus sellest tõust siis autor tahaks teada, kuidas hobusekasvatajad seda tõugu hindavad (välimus, liikumine, iseloom, jm). Antud uurimistöö ongi valminud tänu isiklikule huvile hobuste vastu. Antud uurimistöö eesmärgik oli omandada lähimat teavet trakeeni hobusetõu kohta ja uurida suuremate hobusekasvatajate
Tsehhi, Vidnava sporditegevusi, pallimänge, rahvusvahelisi õhtuid, ekskursioone, jne. Week With 5.-12. aprill 16-20 inglise Rahvusvaheline laager, kus 150 Horses Tsehhi, Olomouc tegeletakse hobustel ratsutamisega (eelnevalt kohapeal intensiivne 16 väljaõpe), tutvutakse Olomouci piirkonnaga. Toimuvad ka ühisüritused.
Sest alles siis oli mõtet hakata veeretama mõtet pääsust liidu koondisse. Üksvahe, pärast kooli lõpetamist, kerkis võimalus, et Andrus Veerpalust võib saada triatleet. Ta osales koguni Prantsusmaal juunioride MMil. Kuid triatloni harrastamine käis õe sõnul üle kivide-kändude varustus oli kallis, ööbida tuli lennujaamades , mistõttu liisk langes ikkagi suusatamise kasuks. Andrus Veerpalu kahest õest noorem, Annika (27), tegeleb ratsutamisega. Ta on lõpetanud kiitusega põllumajandusülikooli loomakasvatuse eriala ning jätkab õpinguid magistrantuuris. Klassijuhataja mäletab elumeestest semusid Pärnu Rääma põhikooli matemaatikaõpetaja Reet Mikk otsib Andrus Veerpalu pioneeride rivivõistluselt. Otsib kehalise kasvatuse tundidest. Ja otsib klassiruumist. Tulutult. Vanadel fotodel, mis peaksid Mikule meenutama tema kuulsaima õpilase oisipõlveaastaid, on tulevane olümpiavõitja ikka ja jälle teiste taga varjus. Esimese
selle peale, et see inimene, määratu rikas, suurepäraste annetega ja haridusega, oli sellest kõigest loobunud ja kõigist elu huvidest endale kõige lähedasemaks südameasjaks võtnud polgu ja seltsimeeste huvid. Vronski oli sõprade sellisest arvamisest teadlik. Peale selle, et ta seda elu armastas, tundis ta end kohustatud olevat enda kohta kujunenud vaadet säilitama. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. ,,Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Vronski ei suutnud vastata küsimustele, ei suutnud kellegagi rääkida. Ta
Teine selgitus, miks muusika ainult mõnikord sportimist mõjutab, oli vastanu tuju ehk kui vastanu tuju oli hea või kui ta oli motiveeritud trenni tegema, tunnetas ta ka suuremat muusika mõju sportimisele. 35 inimest ehk 15% vastanutest aga ei tunnetanud, et muusika nende sportlikku sooritust mingilgi määral mõjutaks. Siinkohal sõltus see fakt ka sellest, millist spordiala vastanu harrastas. 35st inimesest enamik (28) tegelesid kas kergejõustikuga, jõutreeninguga, ratsutamisega, võrkpalliga või mõne muu spordialaga, kus liigutused ei ole sünkroonsed või kus pingutuse intensiivsus on suur (nt jõutreeningu puhul). Seda tulemust saab võrrelda Pulga poolt koostatud bakalaureusetööga, mis tõi välja nüansi, et kui treeningharjutused on suure intensiivsusega, siis pole võimalik sportlase tähelepanu väsimuse tekkelt kõrvale suunata. (Pulk 2013: 7) Ei saa olla kindel, et see on ka põhjus, miks
arrow). Vanas Kreekas (5.saj. e.m.a.) loeti ishiase alla kuuluvaks kõik puusade piirkonnas esinevad valud. Tollal täheldati haiguse sagedamat esinemist suvel ning seda seletati liigesevedeliku vähenemisega päikese suurema energia tõttu. Tuntud kreeka arst ja teadusliku meditsiini rajaja Hippokrates (ca 460-377 e.m.a.) täheldas ishiase põdemist sagedamini kõrgklassi inimeste hulgas, eriti neil, kes tegelesid ratsutamisega. Ravis rakendati valude leevendamiseks massaazi, soojust, vooodirahu, dieeti ja muusikat. Vanas Roomas iseloomustati ja raviti ishiast sarnaselt tänapäevastele kirjeldustele. See haigus on tuntud ka vanade juutide ja araablaste hulgas ning Indias. Barbarite invasiooniga 5.-6.sajandil kadusid kreeklaste ja roomlaste meditsiinialased teadmised. Renessansi ajal, kui ka arstiteadus uuesti arenema hakkas sagenesid uuesti viited ishiasele.
selle peale, et see inimene, määratu rikas, suurepäraste annetega ja haridusega, oli sellest kõigest loobunud ja kõigist elu huvidest endale kõige lähedasemaks südameasjaks võtnud polgu ja seltsimeeste huvid. Vronski oli sõprade sellisest arvamisest teadlik. Peale selle, et ta seda elu armastas, tundis ta end kohustatud olevat enda kohta kujunenud vaadet säilitama. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. ,,Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata. Hobune aga murdis selgroo ning ta otsustati maha lasta. Vronski ei suutnud vastata küsimustele, ei suutnud kellegagi rääkida. Ta
annaabi.ee 
