Mehe suguelundite ehitus ja talitus seemneplasma seemnevedeliku rakuvaba osa Leydigi ja Sertoli rakud asuvad munandis. 1. Suguelundid · munandid munandikotis olev paariline suguelund · munandimanused munandi tagumise servaga külgnev elund, mis koosneb peast, kehast, sabast; kehas ja sabas paikneb keerdunult kuni 6 meetrine munandimanusejuha, milles seemnerakud liiguvad edasi umbes 2 nädala vältel · seemnejuhad munandimanuse sabaotsast algav umbes ½ meetripikkune lihaseline juha, mis lõpeb purskejuhaga
Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kloonimise meetodid Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro DNA kloonimine. See on uuem meetod Rakuline DNA kloonimine ehk in vivo kloonimine. Meetod põhineb spetsiifilise DNA fragmendi in vitro sisestamisel iseseisvalt replitseeruvasse DNA järjestusse. Selline replikon viiakse sobivasse peremeesrakku ja paljundatakse seal. Varasemal ajal mõeldi kloonimise all just seda meetodit. Rakuline kloonimine 1. Rekombinantsete DNA molekulide konstrueerimine in vitro-geeni fragment sisestatakse
ensüümid asuvad rakkude sees. 18. sajandi lõpus uurisid teadlased suhkrute kääritamist pärmirakkude poolt, püüdes leida lahendust küsimusele, kas orgaanilisi ühendeid suudavad toota vaid elavad rakud. 19. sajandil tegi Eduard Büchner pärmirakkudega järgmise katse: ta purustas rakkude seinad (hõõrumisega) ning lisas suhkrut. Kuna käärimine toimus edasi, pidi kääritamist katalüüsima rakuvaba ekstrakt. Sellele avastusele järgnes peagi ka erinevate ensüümide kindlakstegemine. Ensüümi nimetuse võttis kasutusele saksa bioloog Wilhelm Kühne. Ensüümid alandavad reaktsiooni aktivatsioonienergiat. Kuigi ensüüm võib reaktsiooni käigus muunduda, taastub ta reaktsiooni lõpuks endisele kujule ja võib katalüüsida järgmist reaktsiooni. Reaktsiooni lähtemolekulid (ensüümi substraadid) seonduvad
rII (mutant) harv 1. Kasv E. coli K12(): r+ (metsik) kasv rII (mutant) kasv puudub 1. Raaminihke mutatsioon põhjustab erinevusi a/h ahelas Mutante saab pöörata tagasi metsikuteks (revertandid); del () korrigeerib lisandumise (+) ja vastupidi 3. Kolme r+ mutandi kombinatsioon annab revertante rutiinselt Geneetilise koodi lahtimuukimine: 1. Rakuvaba valgusünteesi loomine in vitro: isoleeritud E. coli. (ribosomärgistatud a/h). Sünteetiline mRNA milles ainult ühte tüüpi nukleotiide: UUU = Phe, CCC = Pro, AAA = Lys, GGG = ebastabiilne 2. Sünteetilised koplümeerid (CCC, CCA, CAC, ACC, CAA, ACA, AAC, AAA) sisaldasid kahte eri nukleotiidi: Pro, Lys (määratud) + Asp, Glu, His, & Thr 2. Sünteetilised polünukleotiidid: UCU CUC UCU CUC Ser Leu Ser Leu
Kasutatakse mikroseente või bakterite proteinaase ja peptidaase sh eksopeptidaase varaste maitsevigade vältimiseks. Produtsendid: Penicillum, Aspergillus, Bacillus subtilis, P. Fl, Micrococcus 2. Sisestamine mikrokapslite meetodil. Kasutatakse liposoome, mis vabastavad ensümaatilise aktiivsuse alles järelvalmimisel. Tuumas ensüüm (lipaas, peptidaas), mis on ümbritsetud lipiidsete lamellidega (Nt: Brevibacterium linensi rakuvaba ekstrakt: a.)rakuekstrakt + Met --> metaantiool b.) rakuekstrakt + Cys --> toota H2S, mis stabiliseerib metaantiooli (vt joonis metioniini metabolism) 3. Suurem MO kontsentratsioon (kõrgem temp) 4. Kuumasokk (Proteolüütilised ja lipolüütilised ensüümid säilitavad aktiivsuse) 5. GMO ja tavaliste juuretisekultuuride segu. Selektsioon tüvede saamiseks, millel ei oleks liialt intensiivne happe tootmine, nt ka Lac tüved
1 “Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid Valgusünteesi uurimise meetodid Rakuvaba valgusüntees Milliseid komponente peab sisaldama rakuvaba valgusünteesi ekstrakt (mis peab ekstraktis olema ja mida tuleb lisada) On olemas ribosoomid ja translatsiooni faktorid. Rakud lüüsitakse DNaasi juuresolekul, tsentrifuugitakse ja dialüüsitakse. Lisatakse: mRNA või DNA + RNAP (NTP), Aminohapped, ATP, GTP ja energia regeneratsiooni süsteem (PEP/PK, AcP/AK, KrP/KP) S12 puhul ka glükoos vms energia allikas, SH reagent (DTT, 2- ME), Mg2+, K+, Na või NH4+
