Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga. Sõprusmaakond Kaiserslautern. Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla". 13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik. Kirik kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738. Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla saabus rohkelt käsitöölisi,
ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Suremust mõjutavad tegurid- vaesus, halb tervisehoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis, sõjad, veepuudus, nälg Pere planeerimine- laste kavakindel muretsemine perekonda Ränne e migratsioon- alaline elukoha vahetus riigi sees või ühest riigist teise Siseränne- ühe riigi sees. Nt kolin raplast pärnu Välisränne- ühest riigist teise. Nt kolin eestist soome Immigratsioon- sisseränne. Nt lätlane tuleb eestisse elama Emigratsioon- väljaränne. Nt eestlane kolib soome elama Remigratsioon- tagasiränne. Nt eestlane läheb eestist lätti ja tuleb 5 aasta pärast tagasi Pendelmigratsioon- inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi. Nt minu ema käib iga päev tallinna tööle
Ene Sepp ,,Medaljon" Tutvustus Raamatu autor on noor Raplast pärit neiu Ene Sepp. Oma esimese raamatu kirjutas Ene 17-aastaselt. Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused"
Ene Sepp ,,Medaljon" Annely Lindmets Tutvustus Raamatu autor on noor Raplast pärit neiu Ene Sepp. Oma esimese raamatu kirjutas Ene 17-aastaselt. Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused"
Kontserdiarvustus Külastasin Mick Pedaja kontserti, mis toimus 20ndal jaanuaril Hopneri Majas. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbes 2 tundi. Sellelt kontserdilt sain väga mõnusa elamuse ja meeleolu. Mick Pedaja on Raplast pärit muusik ja helilooja, kes kerkis laiema avalikkuse tähelepanu orbiiti tänavuse muusikakonkursi Eesti Laul finaalis oma paeluva sündmotiivi ja unistava sõnumiga pala "Seis" esitusega. Muusikasõpradele varem peamiselt meloodilise post-roki ansamblist Micucu tuttava Pedaja soololoomingut võib kirjeldada kui elektrooniliste ja akustiliste elementide segu, milles töödeldud väljahelid kohtuvad kosmilise atmosfääriga ning eksperimentaalsed kõlad popitunnetusega.
2. Kas Sinu kodukandi omavalitsus kulutab piisavalt raha ühishüvedele ? Põhjenda. Minu kodukant on Vigala vald. Mina arvan, et ühte kohta hoiab elus piisavalt palju tegevusi mida on võimalik ühes kohas teha. Arvan, et meie omavalitsus ei panusta piisavalt. Kaks korda nädalas paariks tunniks käib Raplast politsei töötaja, kui kellegil tekib vajadus konsulteerida või mõni kaebus esitada. Sulgeti ka meie üks perearstikeskustest, nüüd tuleb sõita edasi-tagasi 20km kuni 40km. Mina noor inimene jõuan, aga mis saab pensjonärist või vanurist, kes üksi elab? Mitmeid aastatid tagasi lubatud valgutatud kergliiklusteed keskuste vahele ei ole meie veel näinud. Kümne kilomeetri raadiuses on üks lastele mõeldud mänguväljak. Püüdlused ka
Kristiina Ehin Kristiina on sündinud 18.07.1977. Ta haridus on saadus Rapla I keskoolis aastal 1995 , Tartu Ülikooli bakalaureuseõpe 2001 aastal, magistriõpe 2004 aastal. On olnud ka loovtantsuõpetaja ja looduskaitseala valvur. Tema esimene esimene luuletus avaldus ,,Tähekese" ajakirjas aastal 1985. Naisel on 5 luulekogu: ,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev" (2003) ,,Luigeluulinn" (2004) ,,Kaitseala" (2005) ,,Emapuhkus"(2009) Ta on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Ka tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid õhukesel paberil väärivad kindlasti tähelepanu. Nagu Kristiina eelmine raamat "Simunapäev", on ka "Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni kontseptuaalne kogumik luuletusi ja mis ühtlasi ei muutu lugejale koormavaks ka kogu raamatu järjest läbilugemisel
