· Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid), kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees. · Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. ÜLESANDED: toimub valgusüntees. · Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsioniga; sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid RNA ja ribosome. ÜLESANDED: mitokondris toimub raku hingamine, st. glükoosi
Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse.(järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid ja lagundavad fagotsüteeritud aine-abööbi toitumine) Rakuorganellid- Tsütoplasmavõrgustik-mööda selle kanlikesi toimub ainete rakusisene liikumine ja on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb karedapinnaliseks ja siledapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Karedapinnalisel asuvad ribosoomid mis sünteesivad valke. Siledapinnalisel võrgustikul asuvad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist Ribosoomid- Ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgumolekulides. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas-tuumakestes Ribosoomis toimub valkude süntees. (polüsoom-mRNA-ga seotud ribosoom) Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome. Lüsosoomid- ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid.
lagundavaid ensüüme- hüdrolaase. Lüsosoomides toimub paljude ainete lühustamine. Mutatsioonid geenides, mis määravad lüsosoomides paiknevate ensüümide sünteesi või nende sortimismehhanismi, põhjustuvad mitmesuguseid kaasasündinud pärilikke haigusi. 10. Mitokondrite ja kloroplastide ehitus ja funktsioon. Mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga.. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga, energia saadakse toitainetest. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine- vajab hapnikku, eraldub CO2. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogiast: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Kolroplastid roheline värvus. Sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsess- suhkrute moodustumine CO2 st ja veest
Ökoloogia seob kokku bio- ja geoteadused. Tsütoloogia tegeleb rakkude ehituse ja talituse uurimisega. Histoloogia tegeleb kudede uurimisega. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus. Füsioloogia uurib organismi talitust ja regulatsiooni. Anatoomia uurib organismi ehitust. Metabolism aine- ja energiavahetus. Assimilatsioon sünteesimine. Dissimilatsioon lagundamine. Elusorganismide tunnused: 1. Rakuline ehitus ainuraksed (koosneb ühest rakust), hulkraksed (koosnevad mitmest rakust). 2. Keerukas organiseeritus ehituslikul, talituslikul, regulatoorsel tasandil. Mitmetasemeline organiseeritus: biomolekulid, rakud, organismid, liigid, ökosüsteemid. 3. Aine- ja energiavahetus rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga. Sinna antakse
Golgi kompleks: seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Golgi kompleks osaleb rakumembraani moodustamisel. Lüsosoomid moodustuvad seal. Lüsosoomid: mittevajalike ainete lagundamine ja kahjulike aine lõhustamine. Lüsosoomid tagavad metabolismi nälgimisel. Mitokondrid: sisemembraan on kurruline, kurrud moodustuvad kristasi e harjakesi. Harjakeste vahel on maatriks. Maatriksis on DNA, RNA ja mitokondriaalsed ribosoomid (oma valgusünteesi süsteem). Mitokondrid tagavad hingamise raku tasandil. Mitokondrites toimub ATP süntees. Tsütoskelett: on võrkjas struktuur, mis moodustab raku paindliku sisetoese, annab rakule vormi. Tsentrosoom: 1 tsentrosoom moodustub 2 tsentrioolist, tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Tsentrioolid on olulised raku jagunemisel. TAIMERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED Rakukest: kaitseb väliste mõjutuste eest. Annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Kaitseb rakku siserõhu eest.