taimede puhul, kelle õietolm võib kanduda kilomeetrite kaugusele. Samas võivad seemned ka lihtsalt mehaaniliselt seguneda. Piirkondades, kus GM taimi on kasutatud juba palju aastaid, on 100% GMO-vabu seemneid juba raske leida. Sellest probleemist ülesaamiseks on mõnes maades kinnitatud teatud piirnormid, millest allpool lubatakse GMO saastust ja millest ülevalpool tuleb seeme juba märgistada kui GMOd sisaldav. DNA KLOONIMINE I Kloonimise puhul võib eristada kaht meetodit: 1. Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro DNA kloonimine. See on uuem meetod, millest räägiti põhjalikult eelmises (PCRi) loengus. 2. Rakuline DNA kloonimine ehk in vivo kloonimine. Meetod põhineb spetsiifilise DNA fragmendi in vitro sisestamisel iseseisvalt replitseeruvasse DNA järjestusse. Selline replikon viiakse sobivasse peremeesrakku ja paljundatakse seal. Varasemal ajal mõeldi kloonimise all just seda meetodit. Rakuline kloonimine koosneb neljast põhietapist: 1. Rekombinantsete DNA molekulide
neuroteaduse loojaks. Henry Dale eraldas esimese neurotransmitteri, atsetüülkoliini. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Prantslased pidasid haigustekitajaks mikroorganismi ennast, sakslased bakterite elutegevuse produkte (keemiline olukord). Prantsuse koolkonnas vaktsineeriti (bakteri)massiga haigustekitajaid ründavad fagotsüüdid. Immunsus on organismi võime kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Saksa koolkonnas luuakse n.ö rakuvaba vaktsiin. Immuunsus seega kui organismis leiduv vastumürk. 15. Nimetage evolutsiooniõpetusse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Georges Cuvier liigid muutumatud, katastroofide teooria. Eristab neli iseseisvat organisatsioonitüüpi (selgroogsed, lülijalgsed, limused, kiiresed). MIHKEL HEINMAA 2013 3
põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ning leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin. · Inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks lastehalvatuse vaktsiin. · Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakuvaba läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni; b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-viirushepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni. Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole kahjuks vaktsiini olemas. Siiski on tänaseks laialdaselt kasutusel vaktsiinid mitmete ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse Eestis veel läkaköha
rakkudesse viidud transgeen on sisenenud meie poolt soovitud kohta? a) Positiiv-negatiiv selektsioon b) Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) c) Restriktsiooni fragmentide pikkuse polümorfismi (RFLP) analüüs d) Western blot 14. Mitteinvasiivse prenataalse diagnostika puhul uuritakse? a) Amnioni vedelikus leiduvaid loote rakke b) Koorioni hattudest (platsentast) saadud loote rakke c) Ema veres leiduvat loote rakuvaba DNA-d d) Ema ja loote võimalikku reesuskonflikti e) Kõik siintoodud võimalused on valed 15. Geenide knock-out on väga levinud tehnoloogia meie poolt uuritavate geenide funktsiooni selgitamiseks. Kas hiire varases embrüonaalses arengus olulise geeni uurimiseks tuleks teha: a) Konditsionaalne knock out hiir b) Klassikaline knock out hiir 16. Biokütuseid jagatakse vastavalt nende tootmiseks kasutatud tooraine päritolule esimese, teise ja kolmanda põlvkonna biokütusteks
Emailiprismad on ümbritsetud prismamembraaniga. Emaili tugevust kindlustavad emailiprismade S-kujuline paigutus ja jätkete olemasolu naaberprismade vahel. Interprismaatiline substants võib olla lubjastunud (kleepaine) või lubjastumata (emailikimbud ja emaililamellid). Emailil on vahelduvvöödid ja paralleelvöödid. Emaili vastupidavus sõltub tema alla jäävast dentiinist. Emailil puudub võime regenereeruda. Dentiin koosneb põhiainest, mille läbivad dentiinikanalikesed. Dentiin on rakuvaba ning avaskulaarne kude. Dentiini põhiaine sisaldab kollageenfibrille ja mukoproteiine. Välimises kihis on valdavalt radiaalkiud, sisemises kihis paiknevad enamuses pikikiud. Odontoblastide vahele tekkivad Korffi kiududeks. Dentiini sisemistes kihtides tangentsiaalselt paiknevad Ebneri kiudud. Dentiinis seespool paiknevad kollageensetel kiududel kristallid, väljaspool – globulaarne ja interglobulaarne dentiin. Tsement katab hambajuurt ja hambakaela