sündmused kulgesid Raplas töörahva aktiivsel toetusel. Selleks ajaks oli kohapeal välja kujunenud klassiteadlik proletaariaat, kel oli tihe side Tallinna töölistega. Enamlaste juhiks kujunes kohaliku ministeeriumikooli juhataja Anton Künnapuu (1864 - 1919), kes oli Raplasse elama asunud seoses kooli avamisega 1913. aastal. Tema tütar Olga Lauristin (1903) oli Rapla rahva esimene saadik uude riigivolikogusse juulis 1940 ning NSV Liidu Ülemnõukogusse jaanuaris 1941. Raplast on pärit Anton Vaarandi (1901 - 1979), ajakirjanik, kellele 1965. aastal anti Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Tänapäev. Rapla linna kiire areng algas tema nimetamisega rajoonikeskuseks 1950. aastal. Sellest ajast on linna elanike arv kasvanud üle 4 korra, ehitatud arvukald haldus-, teenindus- ja tootmishooneid, kommunaal- ja eramaju, välja arendatud tänava- ja tehnovõrgud. Rapla tööstust esindavad mujal asuvate ettevõtete tsehhid. Neist
Reemann, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Juus. Korraldajad, osalejad, rahastajad MTÜ Eesti Künniselts Kehtna Vallavalitsus Kehtna MTK MTÜ Kaspar Järvala künniklubi Kehtna ametikool. Põllumajandusministeerium. Swedbank, AgroEesti Taimekasvatuse Instituut Kehtna Mõisa OÜ põldudel peeti künnivõistlus ja Baltic Agro põlluseminar. Toitlustus: Pargi Resto Raplast ja Pulli Pubi. Auhinnad: Mobile, Puraviku seppad. Tänukirjad: maaeluministeerium. Mõtlemisainet Mitu registreeritud kündjat ei jõudnud kohale pingeliste sügistööde tõttu. Esimest korda oli meistrite klassis pöördadra mehi rohkem kui tavaatradel kündjaid. Hobukündjate hinnangul on mõttekas enne järgmisi võistlusi teha hobukündjatele koolituspäev, kus osaleksid nii kündjad kui kohtunikud
aastal ja liin loodi selleks, et Tallinnast Pärnusse sõitjail ei oleks vaja teha ringi läbi Mõisaküla, kus tee pikkuseks kujunes 247 km, vaid tehti 144 kilomeetri pikkune otsetee. Esimesed sõnumid kavandatavast Hermeti-Virtsu raudteest ilmusid ajakirjanduses juba 1917. aastal (Hermeti või ka Härmeti vaksal nimetati Raplaks ümber 1. novembril 1922). Uuesti kerkis ida-lääne suunalise raudteeliini vajadus päevakorda Eesti Vabariigis 1920ndate aastate algul. Tee pidi kulgema Raplast läbi Märjamaa ja Lihula Virtsu sadamasse. Teesiht märgiti maha 1925. aastal. Valitsus ja Riigikogu otsustasid siiski teisiti ja 25. mail 1928 võeti vastu Raudteevõrgu arendamise seadus, mis pani lõplikult paika Rapla - Virtsu raudtee ehitamise aastatel 1928-1931. Seadus nägi ette, et raudtee ehitatakse kergetüübiliste kitsarööpmeliste raudteede tehniliste tingimuste kohaselt. Rööbaste mahapanekut alustati 1930. a. juunis korraga Raplast ja Virtsust. Teeosad ühendati 58
Lisaks on Contral ka virtuoosne keelekasutus. Jõepervel ( luulekogust ,,Päike ja lamp" 1998) Jõepervel oled istunud maha Jälgin sind- taipan mis teha sa tahad Kui tahtis juhus ja siia mu tõi Vaikselt ma vaadata kõrvalt ei või. Istun su juurde ja küsin ja küsin- kas tohin olla su kõrval kui jõekese kohin Täidab su silma ja kõrva ja suud Sinuga jääda- ei soovigi muud. Kristiina Ehin Kristiina on sündinud 1977. aasta 18. juulil. Kristiina Ehin on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Poetessina on ta karmilt edasi andnud urbanismivastast ja looduslembelist maailmavaadet. Kristiina on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning spetsialiseerunud rahvaluulele. Eesti ja võrdleva rahvaluule alal omandas ta 2004. aastal magistrikraadi. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist".
