Kokkuvõte või järeldused Lahuse kuumutamisel oli tunda eralduva ammoniaagi lõhna, järelikult leidus lahuses FeNH4(SO4)2 dissotsiatsiooni järgselt tekkinud NH4+ ioone. c) 1. Töö eesmärk o SO42- olemasolu kontrollimine lahuses. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: FeNH4(SO4)2, BaCl2. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. Lisasin 1 mL BaCl2 lahust. 4. Katseandmed Tekkis rasklahustuv sade. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Tekkis rasklahustuv sade, järelikult leidus lahuses SO42- ioone, mis reageerimisel Ba-ga moodustasid rasklahustuva BaSO4 sademe. Soola dissotsiatsioonivõrrand: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + (SO4)2 BaCl2 Ba + 2 Cl- 2+ SO42- + Ba2+ BaSO4 antud ühend on raskesti lahustuv ning selle teke lahuses oli kergest jälgitav. 6. Kokkuvõte või järeldused
· Näited etaanhape (Ä), metaanhape (S) · Sipelghappe üldiseloomustus terav hapu lõhn, söövitav, natuke mürgine, seguneb veega · Äädikhappe üldiseloomustus hapu lõhn, söövitav, ei mürgine, osaleb ainevahetuses SÜSIVESIKUD · Koostis süsinik, vesinik, hapnik · Omadused veesõbralik, molekulis palju OH rühmi, magus TSELLULOOS · Omadused polümeere sahhariid, kiuline ehitus, tugev, painduv, rasklahustuv · Kasutusalad tehakse paberit ja puitu, puuvilla kasutatakse riiete tegemisel RASVAD · Definitsioon elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga rasvhapete jääkidest · Omadused varuaine, osad tahked, osad vedelad, tõrjuvad vett, ei märgu · Vajalikkus elutähtis varuaine, mida organism toidupuuduse korral kasutab · Jaotus tekke ja oleku järgi loomsed rasvad tahked, taimsed rasvad vedelad VALGUD
ioonideks dissotsieerunud 100% ioonidest. · Dissotsiatsioon sõltub: 1) temperatuurist, 2) lahuse kontsentratsioonist. 5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Elektrolüütide lahuseid kokku valades võib reaktsioon toimuda (CaCl + Na2CO3) ja võib ka mittetoimuda (HCl + HNO3, KCl + NaNO3). Reaktsioon ei toimu siis kui ei teki keemilist sidet. · Reaktsioonide toimumise tingimised elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. 6. Soolade hüdrolüüs · Hüdrolüüs soolade reageerimine veega. Toimub nõrga pärast ja tugev annab keskkonna => ei toimu tugeva aluse ja tugeva happe soolades (NaCl). · Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluselise keskkonna (Na2CO3 +
· Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes). H2SO4: I astmes H2SO4 H+ + HSO4- II astmes HSO4- H+ + SO42-. H2SO4 kahe-prootoniline hape. · Aluste astmeline dissotsiatsioon: Mg(OH)2: I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH- II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH-. 5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. · Algained peavad vees lahustuma · Sool + sool = sool + sool · Alus + sool = alus + sool · Hape + sool = hape + sool 6. Soolade hüdrolüüs · Tugev alus + tugev hape = neutraalne keskkond (ph = 7) NaCl, K2SO4, LiBr, BaCl2
vähem aktiivsete metallide oksiidide koostisse kuuluva hapnikuga Al keemilised omadused on seotud tema pinda katva tiheda ja püsiva Al2O3 kihiga Veega Al ei reageeri, sest Al2O3 ei reageeri Keemilised omadused: Fe Metallide pingereas alguses, järelikult aktiivne Õhus ei regeeri Reageerib niiskusele,tekivad Rooste ja Oksiid Alumiiniumoksiid Al2O3 Tekib Al-pulbri põlemisel õhus ja alumiiniumiühendite lagunemisel Rasklahustuv valge aine Amfoteerne Raudoksiidid otsida pildid nimetus nimetus pilt pilt Hüdroksiidid Al(OH)3 Fe(OH)2 Tekib teke alumiiniumisoolade lahustuvus reageerimisel leelistega Millega reageerib Raskesti lahustuv Reageerib kergesti hapete ja leelistega Amfoteerne Aluminotermia Kuumutamisel võib põlev Al võtta hapnikku teiste metallide oksiididest