Nad lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi nii, et tekivad üheahelalised ehk kleepuvad otsad, mida on mugav komplementaarsuse põhjal liita. Bakteris tunnevad restriktaasid neile spetsiifilise koha 48 nukleotiidi järgi ära ja lõikavad võõra DNA sealt katki sellist mehhanismi nimetatakse restriktsiooniks. 40. DNA kloneerimise etapid. Kloonimise puhul võib eristada kaht meetodit: 1. Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro DNA kloonimine ehk PCR. Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR on meetod DNA või RNA järjestuse kordistamiseks. PCR- meetod võimaldab väga väikesest DNA lõigust luua miljoneid koopiaid. PCR metoodika töötas 1983. aastal välja Kary Mullis, kes 1993. aastal sai koos Michael Smithiga selle eest Nobeli keemiaauhinna. 2. Rakuline DNA kloonimine ehk in vivo (protsess toimub elavas rakus või organismis) kloonimine
Erinevalt skriinimismeetoditest on diagnostika meetodid invasiivsed ning suurendavad mõnevõrra rasedusekatkemise ohtu, kuid samas annavad täpsema tulemuse. 4. Describe the different steps in a standard genome-wide NIPT protocol. NIPT = non-invasive prenatal testing. Uuritakse ema veres leiduvaid loote rakke või fragmente loote rakuvabast DNAst. Emalt võetakse vereproov, tsentrifuugitakse ja eraldatakse plasma, eraldatakse rakuvaba DNA (ema ja loote) ning tehakse DNA raamatukogu. Frangmente analüüsitakse ja antakse neile Z-skoor. Triin Viltrop 1. Platsenta areng ja ehitus. Platsenta hakkab arenema blastotsüsti implanteerumisel umbes raseduse 8.päeval. selles etapis on blastotsüstis eristatavad sisemine mononukleaarsete rakkude kiht – tsütotrofoblast ja välimine ilma selge piirita mitmetuumaline süntsüütiotrofoblast. Süntsüütiotrofoblast sekreteerib hüdrolaase emaka rakkude ja
1888. a luuakse Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. Nn saksa ja prantsuse koolkonnad · Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad prantslased kasutasid reeglina vastava (bakter)materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi kasutamisele. · Sakslasi saatis edu difteeria vaktsiini loomisel (1891). Ühtlasi viisid nad asja uuele tasemele lõid rakuvaba vaktsiini, eeldusel, et organismi ei ründa ja kahjusta mitte mikroorganism ise, vaid selle toksiin. Sakslased, kes oma seerumi-ideoloogia kaudu olid jõudnud haiguse sisuliselt nö humoraalteooria juurde (vastandus bakterioloogilisele teooriale), leidsid samal ajal, et immuunsus tähendab eelkõige organismis vastumürgi olemasolu. · prantsuse koolkonnad ei saanud koolera tuvastamisega hakkama, sest otsisid kooleratekitajaid loomade verest, mitte veest 8
emaililamellideks Väljastpoolt on email kaetud primaarse emailikutiikuliga Soontevaba kude, ei sisalda närve, rakud puuduvad Hamba põhimassi moodustab dentiin, mida toodavad odontoblastid ja see kude sarnaneb omaduste poolest põimikluuga Dentiin moodustab hambast kõige suurema osa ja ümbritseb hambaõõnt ja juurekanalit Rakuvaba ja avaskulaarne kude, koosneb põhiainest, mida läbivad dentiinikanalikesed Dentiini katab väljastpoolt email, juureosas tsement Predentiiniks nimetatakse lubjastumata dentiini, mis paikneb dentiini ja odontoblastide vahel, moodustub kollageensetest kiududest ja amorfsest põhiainest Reaktsioonina hamba kahjustusele moodustub sekundaarne dentiin
tsütotoksilisust, T-rakkude mittespetsiifilist mitogeensust, B-rakkude funktsiooni immuunsupressiooni, sarlakilööve. • Streptolüsiin S – mitteimmunogeenne, lüüsib leukotsüüte, trombotsüüte, erütrotsüüte, vabastab lüsosomaalseid ensüüme. • Streptolüsiin O – teeb sama, mis eelmine, aga on immunogeenne. Kasutatakse hiliskomplikatsioonide diagnostikas. • Streptokinaas – trombide lüüs, võimaldab levikut kudede. • DNaas – depolümeriseerib rakuvaba DNAd mädas • C5a peptidaas – degradeerib C5a. Haigused. • Streptokokiline farüngiit – 15% kõigist farüngiitidest. Äge algus, palavik, kurguvalu, suurenenud mandlid, katuga kaetud. Valdavalt 5-15-aastastel. Võib esineda tservikaalne lümfadenopaatia. 20% farüngiitidest (ülejäänu viirused) • Sarlakid – algus farüngiidilaadsete sümptomitega, mandlid valge katuga. 1-2 päeva pärast erütematoosne lööve ülakehal ja jäsemetel. Näsaline, punane nn „vaarikakeel“
