suundi, mis aitaks korrastada, muuta ja leida alternatiive kasutuks muutunuile. Äkki on just murrangulised avastused, mis eelneva kasutuks muudavad need, mis piiritlevad eilset ja tänast. Nii on ka kriminoloogia arenguga. Kuritegevus on saatnud inimest läbi ajaloo. Aegade algusest tänapäevani on inimene sepitsenud kurja. Erinevatel ajastutel on seda mõistetud ja mõtestatud erinevalt, lähtudes hetkel kehtivatest normidest. Prof. E. Raska on oma raamatus ,,Kriminoloogia sissejuhatus ainesse"(2002), toonud ilmeka ja arusaadava näite kuritegevuse algusaja kohta. Ta seletab nähtuse lahti läbi Vanas Testamendis esitatu: "Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes sai käima peale ja tõi Kaini ilmale ning ütles: "Ma olen Jehoova abiga mehe ilmale toonud." Ja tema sünnitas taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli pudulojuste karjane, Kain aga põllumees...Ja sündis kui nad väljal olid, et Kain
ja kehalisest koormusest (Deikina & Jõeleht: 2010). 2 SÜSIVESIKUTE, RASVADE JA VALKUDE OSATÄHTSUS Põhilisteks toitaineteks on süsivesikud, valgud ja rasvad. Lisaks põhilistele toitainetele vajab organism veel vitamiine, mineraalaineid ja vett. Käesolevas uurimistöös uuritakse lähemalt süsivesikuid, valke ja rasvu. 2.1 Süsivesikud Süsivesikud on organismi põhiline energiaallikas (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Toidusüsivesikud on ainevahetuse jaoks asendamatud, sest katavad poole vajalikust päevasest toiduenergiast (Zilmer: 2009). Süsivesikuid on mitut erinevat tüüpi. Enamik toidus sisalduvatest süsivesikutest tuleb taimedest. Ainus loomne süsivesikute allikas on piimatoodetes sisalduv laktoos ja mees sisalduv fruktoos. Glükoosi ja fruktoosi leidub puu ja köögiviljades (Hartvig: 2004 ). Süsivesikud esinevad toidus suhkrute ja tärklise kujul. 1
Lisaks on kultuuri tarbimine seotud nii töötasude kui ka vaesuse määraga, siis üritab leida ka nende vahel seoseid. 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul Pärast taasiseseisvumist muutus tööturg Eestis suurel määral. Plaanimajandus asendus turumajandusega, tekkis konkurents ning muutusid ametid ja töökohad, mis olid tulutoovamad ning nendega kaasnevad probleemid, mis pingestasid tööturgu.(Raska ja Raitviir, 2005). Kui nõukogudeajal ametlik tööpuudus ei eksisteerinud ning kõigile oli tagatud mingisugune töökoht, siis 90-ndatel hakkasid rollimängima erinevad tegurid mis tagasid majanduslik turvalisuse. 1990 aastate muutuste keerises osutusid tähtsateks teguriteks ühiskonna hierarhias tõusmise või langemise puhul haridustase, omandatud eriala ja kvalifikatsioon, samuti töövõime ja elukoht.(Saar, 2002). Sel ajal hakkas elu aina rohkem keerlema suuremate linnade ümber
"No tead! Kõikidest kõige tänamatumaist ja pahatahtlikumaist poistest, keda ma kunagi olen näinud, Oliver, oled sina kõige..." "Oh ei, ei söör," muuksus Oliver, rippudes käe küljes, mis hoidis talle hästi tuntud keppi. "Ei, ei, söör! Ma tahan tõepoolest hea olla, tõepoolest, söör! Ma olen väga väike poiss, söör, ja ma olen nii... nii..." "Mis nii?" küsis mr. Bumble hämmastunult. "Nii üksik, söör! Nii väga üksik!"hüüdis laps. (lk.32) Orbudekodus oli lastel päris raska ning ebainimlik olukord. Neile anti vaid teatud määral süüa ning juurde ei võinud nad kunagi küsida, sest siis tekkisid suured probleemid ning nad said karistada. Seega ei julgenudki ükski laps kunagi vastuhakata. Oliver oli väga kange iseloomuga. Ta jäi alati endale kindalks. Oliver ei meeldinud hooldajatele, sest ta julges neile pidevalt vastuhakata. Seega tahtsid hooldajad Oliverist lahtisaada ning teda