katioonina. 2O2AuF6 → 2AuF5 + F2 + 2O2 AuF5 reageerimisel ksenoondifluoriidiga tekib AuF3: AuF5 + XeF2 → AuF3 + XeF4 AuF5 moodustamisel fluoriidiooniga moodustub heksafluoroauraatkompleks: AuF5 + F → (AuF6)- Sulfiidid: Au2S kuld(I)sulfiid, Au2S3 kuld(III)sulfiid Au2S3 on musta v’rvusega ja vees rasklahustav tahkis, mida saadakse vesiniktetrakloroauraadi reageerimisel H2S või ammooniumsulfiidiga: 2H [AuCl4] + 3(NH4)2S → Au2S3 + 2HCl + 6NH4Cl Dikuldtrisulfiid on vees rasklahustuv, reageerib hapetega, KCN lahuse või broomiveega, kuumutamisel umbes 200 kraadi juures laguneb. Toatemperatuuril laguneb aeglaselt, 10 moodustades Au2S: Au2S + 2S Kuumutamisel laguneb lihtaineteks: Au2S3 → 2Au + 3S Au2S on pruunikas-musta värvusega tahkis, vees rasklahustuv, kuid reageerib leelismetallide tsüaniidiga ja polüsulfiididega. Kuldoksiidid ja kuldhüdroksiidid: Au2O,Au2O3, AuOH, Au(OH)3
Sade kaob, kuna Sb(OH)3 ja HCl reageerimisel tekib lahustuv kompleksühend. Katse 3. 1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada. Mis on sademes, mis gaas eraldub? 1. Vastavad reaktsiooni võrrandid: eraldub CO2 Na2CO3 + H2O NaOH + H2O + CO2 Al2(SO4)3 + NaOH Al(OH)3 + Na2SO4 2. Soolad hüdrolüüsuvad täielikult kui lahuses on rasklahustuv ühend ja gaas. Katse 4. Katseklaasi valada 4-5 mL vet, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. 1. Lahuse pH 5. Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. 1. Algne värvus oranž, peale kuumutamist punane, peale jahutamist tagasi algne oranž värvus. 2. Hüdrolüüsi ulatus tõuseb temperatuuri tõustes. 3. Hüdrolüüs on endotermiline protsess.
rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem on lahus). · Aluselist keskkonda (pH = > 7) põhjustavad hüdroksiidioonid (mida rohkem on lahuses hüdroksiidioone, seda aluselisem on lahus). · Indikaatorid on ained, mis muudavad värvust hapete või aluste toimel. KEEMILISI REAKTSIOONE ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. · Algained peavad vees lahustuma: 1) sool + sool = sool + sool 2) alus + sool = alus + sool 3) hape + sool = hape + sool SOOLADE HÜDROLÜÜS · Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond.
mL (6–7 tilka) KI, teise samapalju K2CrO4 ja kolmandasse tõmbe all tioatseetamiidi (CH 3CSNH2, TAA) 1 M lahust. Kolmas katseklaas asetada vesivanni ning kuumutada kuni ühtlase sademe tekkimiseni. Kõik katsed tioatseetamiidiga viia läbi ning katseklaasid tühjendada tõmbe all ! NB! TAA-d sisaldavad katseklaasid sulgeda korgiga kui võetaks tõmbkapi alt välja. Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket: a) KI lahuse lisamisel. Millise värvusega rasklahustuv ühend tekkis? Pb(NO3)2 + 2KI →PbI2 ↓ + 2KNO3 kollane Pb2+ + 2I- →PbI2 ↓ b) K2CrO4 lahuse lisamisel. Millise värvusega rasklahustuv ühend tekkis? Pb(NO3)2 + K2CrO4 →PbCrO4 ↓ + 2KNO3 kollane Pb2+ + CrO42- → PbCrO4 ↓ c) TAA lahuse lisamisel. Reaktsioonivõrrandites võib tioatseetamiidi asemel kasutada lihtsalt divesiniksulfiidi H2S. Millise värvusega rasklahustuv ühend tekkis?