jätkuvalt mitmeski valdkonnas. Siinkohal tuleb peatuda käsitlustel immuunsusest. Püsis küsimus, mida immuunsus endast kujutab. Algas vastava ala teadustöö. Vene teadlane Ilja Metsnikov (1845-1916) püstitas fagotsütoosi2 teooria, mille kohaselt selleks kohandunud vererakud õgivad haigustekitajaid. Räägiti mikro- ja makrofaagidest. Immuunsus oleks seega organismi võime omada ja vajaduse korral kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Saksa koolkond lõi rakuvaba vaktsiini, eeldades, et organismi ei ründa ja kahjusta mitte mikroorganism ise, vaid selle toksiin. Kujunenud seerumi-ideoloogia pinnal leiti, et immuunsus tähendab eelkõige organismis vastumürgi olemasolu. Eelmisel sajandivahetusel mõlemad suunad seoti ühtsesse konteksti, leiti, et keemiline olukord oleks see, mis paneb leukotsüüte, lümfotsüüte jms rakke, haigustekitajaid ründama. Samaaegselt pandi tähele, et selline reaktsioon võib olla ka organismile raske tekkis allergia
kasutamisele. Püsima jäi aga küsimus, mida immuunsus endast üldse kujutab. Algas vastava ala teadustöö. Vene teadlane Ilja Metsnikov (1845-1916) püstitas fagotsütoosi teooria valged verelibled õgivad haigustekitajaid. Räägiti mikro- ja makrofaagidest. Immuunsus oleks seega organismi võime omada ja vajaduse korral kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Sakslasi saatis edu difteeria vaktsiini loomisel (1891). Ühtlasi viisid nad asja uuele tasemele lõid rakuvaba vaktsiini, eeldusel, et organismi ei ründa ja kahjusta mitte mikroorganism ise, vaid selle toksiin. Sakslased, kes oma seerumi-ideoloogia kaudu olid jõudnud haiguse sisuliselt nö humoraalteooria juurde (vastandus bakterioloogilisele teooriale), leidsid samal ajal, et immuunsus tähendab eelkõige organismis vastumürgi olemasolu. Eelmisel sajandivahetusel mõlemad suunad pannakse siiski teataval määral ühtsesse
Geneetilise koodi lahtimuukimiseks kasutati peamiselt kahte tüüpi katseid. Näiteks uuriti, milliseid aminohappeid lülitatakse polüpeptiidi in vitro translatsioonil, kui kasutada matriitsina laboris sünteesitud kindla nukleotiidse järjestusega mRNA-sid. Siin olid läbimurdeks Marshall Nirenbergi (sai 1968. a. Nobeli preemia) ja Heinrich Matthaei uurimistööd. Näiteks lisades in vitro translatsioonisüsteemi (saadi purustatud rakkudest rakuvaba lüsaadi tegemisel, sisaldas ribosoome ja translatsioonifaktoreid) sünteetilisi mRNA molekule, kas polü-U, polü-A või polü-C mRNA-sid ning radioaktiivse süsinikuga märgistatud 76 fenüülalaniini, nähti, et polü-fenüülalaniin moodustus ainult polü-U lisamisel translatsioonireaktsiooni. Sarnaseid katseid tehti ka teiste märgistatud aminohapete lisamisel reaktsiooni, varieerides samuti ka
Geneetilise koodi lahtimuukimiseks kasutati peamiselt kahte tüüpi katseid. Näiteks uuriti, milliseid aminohappeid lülitatakse polüpeptiidi in vitro translatsioonil, kui kasutada matriitsina laboris sünteesitud kindla nukleotiidse järjestusega mRNA-sid. Siin olid läbimurdeks Marshall Nirenbergi (sai 1968. a. Nobeli preemia) ja Heinrich Matthaei uurimistööd. Näiteks lisades in vitro translatsioonisüsteemi (saadi purustatud rakkudest rakuvaba lüsaadi tegemisel, sisaldas ribosoome ja translatsioonifaktoreid) sünteetilisi mRNA molekule, kas polü-U, polü-A või polü-C mRNA-sid ning radioaktiivse süsinikuga märgistatud fenüülalaniini, nähti, et polü-fenüülalaniin moodustus ainult polü-U lisamisel translatsioonireaktsiooni. Sarnaseid katseid tehti ka teiste märgistatud aminohapete lisamisel reaktsiooni, varieerides samuti ka sünteetiliste mRNA-de nukleotiidseid järjestusi. 1964. a
annaabi.ee 