informeerimisele kaasnevad dialoogid/arutelud. (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 4.5 Sisekaitseakadeemia konkurendid Sisekaitseakadeemia jaoks on konkurendid kõik kõrg- ja kutsekoolid ning täiendusõpet pakkuvad koolitusfirmad. (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 5. Välissuhted Sisekaitse Akadeemia välissuhete loomisega tegi Eduard Raska algust juba enne akadeemia rajamist. 1991. aastal reisis ta USA-sse, leidmaks Eesti päritolu sisejulgeoleku asjatundjaid. Praeguseks on koolil häid partnereid peaaegu kõigis Euroopa riikides. USA-s on akadeemial head suhted Virginia Militaarinstituudi ja Florida St Petersburgi kolledziga. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia) Aastatega on sidemed laienenud Saksamaa, Norra, Rootsi, Soome, Poola, Ungari, Suurbritannia, Hollandi, Läti, Leedu, Venemaa jt kõrgkoolidega
6. Andrei Polenov /85kg/ SK TUPO 202 kg 239,5 (R 94kg; T 108kg) 7. Mart Seim /85kg/ SK Atleticus 193 kg 228,9 (R 80kg;T 113kg) 8. Andres Viksi /67kg/ SK Jõud 163 kg 222,3 (R 73kg; T 90kg) 9. Kristen Raska /71kg/ SK Atleticus 168 kg 220,7 (R (R 70kg; T 98kg) 10. Jüri Puust 60kg;T /60,2kg/ SK Ramm 133kg 195,9 73kg) Juunioride arvestus I Andres Allsalu /78kg/ SK Ramm 235kg 291,8 (R 105kg; T 130kg)
on keelustanud alaealiste solaariumis käimise. Kasulik on aga see , et solaarium on sügisesel ajal suurepärane stressimaandaja , samas andes ka hea toonuse D- vitamiini ja parandades meie immuunsussüsteemi. Töös jõudsin järeldusele , et kõik positiivne mis solaarium annab ei kaalu üles negatiivset poolt , milles on palju rohkem argumente , et solaarium keelustada. 7 Kasutatud Kirjandus Raska , Linda 2007. Solaariumist, ilustamata - http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=5781 Kruusmaa , Silvia 2009. Solaarium ronis vähitekitajate tippu - http://www.ap3.ee/ Vilde , Tiina 2005 . Solaariumi kasulikkus - http://www.salonglux.ee/ 8
Nad leiavad, et pole mõistlik siduda õigusloomet idealistlike eelarvamustega, alusega, mille olemasolu ei saa teaduslikult tõestada. Kord õigustab ja kontrollib enda kvaliteeti ise ainuüksi enda olemasoluga. Olukord muutub, kui regulatsiooninormide taha tuleb võimas institutsionaliseerutud, professionaalse personaliga toimimismehhanism riigi sunniaparaadi näol. See võib toimima panna igasuguse regulatsioonisüsteemi (ka kõige elukaugema). See on 1 E. Raska Õiguse apoloogia lk 14-16 2 E.Raska Õiguse apoloogia lk 36-43 ühiskonnaajaloolise arengu loomulik ja paratamatu tulemus. Võimumonopoli ja juristika sümbioos, vastastikustele huvidele toetuv liit, mida ideoloogiliselt esindab kujutlus, et õigus juriidilise regulatsiooni vormis on ja peabki olema monopoolse võimu instrument, riigivalitsuse seadustesse valatud tahe. Vastavalt sellele leitakse juriidiline õigustus võimu
Tammelo, I. (2001/2006) Õiglus ja hool. Tartu: Ilmamaa. Aaslav-Tepandi, K., Tepandi, T. (2014) Eestist, õigusest ja õiglusest. Dialoog õiguskantsleriga. Kättesaadav: http://kjt.ee/2014/02/eestist-oigusest-ja-oiglusest-dialoog-oiguskantsleriga/ Kuidas suhtuvad üksteisesse "seadus", "õigus" ja "õiglus"? (2010) Kättesaadav: https://www.eesti.ee/est/kuidas_suhtuvad_uksteisesse_seadus_oigus_ja_oiglus Õiglus (2013) Kättesaadav: https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95iglus Raska, E. Mis ja milleks õigus? (2004) Kättesaadav: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel526_520.html 12
eest, keda kutsuti seljast välja tungiva terava selgroo tõttu Vikatiks, ning Joe. Nende kapten oliWilliam Täiskuu, kelle nägu oli, nagu ta perekonnanimigi, lai ja ümmargune, kutsuti ka Billiks. Tal oli suur isu nii söögile kui joogile, viimasega tekkis ka mõni pahandus. See mees oli võimas, kõik austasid teda, keegi ei julgenud vastu hakata ega isegi oma arvamust avaldada. Mehi toitis kokk, kes varjas fakti, et ta ise naine oli, nimeks oli Teele. Raska, Trump, Raonne ning Dzafar olid samuti natukene tähtsamad tegelased. Baaba oli pootsman, kes oskas öelda vaid sõna "Sukinsõn", seda ütles ta erinevates olukordades erineva hääletooni ja ilmega, nii et teised aru said, mis toimub. Magu oli hüüdnime saanud suure kõhu pärast ning Marek oli laevaarst. Isand Tulelont, kes oli seitsme meetri kõrgune tuhande peaga draakon, kes rääkis, et iga mahalõigatud pea asemele kasvab talle 7 uut asemele