Cu + k. HNO3 Cu(NO3)2 + H2O + NO2 Metalli reageerimine kontsentreeritud happega Metall tõrjub välja vesiniku ning moodustab soola Tasakaalustamine jääb toimumata SOOLAD Ühendid mis koosnevad metalliioonist ja happeanioonist. Jagamine: · Sool Na2C03 · Vesiniksool NaHCO3 Keemilised omadused: · Reageerimine alustega Toimub kui lähteained on vees lahustuvad ja saadustesse tekib vähemalt 1 rasklahustuv ühend ehk sade · Reageerimine hapetega · Reageerimine metallidega NB! 1. Reageeriv sool peab olema veeslahustuv 2. Reageeriv metal peab olema aktiivsem kui soola lahuses olev metal CuSO4 + Fe FeSO4 + Cu · Reageerimine sooladega NB! Reaktsioon toimub kui lähteainetes olevad soolad on veeslahustuvad ja saadustesse tekib vähemalt üksrasklahustuv ühend 3MgSO4 + K3PO4 3K2SO4 + Mg3(PO4)2
Sade tekkis, sest Sb(OH)2Cl on vees lahustumatu sool ning sade kadus, sest soolhappe lisamisel suurenes vesinikioonide kontsentratsioon ja tasakaal nihkus vasakule. Katses 3 tuli 1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust ja soojendada. 𝐴𝑙2 (𝑆𝑂4 )3 + 𝑁𝑎2 𝐶𝑂3 + 𝐻2 𝑂 → 𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝐴𝑙(𝑂𝐻)3 ↓ +𝐶𝑂2 ↑ Hüdrolüüs kulgeb praktiliselt lõpuni siis, kui üheks hüdrolüüsiproduktiks on rasklahustuv ühend, teiseks gaas. Katses 4 tuli katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahuse pH=3. Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Keedetud lahus oli punast värvi, keetmata oranži värvi. Hüdrolüüsi ulatus on seda suurem, mida kõrgem on temperatuur. Hüdrolüüs on endotermiline protsess. Töövahendid: katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: SbCl3 lahus, konts
liitsooli. Tantaali tüüpiline oksüdatsiooniaste on V,kuid esineb ka madalamaid väärtusi,peamiselt IV halogeniidides.On tuntud ka oksohalogeniidid ning segahalogeniidid. Tantalaadid on soolad,kus TA esineb aniooni koostises.Eristatakse peamiselt järgmisi hüpoteetiliste tantaalhapete sooli:metatantalaadid TaO-3,ortotantalaadid TaO,ditantalaadid Ta O ning mitmesugused polütantalaadid.Esinevad ka halogeno-tantalaadid,milledest tähtsaim on kaaliumheptafluorotantalaat ,värvusetu ,vees rasklahustuv,aeglaselt hüdrolüüsuv kristallaine,mida kasutatakse Ta elektolüütilisel ja metallotermilisel saamisel. Tantalaadid on üldiselt püsivamad kui vastavad niobaadid,nad on reeglina vees lahustumatud rasksulavad tahkised.Mitmed tantalaadid on senjettelektriliste või elektroopiliste omadustega.Tantalaate saadakse Ta O ja metallioksiidide segude kuumutamisel jmt meetoditega. Tantaali kogutoodang on veidi väiksem kui kullal,mistõttu tema kasutamine on väga piiratud
· Tekib valkude roiskumisel. · Kautatakse keem. Sünteesis lähteainena ja külmutusseadmetes. · Keemistemperatuur veidi alla 0 oC. · Lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes. · Toodetakse metanooli või dimetüüleetri ja ammoniaagi vahel toimuval reaktsioonil kõrgel temperatuuril ja rõhul. Fenüülamiin e. aniliin e. aminobenseen · On vees rasklahustuv õlitaoline mürgine vedelik. · Toodetakse nitroühendite, antud juhul nitrobenseeni redutseerimisel. C6H5NO2 + 3H2 C6H5NH2 + 2H2O · Tuhmeneb kiiresti õhu käes. · Oksüdeerijate toimel (õhk) läbib kogu värvigamma, muutudes lõpuks mustaks(aniliinmust). · Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja naha värvimiseks, ravimeid,
Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli läbi viia reaktsioonid, milles rasklahustuvad ühendid sadenevad või lahustuvad, kus tekib rasklahustuv ühend ühe ja sama iooniga. Lisaks tuli jälgida ka heterogeense tasakaalu nihkumist ning sulfiidide sadenemist. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, tsentrifuugiklaasid, väike keeduklaas, büretid, suurem keeduklaas, pliit, tsentrifuug, mõõtsilinder, klaaspulk. Kemikaalid: HCl, NaCl, CaCl2, AgNO3, H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4, Na2S2O4, BaCl2, Pb(NO3)2, KI, K2CrO4, CH3CSNH2, NH4H2O, CH3COOH, NaOH, MgCl2, KOH, NH4Cl,