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannia on suur "saar" mis on teistest riikidest eraldatatud Asub 53.826°N 2.422°W ja Inglismaa pealinna Londoni kordinaadid on 51°3028N 00°0741W.Arvutasin Google Eartiga Raplast Londoni mööda maanteede vahelisi teid ning lõpuks sain arvuks kokku 2398 km.Ei arvutanud linnulennult.Inglismaa ja Eest ajavahe on sama seega praegune kellaaeg on sama mis Inglismaal. Inglismaa asub täielikult parasvöötmes, lehtmetsade vöötmealas. Keskmine sademete hulk on läbiaastate suur. Tihti esineb üleujutusi. Tugevalt on vastuvõtlik Golfi hoovuste mõjudest. Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas. Talve temperatuurid on
Mitmed heliloojad algatasid suurema kampaania eesti rahvaviiside kogumiseks ja säilitamiseks. * eesti autorite helilooming Asjaarmastajate autorite koorilaulud rikastasid eestikeelset repertuaari. * seltside tegevus 1865. a. Tartus ,,Vanemuine" Tallinnas ,,Estonia" 1869.a. Viljandis ,,Koit" 1873.a. Narvas ,,Ilmarine" 1878.a. Pärnus ,,Endla" Johannes Kappel (1855-1907) Oli esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Pärit Raplast köster-organisti ja kooliõpetaja perest. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Paides. Peale Petrerburi Konservatooriumi lõpetamist jäi sinna tööle. Mõnel laulupeol ta Eestis ka dirigeeris. On kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Tuntumad on ,,Ööbik" ja ,,Ma teretan sind, hommik". Miina Härma (1864-1941) Oli esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis. Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, kus isa töötas koolmeistrina. Algteadmised muusikast sai K. A. Hermannilt.
" Õpetussõnades näidatakse laiskust aga alati taunitavana ja Õp 10:4 ütleb, et laisk poeg on oma vanematele häbiks: ,,Taibukas poeg kogub suvel, aga poeg, kes lõikusajal magab, teeb häbi." Vanasõnade ja Õpetussõnade vahel on erinevuseks ka see, et kui Õpetussõnad jäävad alati ühele seisukohale, siis vanasõnad on mõnikord üksteisele vastukäivad sõltuvalt olukorrast, milles neid vajati. Näiteks ütlevad Raplast või Märjamaalt pärinevad vanasõnad: ,,Laesal põle ilmaski aega" ja ,,Laesal on alati aega küll." Või: ,,Töö kiidab tegijat" (töökust tõstetakse esile ja inimest hinnatakse ka tema töö järgi) ja ,,Mõisa köis las lohiseb" (võõrale tehtava töö juures on mõistlikum jõudu säästa). Kui Õpetussõnades nimetatakse arututeks ja rumalateks laisku: ,,Ma läksin mööda laisa põllust ja arutu inimese viinamäest," (Õp 24:30), ,,Laisk on iseenese meelest targem kui
· Aivar Aan, Valga linnast (kõiksugune puidust käsitöö) · Raivo Toomsalu, Aarla külast (enamasti puidust mänguasjad, puidust skulptuurid). Raivo Toomsalu on pärit iidsest Arhangelski oblasti Alferovskaja ja Aleksandrovo küla rajajate suguvõsast, Sinitski-nimelisest, kust hargneb ka Romanovite dünastia üks oks. Arhangelski oblastis on elanud Sinitskid põlvest põlve ligi 500 aastat. · Valdur Tilk, pärit Raplast, nüüdseks Tallinnas Kindlasti on veel paremaid ja tuntumaid puidust tarbeesemete valmistajaid, kuid need kõige tuntumate ja hinnatumate puumeistrite nimed kaovad sügavasse ajalukku ning kelle nimesid vaevalt keegi üles on tähendanud. Siiski võime uskuda, et need olid meie kõigi vaarisad. 2.2.1 Puidust tarbeesemete valmistamine Arvestades puidu kasutamise kauaseid traditsioone ja puidu inimsõbralikkust, usun, et ka Eestis kasvab vajadus vastavate oskustega meistri järele
Luulekogud : "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (2005) "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) Kristiina Ehin on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Põhiliselt kirjutab ta isamaaluulet ja loodusluulet. Luuleread on enamasti kirjutatud vabavärsis. Luulekogu analüüs Tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid väärivad kindlasti tähelepanu.