Teises peatükis avatakse ja analüüsitakse kurjategija ühiskondlikult ohtliku tegevuse motivatsioonilist sfääri mõistmaks selle sotsiaalset iseloomu ja sotsiaal-psühholoogilisi karakteristikuid. Kolmandas peatükis uuritakse viktimoloogiliste võimaluste kasutamist kuritegude profülaktikas. Diplomitöö lisas on toodud andmed vägistamise liikide kohta. Diplomitöö kirjutamisel on kasutatud järgmiste kodumaiste autorite töid: Lembit Auväärt, Eduard Raska, Jüri Saar; välisautoritest on kasutatud järgmisi: L.V. Frank, D.V. Rivman, Patterson, Beron R., Richardson D. ja teisi. Töös oli kasutatud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ja Statistikaameti statistikat. 6 1. OHVRI ISIKSUSE UURIMISE VAJADUS TEMA KURITEGELIKU KÄITUMISE PHJUSTE PJENDAMISEKS KRIMINAAL VIKTIMOLOOGIAS 1.1
kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Sellest järeldub, et õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue, mille tagab nende formaalne jõudmine õiguskorda. Lisaks on vajalik ka normide toime tulemuslikkus. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: · Õiglusest; · Õiguslikust garanteeritusest; · Eesmärgipärasusest. 2. Õiguse määratlemine. Raska: Aastatuhandete pikkune areng ei ole suutnud kujundada ühtset mõistmist, üldiselt tunnustatud arusaamist õiguse olemusest. Sotsiaalse olendina hakkas inimene oma käitumuslikes valikutes, suhtumistes teistesse juhinduma kujutlustest ning teadmistest selle kohta, mida peeti õigeks või valeks, mitte enam instinktidest. Kui käitumises ja suhetes said määravaks
kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukatest vastuhakkudest. Esimene Serbia ülestõus 18041813 ja teine Serbia ülestõus 1815 võimaldasid luua Serbia vürstiriigi, mis oli sõltumatu Türgist. 1876. aastal kuulutasid Montenegro, Serbia ja Bosnia sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. Siiski anti Berliini kongressil iseseisvus ainult Serbiale, Montenegrole ja Rumeeniale, jättes Bosnia ja Raska Austria-Ungarile. See ei võimaldanud ühineda enne Balkani sõdu 19121913 ja Esimest maailmasõda 19141918. Aastal 1918 oli Serbia üks Jugoslaavia asutajaliikmetest ning selle riigi kõigis vormides juhirollis (Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik, Jugoslaavia Kuningriik, Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik ja Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik). 2.2 Montenegro Montenegro pidi andamit maksma algul Bütsantsi impeeriumile ja hiljem Serbia kuningriigile. 1360
tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt täiendati 2009. aasta juulis karistusseadustikku4 (edaspidi KarS) uue meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mille õiguspärasust ja vajalikkust Eesti õigussüsteemis autor käesolevas töös ka analüüsib. Kursusetöö eesmärkideks on: · analüüsida karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja vangistusseaduses kajastuvat instituuti karistusjärgne kinnipidamine; 1 Raska, E. Eesti kriminaalpoliitika riigiteoreetilistest alustest. Artiklite kogumikus: Vaateid õiguspoliitikale. 2008, lk 16. 2 Sootak, J. Karistusõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Juura, 2003, lk 18-19. 3 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 1997. 4 Karistusseadustik. 06.06.2001.-RT I 2001, 61, 364; RT I 2009, 39, 261. 3 · selgitada välja seadusemuudatuses esinevad olulisemad kitsaskohad;
numbrid. Näide: Kaljurand, R. (2010). Mõtteid möödunud valimistest Rootsis. Diplomaatia, 10, 10–12. Artikkel kogumikus Artikleid, mis on ilmunud artiklikogumikes, viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Toimetaja(te) perekonnanimi, eesnime initsiaal(id) (Toim.). Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, leheküljed. Näide: Lagerspetz, M. (2005). Kodanikeühiskond ja turvalisus. Raska, E., Raitviir, T. (Toim.). Eesti edu hind: eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 179-186. Artikkel ajalehes Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev. Näide: Reier, L. (2012). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, 26. oktoober. Elektroonilised allikad Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri [allika tüüp