35) leelismetall-IA rühma metallid 36) siirdemetall- B-rühma metallid 37) poolmetall-aine, mis on nii metal kui ka mittemetall 38) halogeen-7A rühma elemendid 39) kalkogeen-6A rühma elemendid 40) eksotermiline r.-energia eraldub /H<0 41) vahetusreaktsioon-Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend 42) asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise ühendi molekulis ühe keemilise elemendi aatomid asenduvad teise omadega 43) leekreaktsioon- võimaldavad tõestada mõningaid elemente, mille aatomitel on võime saata kõrgel temperatuuril välja iseloomulikku valguskiirgust 44) indikaator- on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH
lahust. 3. NaCl sisaldavale lahusele lisasin AgNO3 lahust. Tekkinud hõbekloriidi sademe lahustasin ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1. a) Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone. b) Eraldus ammoniaagi lõhna, seega oli lahuses NH4+ ioone. c) Tekkis BaSO4 rasklahustuv sade, seega oli lahuses SO42- ioone. 2. a) Reaktsiooni ei toimunud, järelikult pole lahuses Fe3+ ioone. b) Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused 1. a) 0,5 M lisamisel tekkis helesinine sade, 6 M lisamisel tekkis tumesinine sade b) Tekkis hõljuv valge Cu(OH)2 sade. c) Ei teki vase ammiinkompleksi. d) Tsingi pinnale tekkis vasekiht. 2. a) Tekkis helesinine sade.
nt. Naatriumoksiid+vesinikkloriidhape Na2O+2HCl=2NaCl+H2O HAPPELINE OKSIID+ALUS=SOOL+VESI nt. vääveldioksiid+naatriumhüdroksiid SO2+2NaOH=Na2SO3+H2O ALUSELINE OKSIID+HAPPELINE OKSIID=SOOL nt. naatriumoksiid+vääveldioksiid Na2O+SO2=NaSO3 SOOL+ALUS=ALUS+SOOL nt. alumiiniumkloriid+naatriumhüdroksiid AlCl3+NaOH=Al(OH)3 +NaCl HAPE+SOOL=SOOL+HAPE nt. lämmastikhape+magneesiumkarbonaat 2HNO3+MgCO3=H2CO3+Mg(NO3)2 SOOL+SOOL+SOOL+SOOL nt. naatriumkarbonaat+kaltsiumkloriid Na2CO3+CaCl2=2NaCl+CaCO3 RASKLAHUSTUV ALUS=METALLIOKSIID+VESI nt. vask(II)hüdroksiid Cu(OH)2=CuO+H2O VEESLAHUSTAMATUD KARBONAADID=METALLIOKSIID+SÜSINIKDIOKSIID nt. kaltsiumkarbonaat CaCO3=CaO+CO2 Tingimused: sool+sool=sool+sool:lähteained vees lahustuvad, saadustest üks mittelahustuv. sool+alus=alus+sool:lähteained vees lahustuvad, saadustest üks mittelahustuv (sade) hape+sool=sool+hape:lähteaine tugev hape, saadus nõrk hape või tekib soola sade. metall+hape=sool+vesi:ei toimu lämmastikhappe ja konsent. väävelhappe
Kuna alumiinium on kerge ja tugev, kasutatakse seda ka lennuki-, raketi-, auto-, laeva- ja ka aparaadiehituses. Alumiiniumi saab valtsida õhukesteks lehtedeks. Kuna alumiinium asub keemiliste elementide pingerea algul on ta suhteliselt aktiivne. Toatemperatuuril püsib õhu käes muutumatuna, sest teda katab ja kaitseb oksiidikiht. Kõrgemal temperatuuril reageerib hapnikuga. Alumiiniumhüdroksiid tekib alumiiniumsoolade reageerimisel leelistega ja on rasklahustuv. Alumiiniumoksiid saadakse hüdroksiidi kuumutamisel. Tähtsaim alumiiniumisulam on duralumiinium, mis sisaldab magneesiumi, mangaani ja vaske. Viimased kaks metalli lisavad sulamile kõvadust. Kokku valmistatake üle saja erineva alumiiniumsulami. Perioodilisuse seaduse avastamine tegi kindlaks elementide omaduste perioodilisuse ja aitas aru saada aatomi ehitusest, määrates kauaks arvukate uurimuste suuna füüsikas ja keemias. Aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel on seosed.