Eesi m esed kutselised heliloojad Eesti vane ma põlvkonna kutselised muusikud said hariduse pea miselt Peterburi konservatooriumis. · Johannes Kappel (1855-1907) Esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Johannes Kappel on pärit Raplast, kösterorganisti ja kooliõpetaja perest. Te ma esi m ene pilli mängu õp etaja oli tema isa. Lapsep õlv ja kooliaastad m ö ödusid Johannesel Paides. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi, mille ta l õpetas hõbeaurahaga 1881. aastal . J.Kappeli panus m eie muusikale oli tagasihoidlik , ta dirigeeris
Järvakandi valda läbib TallinnRaplaKerguVändra vabariikliku tähtsusega maantee, mis Alustes ühineb RakverePärnu maanteega. Järvakandi vallale omastati 2006.a "Vastutustundliku Ettevõtluse Toetaja 2005" tiitel. Järvakandi vald kuulub LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogusse. 01. juuni 2009 seisuga elab Järvakandis 1435 elanikku. Nendest mehi on 639 ja naisi 796. Kaiu vald asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kaugusel Rapla maakonna kirdenurgas. Piirnedes Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega. Vallal on 3 suuremat keskust: Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu ning peale selle 10 küla. Elanike on vallas 1538 (2007a). Valla suuruseks on 261 km². Haritavat maad on 6088 ha ning metsamaad 11009 ha. Puhas ja looduslähedane elukeskkond on valla peamine rikkus, mida tahame kasutada loodusturismi eesmärgil. Kaiu vald on vanade kultuuri, spordi ja
2) 0,36 : 2 3) 3 : 1,25 15 4 1 · Kommid pakitakse 0,4 kg kaupa karpidesse. Mitu karpi saadakse 30 kg 2 kommidest? 10 · Kaks reisibussi hakkasid Raplast eriliinidel üheaegselt sõitma. Üks reisibuss läbis 7 3 tunniga 77 km, teine tunniga 72 km. Kumma bussi kiirus oli suurem ? 8 4 13. Ülesandeid kõigile tehtetele murdudega Kui ühes ülesanded esinevad nii kümnendmurrud kui ka harilikud murrud, siis üldiselt teisendatakse harilikud murrud kümnendmurdudeks, kuna kümnendmurde kasutatakse igapäeva elus sagedamini ja nendega on arvutamine lihtsam
19.augustil 1991 toimus riigipöörde katse Moskvas, see tõi kaasa ka vene dessantväelaste ilmumise Tallinnasse. Järjekordselt reageeris Kaitseliit kõige kiiremini. Otsustati võtta valve alla Toompea loss, teletorn, tele- ja raadiomaja. Valve oli jaotatud nii, et Kaitseliit valvas hoonet väljast ja siseruume valvas Kodukaitse(Kaitseliiduga sarnane organisatsioon, hiljem liitus Kaitseliiduga). Kokku kogunes umbes 500-700 meest, üle Eesti, põhiliselt Tartust, Tallinnas ja Raplast. Mehi juhtisid Kaitseliidu tolleaegne ülem Manivald Kasepõld, Tallinna maleva staabiülem Leo Kunnas ja Margus Rebane. Varustatus oli ebaühtlane, peamiselt kanti tsiviilriideid, mõned mehed kandsid ka laigulist Nõukogude välivormi. Üksteist tunti ära Kaitseliidu käiselintide järgi, mida kanti vasaku käe peal. (I.Assad ,,Kaitse Kodu!" nr 5/2006) Tallinna maleva kaitseliitlased 1991. aasta augustiputsi päevil telemaja ees ülesandeid jamas.(http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht
Reformi eduka läbiviimise eeltingimuseks oli vajalike paber- ja metallraha varude olemasolu. 1989 aasta detsembris kuulutati paberraha kavandite saamiseks välja avalik konkurss. Esitatud tööde hindamisel võeti aluseks järgnevad kriteeriumid: 1.kuidas on kajastatud Eestimaa ajalugu ja kultuur. 2.milline on kavandite kunstiline väärtus. 3.kuidas kavandid vastavad trükitehnilistele nõuetele (I. Leimus, 1993, lk.70-71). Esimene auhind määrati kunstnik V.Taigerile, teine A.Tuugale Raplast, kolmas U.Ploomipuule. Sarnase hindamise tegid läbi ka mündikavandid, mille hulgast aga jäeti esimene preemia välja andmata ning selle asemel määrati kaks teist auhinda metallikunstnikutele M.Käbinile ja E.Johhannesele. Kavandite järgnev viimistlemine 17 kestis mõned kuud ja paberraha lõplikud variandid valmisid U.Ploomipuu (1 ja 2 krooni) ning V.Taigeri (5,10,25 ja 100 krooni) töö tulemusena
annaabi.ee 