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita. Toimetaja, Viide tekstis (Safire & Safir 2008: 29) koostaja autori Kasutatud Safire, W. & Safir, L. (koost.). (2008). Tarkade mõtete asemel raamat. Tallinn: Ersen. allikates Artikkel/peatükk Viide tekstis (Lagerspetz 2005: 180) kogumikus (autor Kasutatud Lagerspetz, M. (2005). Kodanikuühiskond ja turvalisus. olemas) allikates Raska, E., Raitviir, T. (toim). Eesti edu hind: Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn: Eesti 23 Entsüklopeediakirjastus, lk 179 – 186. Artikkel/peatükk Viide tekstis (Eessõna 2012: 3) kogumikus (autor Kasutatud Eessõna. Selart, A. (koost. ja toim.) (2012). Eesti ajalugu II. puudub) allikates Eesti keskaeg
· Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas, mis puudutab
asjaolu, mis ei sisaldu §-s 58. Riigikohus on aga siiski üritanud neid kahte varianti ühendada ja kasutanud süü suuruse väljendamiseks muid asjaolusid, mis näitavad teo etteheidetavuse määra, kuid ei sisaldu §-s 58. Ühe sellise asjaoluna osutab kohus varalise kasu tegelikule saamisele sellise süüteokoosseisu korral, mis subjektiivse koosseisu tunnusena näeb ette üksnes varalise kasu saamise eesmärgi69. Tõsi, märksa vähem 66 Raska, E., Kriminoloogia – Tallinn, 2002, lk 169-183 67 J. Sootak - Kaks aastat karistusseadustikku – uus õigus ja uued probleemid? Juridica 2000, nr 8, erinumber lk. 35-44 68 J. Ginter, M. Kruusamäe, J. Sootak. Eesti karistuspoliitika: vabadusekaotuslikud karistused. Tallinn: Juura 2004, lk 30. 69 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.oktoobri 2003.a. otsus 3-1-3-14-03 – Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu 25.09
Galina Sokolova Akad.tee 15 - 311 620 4428 Gennadi Kobzar Akad.tee 15-321 620 4380 Gert Preegel Akad.tee 15-430 620 4370 Gert Tamberg V 404 Grete Nummert Akad.tee 15-221 620 4422 Grethel Simonlatser Akad.tee 15 Gunnar Karelson Akad.tee 21-B111 620 2207 Hanna Vihma Akad.tee 15 243 620 4444 Heiti Paves Akad.tee 15-221 620 4424 Helike Lõhelaid Akad.tee 15 - 319 620 4386 Henri Raska Akad.tee 15-259 620 2833 Hilma Peuša Akad.tee 15-029 620 4429 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Štšeglov Akad.tee 15A-201 620 4084 Iiris Kahn Akad.tee 15 - 212 620 2819 Illar Pata Akad.tee 15 - 232 620 4443 Indrek Koppel Akad.tee 15 - 241 620 4444 Indrek Luberg II 105 620 3006 Indrek Reile Akad.tee 15-430 620 4370
Talitus, 2011. Eesti Vabariigi põhiseadus: Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2002. Eraõigus. I osa: Abimaterjal kohtunike ja prokuröride twinning-koolituse eraõiguse õppegrupile. Tallinn: Justiitsministeerium, 2001. Kaugia, S. ,,Küsimus õigest õigusest." Juridica, 2, 2009: 67-75. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Juura, 2002. Narits, R., Merusk, K. Õiguse olemusest ja seaduse võimalustest. Riigikogu Toimetised, 2, 2000. Raska, E. Õiguse apoloogia. Sissejuhatus regulatsiooni sotsioloogiasse. Tartu: Fontes, 2004. Tammelo, I. Õiglus ja hool. Tartu: Ilmamaa, 2002. 61 62 2. ptk Sissejuhatus tsiviilõigusesse Õpiväljund Sissejuhatus tsiviilõigusesse on õigusõpetuse sissejuhatav kursus, mille teemade raames saavad tudengid üldised teadmised tsiviilõiguse olemusest, funktsioonidest,
Gennadi Kobzar Akad.tee 15-321 620 4380 Gert Preegel Akad.tee 15-430 620 4370 Gert Tamberg V 404 Grete Nummert Akad.tee 15-221 620 4422 Grethel Simonlatser Akad.tee 15 Gunnar Karelson Akad.tee 21-B111 620 2207 Hanna Vihma Akad.tee 15 243 620 4444 Heiti Paves Akad.tee 15-221 620 4424 Helike Lõhelaid Akad.tee 15 - 319 620 4386 Henri Raska Akad.tee 15-259 620 2833 Hilma Peusa Akad.tee 15-029 620 4429 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Stseglov Akad.tee 15A-201 620 4084 Iiris Kahn Akad.tee 15 - 212 620 2819 Illar Pata Akad.tee 15 - 232 620 4443 Indrek Koppel Akad.tee 15 - 241 620 4444 Indrek Luberg II 105 620 3006 Indrek Reile Akad.tee 15-430 620 4370 Indrek Tammiste Akad.tee 15
annaabi.ee 