· Co2O3 + 6HCl 2CoCl2 + Cl2 + 3H2O · · Co(OH)2 saadakse Co2+ + 2OH- Co(OH)2 - roosa sade · oksüdeerub aegl õhus, kiiremini oksüdeerijate mõjul: · CoO(OH) koobaltoksiidhüdroksiid · CoCl2 - esineb erin krist-hüdraatidena (taval on heksahüdraat) · n = 6 - roosakaslilla · kui n 0, värvused sinakaks (veevaba CoCl2 - helesinine) · Na3Co(NO2)6 - naatriumheksanitrokobaltaat(III) · tumekollane krist vees lahustuv ühend · K+ -ioonidega K3Co(NO2)6 · rasklahustuv (0,02% vees) kollane · ("Fischeri sool") · kasutatakse keraamikas värvainena · Co kompleksühendeid tuntakse väga palju · Co karbonüüle tuntakse mitmeid, · neist tuntuim - Co2(CO)8 oranz kristallil aine · selles ühendis Co o.-a. = 0 3. Kulla reageerimine hapetega · Reageerib H2SeO4-s (soojend-l) · segudes H2SO4 + HNO3 · HCl + HNO3 (kuningvesi) · H2SO4 + HMnO4 · HCl + Cl2 (lahus) · kloorvees (Cl2)
Tripliitetraoksiid: ehk pliimennik Pb3O4 tekib pliioksiidi pikemaaegsel kuumutamisel. Teda võib käsitleda kui plii (II) ortoplumbaati(IV)Pb2PbO4 . Viimase kirjutuskuju õigust kinnitab reaktsioonivõrrand lämmastikhappega Pb2PbO4 + 4HNO3 ? 2Pb(NO3)2 + PbO2 + 2H2O . Pliihalogeniidid: (PbCl2 ja PbBr2 on väärtuseta kristallilised ained, PbI2 kollane) on külmas vees rasklahustuvad ained, kuumas vees lahustuvad kergesti. Pliisulfaadid: PbSO4 on värvuseta rasklahustuv kristalliline aine. Plii (IV) sulfaat on kollane kristallne aine, tugev oksüdeerija. Vees ta hüdrolüüsub ( ? PbO2 ) . pliisulfiid on pooljuht, mida kasutatakse detektorina pliiasiidi saadakse naatriumasiidi toimel pliisooladesse. Pliiassiid on löögist plahvatav, kasutatakse detonaatorina 8 Pliikromaat: PbCrO4 oranzkollase värvusega kristallne aine, värvipigment. Tetraetüülplii:
Katse 7. Cd(CH3COO)2 + küllastatud Na2SO3 – tekib valge sade, mis loksutamisel kaob. Seistes muutub lahus taas häguseks ehk tekib sade. Sademe tekke reaktsioonivõrrand: Cd(CH3COO)2 + 2Na2SO3 → 2CH3COONa↓ + Na2[Cd(SO3)2] Lahuse loksutamisel hüdrolüüsub sade: CH3COONa + H2O(vesilahusest) → CH3COOH + NaOH Seistes formeerub uuesti naatriumatsetaadi sade. Lahusesse tekib rasklahustuv produkt ehk naatriumatsetaat. Vahepealne sademe kadu (hüdrolüüsil) tõestab, et lahuses on lahustuv [Cd(SO3)2] 2– kompleksanioon. Katse 8. a) Co(NO3)2*6H2O kristallid + etanool – roosad kristallid on lahuse põhjas, lahus ise läbipaistev. b) Eelmine lahus + NaCl kristallid – NaCl kristallide ümbrus muutub sinakaks, sest lahusesse tekib Cl- iooni liias sinise värvusega [CoCl4]2- ioon. c) Eelmist lahust loksutasin, kuni NaCl lahustus. Lahus muutus lillakaks
<3% 3<<30% >30 % HCl, HJ, HBr, H2S, H2CO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 H4SiO4, HF HNO3 14. Keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes ELEKTROLÜÜT ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine. Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. Algained peavad vees lahustuma Sool + sool = sool + sool Alus + sool = alus + sool Hape + sool = hape + sool
rauarooste koostisosa. Kasutatakse maalrivärvides värvipigmendina ja poleerimispulbrites. 3. Fe3O4 ehk FeO*Fe2O3 See on magnetiit ehk magnetrauamaak, mis on musta värvusega kristalne aine ja magnetiline ühend. Tekib raua pinnale tagikihina, kaitseb rauda roostetamast. Kasutatakse magnetofonilintides, ferrütentennides ja tugevate püsimagnetite valmistamisel. 4. Fe(OH)2 See on rohkekasvalge värvusega kristalne aine, mis tekib raud(II)soolade reageerimisel leelisega, rasklahustuv hüdroksiid: FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+2NaCl Õhus seismisel sade oksüdeerub pruunikaks. Fe(OH)2 oksüdeerumisel õhus tekib: 4Fe(OH)2+O2=4FeOOH+2H2O raud(III)soolade reageerimisel leeliste lahusega tekib raudoksiidhüdroksiid: FeCl3+3NaOH=3NaCl+FeOOH+H2O 5. FeCO3 See on sidekriit ehk rauapagu. Ta on kollakasvalge või hallika värvusega. Murdepinnast muutub pruuniks. Tema molekulmass on 116. Tema tihedus 3.96g/cm3 ning kõvadus 3,5. 6
Mn2O7 saadakse kontsentreeritud H2SO4 toimel KMnO4-sse (esialgu tekib HMnO4, millest vee eraldumisel tegib MnO7). Soojendamisel laguneb Mn2O7 plahvatusega 2Mn2O7 4MnO2 + 3O2 Mn2O7 on väga tugev oksüdeerija, kokkupuutel orgaaniliste ühenditega viimased süttivad. MnO7 reageerimisel veega tekib permangaanhape HMnO4. 5.2 Hüdroksiidid ja happed (2) Mn(OH) 2*MnO-le vastavat hüdroksiidi saadakse Mn(II) sooladest leeliste lahuste toimel. Mn(OH) 2 on valge värvusega vees rasklahustuv aine, mis on Mn(OH) 4 tekkimise tõttu õhus kiiresti tumeneb. Mn(OH) 3 on nõrgalt amfoteersete omadustega. Mn(OH) 3 kujutab endast tegelikult hüdraaditud Mn2O3 valemiga Mn2O3*nH2O (väärtusele n=3 vastab Mn(OH)3). Mn(OH) 4 tekib Mn(OH) 2 oksüdeerumisel õhus või H2O2 toimel. Mn(OH) 4 on amfoteerne. Reageerimisel kontsentreeritud HCL-ga tekib MnCl4, mis kergesti laguneb, andes MnCl2 ja Cl2. 5.3 Mangaanhapped (2)
Iga tilk paiskub laiali tuhandete piiskadena. Viimased aurustuvad ja õhku täidab mürgine Hg- aur. Seetõttu tuleb väiksemadki tilgad hoolikalt kokku koguda (näiteks filterpaberiga) ja vältida nende sattumist põrandapragudesse või põrandaliistude vahele. Kogutud Hg on soovitav hoida hästi suletud pudelis veekihi all. Saastunud pind, millel on silmale nähtamatud Hg-piisad, kattapeenestatud väävlipulbriga ja jätta mõneks päevaks seisma. Nii moodudtub mittelenduv ja rasklahustuv elavhõbesulfiid (HgS). Peale selle soovitatakse põrandat pesta veel kaaliumpermanganaadi või vesinikperoksiidi lahusega (tekib HgO). 11 7. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16787487 http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1999/01/elavh6be.html
kus aluselises keskkonnas vabanes ammoniaak. c) 2 FeNH 4 ( SO4 ) 2 + 3BaCl2 2 FeCl3 + 3BaSO4 +( NH 4 ) 2 SO4 Sellest võime järeldada, et toimub FeNH4(SO4)2 dissotseerumine: 2- FeNH 4 ( SO4 ) 2 Fe3. + NH 4 + 2 SO4 + 2- + 2- FeNH 4 + SO4 Fe3+ + NH 4 + SO4 Katse tulemus: SO42- ioonide olemasolu tõttu tekkis rasklahustuv piimjas sade Ba(SO 4) 1.2 K 3 [ Fe( CN ) 6 ] + NH 4 SCN a) kaaliumheksatüsunoferraat ( III ) Katse tulemus: Muutust ei toimunud, seega lahuses pole Fe 3+ ioone ja lahus ei värvunud seetõttu punaseks. 2 K 3 [ Fe( CN ) 6 ] + 3Cd (CH 3COO ) 2 Cd 3 [ Fe( CN ) 6 ]2 +6CHCOOK b) kaadiumheksatüsunoferraat (III ) Katse tulemus:
või tugevalt polaarse keemil. sidemega. Elektrolüüdid jagatakse 1) sümmeetrilisteks ja ebasümmeetrilisteks. Otswaldi lahjendusseadus: lahuse lahjendamisel suurenb elektrolüüdi dissotsionatsiooniaste. Aktiivsus: lahuses olevate ioonide efektiivse konts. Iseloomustaja sõltumata kõrvalekalde põhjusest (formaalne suurus). Ühesuguse laenguarvuga ioone moodustavate elektrolüütide korral on ühesuguse ioontugevusega lahjendatud lahustel ka ühesugune aktiivsustegur. Lahustuvuskorrutis: Rasklahustuv sade on tasakaalus vastava küllastunud lahusega. Massitoimeseaduse kohaselt: K= a+ a-: at . (K - tasakaalukonstant, a - aktiivsused). Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus, mida nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (K1). Happelised ja aluselised omadused: Lavoisier (1778) seostas happelisust hapnikusisaldusega. Liebig (1837) : hapete vesinikteooria (vesinik asendatav metalliga)
ja ei teki võimalust vähe dissotsieeruvate ühendite tekkeks ( vahetusreaktsiooni toimumise tingimus). Kuna hüdrolüüsi ei teki on nende soolade lahused neutraalsed. 62. vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused. Vahetusreaktsioon on kahe või rohkema ioonilise ühendi vahel toimuv reaktsioon milles vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend 63. vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviis. vahetavad anioonid Pb(NO3)2 + 2KJ PbJ2 () + 23 vahetavad katioonid Ei ole selles kindel.!! 64. keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus. Keemiline analüüs on (vist) keemiliste elementide ja ainete analüüsimine ehk omaduste
3.3 Gravimeetria Gravimeetriline analüüs sobib uuritava aine suhteliselt suuremate kontsentratsioonide analüüsiks. Meetodile on iseloomulikud vähesed nõudmised aparatuurile (ahi, kaalud). Kiire meetod, kui ei ole tegemist suure hulga proovidega Mõõtmisprotseduuriks on KAALUMINE Sadestamismeetod Uuritav komponent viiakse sademe koostisesse SADE: filtreerimine pesemine kuivatamine kaalumine Sademe omadused: rasklahustuv hästi filtreeruv stabiilne kindla keemilise koostisega. Nõuded sademele ja sadestusreaktiivile: · kaaluvorm kindla koostisega · sadestusreaktiiv võimalikult selektiivne · sade olgu filtreeritav ja pestav sademe kristallid suured · sade vähelahustuv · kaaluvorm stabiilne ebastabiilseks võib nt muuta reageerimine õhuhapnikuga
Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt Asendusreaktsioon Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisesse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl o Tekib rasklahustuv aine (sade) o Tekib kerglenduv aine (gaas) o Tekib nõrk elektrolüüt, nt vesi o Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge Isomerisatsioonireaktsioon Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu
määramisel _ Gravimeetriline meetod on üks vanimaid, lihtsamaid ja töömahukamaid meetodeid. _ Gravimeetrilised meetodid jagunevad: Sadestusmeetodid Aurustusmeetodid Sadestusmeetodid _ Analüüsitav objekt (proov) lahustatakse _ Lahusele lisatakse reaktiivi, mis moodustab analüüdiga rasklahustuva ühendi seda reaktiivi nimetatakse sadestusreaktiiviks seda rasklahustuvat ühendit nimetatakse sadestusvormiks _ Rasklahustuv ühend sadestatakse _ Sade kogutakse, pestakse ja kuivatatakse _ Vajadusel sademe koostist muudetakse _ Lõpuks sade kaalutakse Sadet sellisel kujul, nagu ta läheb kaalumisele, nimetatakse kaaluvormiks Sadestus- ja kaaluvorm _ Sageli on sadestusvorm ja kaaluvorm üks ja sama: nikkeldimetüülglüoksimaat hõbekloriid _ Vahel on nad erinevad: Kaltsiumi määramisel sadestatakse kaltsium oksalaadina, kuid kaalutakse oksiidina. Muundamine
Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt. *Asendusreaktsioon. Selle käigus asendavad liitaine aatomid liitaine koostisesse kuuluva teise elemendi aatomi. Fe + CuSO = FeSO + Cu 4 4 *Vahetusreaktsioon. See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet. BaCl + Na SO = BaSO + 2NaCl 2 2 4 4 Tekib rasklahustuv aine (sade) Tekib kerglenduv aine (gaas) Tekib nõrk elektrolüüt, nt. vesi Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge. *Isomerisatsioonireaktsioon. Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aatomite ümberpaiknemise tõttu. CH CH CH CH CH CH(CH )CH 3 2 2 3 3 3 3 *Allotroopne muundumisreaktsioon
värvuseta süsinikdioksiid ja veeaur: Cu2CO3(OH)2 = 2CuO + CO2 + H2O Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt. Asendusreaktsioon Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl Tekib rasklahustuv aine (sade) Tekib kerglenduv aine (gaas) Tekib nõrk elektrolüüt, nt. vesi Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge. TERMODÜNAAMIKA 26. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. Suletud süsteemi siseenergia muutus U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne
hape kuni H2S-ni, keskmise ja väiksema aktiivsusega metallide puhul redutseerub SO2-ks: Cu+2H2SO4CuSO4+SO2+2H2O. Väävelhape on v hea elektrijuhtivuse ja kõrge dielektrilise läbitavusega, mis on tingitud protolüüsist: 2H2SO4=H3SO4+ +HSO4-. Kuulub tugevate kaheprootonihapete hulka. Väävelhappe soolad on sulfaadid: Na2SO4*10H2O (glaubrisool, kasutatakse sooda ja klaasi tootmisel), CaSO4*2H2O (kips, ehitustegevus), BaSO4 (röntgenoskoopias kontrastaine) rasklahustuv sool, mille teket kasut sulfaatiooni tuvastamiseks: Ba2+ + SO42- BaSO4. Reaktiividena ja tehnikas kasut vaskvitrioli (CuSO4*5H2O), raudvitrioli (FeSO4*7H2O) jne. 48. Kirjeldage tautomeeriat väävlishappe näitel. ???? Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Sellist nähtust, kus kaks või enam isomeeri lähevad pöörduvalt üle üksteiseks, nimetatakse tautomeeriaks. 49. Mis on ooleum ja milleks seda kasutatakse?
NH4-soolad. Enamik hüdroksiide Zn(OH)2, Mg(OH)2, Cu(OH)2, Al(OH)3, Fe(OH)3 on vees praktiliselt lahustumatud. Vees lahustuvad hästi leelised NaOH, KOH, Ba(OH)2, vähelahustuv on Ca(OH)2. Lahustuvuskorrutis Ks on antud temperatuuril rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses olevate ioonide molaarsete kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis, kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile reaktsioonivõrrandis. Rasklahustuv ühend sadeneb osaliselt välja, kui teda moodustavate ioonide kontsentratsioonide korrutise väärtus ületab lahustuvuskorrutise väärtuse. Lahuse vedel faas on antud aine küllastunud lahus. Lahustuvuskorrutis iseloomustab aine lahustuvust nii puhtas lahustis kui ka lahuses, milles leidub teistest lahustunud sooladest pärinevaid ioone. 1 Ioonide (ainete) tasakaaluliste kontsentratsioonide väljendamiseks kasutatakse kandilisi sulge [].
proovi massikadu). Gravimeetria eelised: lihtne, odav, täpne, pole vaja kalibreerida. Puudused: halb selektiivsus, vilets avastamispiir, halvasti automatiseeritav. Korraga saab määrata vaid üht analüüti, rakendatav ainult lihtsatele proovidele. 31. Sadestusmeetodi põhimõte. Tooge näiteid. Proov lahustatakse, lahusele lisatakse sadestusreaktiivi, mis moodustab analüüdiga rasklahustuva ühendi (sadestusvorm), rasklahustuv ühend sadestatakse, sade pestakse, kuivatatakse, vahel on vaja sademe koostist muuta, seejärel kaalutakse (kaaluvorm). Sadestus- ja kaaluvorm on tihti samad (hõbekloriid, nikkeldimetüülglüoksimaat), vahel erinevad (kaltsium sadestatakse oksalaadina, kaalutakse oksiidina, muundatakse kuumutamisega). Kolloidsademeks nimetatakse osakesi läbimõõduga 10-9 10-6 m. Kui osakesed on suuremad, nimetatakse sadet kristalseks.
annaabi.ee 