Rakk Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nim. Tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks Rakuteooria põhiseisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust 3) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikus kooskõlas Rakud jagatakse: 1) Prokarüoodid ehk eeltuumsed- puduub piiritletud tuum, esimeb vähem organelle, näiteks bakterid 2) Eukarüoodid ehk päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid, näiteks looma- ja taimerakud Loomarakk Tsütoplasma- poolvedel aine, 60-90% vett, vees lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained Tähtsus * Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö * Tagab toitainete laialikandmise rakus Rakutuum Kromatiin- rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid Kromosoom- DNA ja valgu kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikkuse
1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained
Schleiden (saksa) - kõik loomad ja taimed koosnevad rakkudest. R.Virchowil rakuteooria rajaja. Rakuteooria seisukoht: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude uurimine sai võimalikuks tänu valgusmikroskoobi leiutamiselebinokulaarne mikroskoop stereomikroskoop elektronmikroskoop. Elusloodus / üherakulised hulkraksed bakterid taimeriik protistid loomariik seened Üherakulised organismid: *rohkem *väikesed *aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani abil. *oluline on välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe st kasv on piiratud. Rakkude kuju: *Bakterid - kerajad, pulkjad, niitjad või kruvikujulised *Hulkraksetel rakkude kuju sõltub koest kus rakud on pärit. *Taimeraku kuju määrab rakukest
Mikroskoopiliste mõõtmetega Sisaldab kromosoome ja valke Harilikult iseloomuliku väliskujuga Iga keharaku tuumas on 23 kromosoomipaari Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke Bakterid, algloomad, pärmseened jm tunnuseid määravaid geene 2. Hulkraksed organismid Tuumas olevas tuumakeses toimub intensiivne rRNA süntees ja Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega ribosoomide moodustumine moodustavad koe Tuuma tähtsus: o Loomorganismides 4 põhilist: o Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 1
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid)
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus
Valgusmikroskoobiga ei saa vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Mikrotoomi abil saab preparaati üherakukihiliseks teha. Elektromikroskoobi abil saab vaadelda üliväikseid objekte. Rakkudes toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasut. radioaktiivseid isotoope. 1.2. RAKKUDE MITMEKESISUS Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. (Üherakulised on bakterid ja protistid; hulkraksed on taimed, seened ja loomad). MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID ENAMASTI VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimug kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid
vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes. Rakutuum Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained. Rakutuumas on kromosoomid ehk DNA koos sellega seotud valkudega. Rakutuuma piirkonda, kus moodustuvad ribosoomid, kutsutakse tuumakeseks. Sinna on koondunud rRNA-d kodeerivad kromosoomide piirkonnad. Rakutuum on tavaliselt mahult 1/5 kuni 1/10 tsütoplasma mahust. Spermidel on rakutuum sama mahuga, kui on tsütoplasma, munarakul on tsütoplasmat 1000X rohkem. Rakutuumal on kaks funktsiooni: 1. Raku elutegevuse juhtimine; 2. Osalemine raku jagunemises. On rakke, mis on hulktuumsed, nt vöötlihas- ja südamelihasrakud, kingloomal on 2 tuuma.
Vesinik side - nõrk keemiline side. Väga levinud biomolekulides. Esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel. Vesinik peab olema ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga. Vesiniku aatoni ainus elektron on tõmmatud el.negatiivsema elemendi aatoni poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Loomarakk. Rakuorganellid. Taimerakk. Vakuoolid. Rakukest. Plastiidid: Rakk - kõige väiksem elu üksus. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel on ühine: õmbritsetud membraaniga; täidetud vedela tsütosooliga; sisaldavad kromosoome, kus asub DNA; sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees;
ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega
Siledapinnaline võrgustiku Siledapinnalise puhul: membraanidel paiknevad Ensüümid võtavad osa lipiidide ja Tsütoplasma- ensüümid. sahhariidide sünteesist võrgustik Karedapinnaline võrgustikul Ensüümidel toimub varusüsivesikute, paiknevad ribosoomid. lipiidide, bioaktiivsete ainete süntees Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes Karedapinnalise puhul: - Ribo s o o mi d e s t oi m u b v alku d sünt e es.
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
keemilisi reaktsioone 3.5 Rakuorganellid Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU E. ENDOPLASMAATILISE retiikulumi (ER) ° mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ° on seotud ka mitmete ainevahetuslike protsessidega ° Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku > karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad oganellid ribosoomid. > siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Ribosoomide ehitus ja ülesanne ° Iga ribosoom on kaheosaline ° Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest ° Ühes rakus ulatub arv tuhandeteni ° Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. 3
· Tagab toitainete laialikandumise rakus · Jääkainete eritsumiskoht · Sisaldab varuaineid, ainevaheliste objektide pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK : endoplasmaatiline retiikulum; rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline ER : membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub : · Bioaktiivsete ainete süntees · Paiknevad mõned hormoonid · Ei paikne ribossoome Kaderdapinnaline ER : kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees RIBOSOOMID : koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA'd ning valgumolekude. · Valgusüntees paneb valgu kokku GOLGI KOMPLEKS : ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse · Rakumembraani ja rakuskesta moodustamine · Süsosoomide moodustumine LÜSOSOOMID : ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekese.
kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) • Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel • Pinotsütoos – vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel 3. Rakud (bakter, loomarakk, taimerakk, seenerakk) õpik nr.1 lehekülg 101 a) Organellid ja nende ülesanded • Universaalsed organellid: • Tuumake – aitab toota ribosoome • Ribosoomid – sünteesivad valkusid – puudub membraan • Tsütoplasmavõrgustik – 1) karedapinnaline – hoiab ja sorteerib toodetud valke 2) siledapinnaline – hoiab ja sorteerib lipiide ja süsivesikuid
Nukleiin happed annavad fosforhappele laengu ja valgud annavad + laengu. · DNA puhul näiteks kromosoomid, kromosoomides on DNA siduvaks valguks histoonid( neid on 5 tüüpi). Histoon valkude ülesanded: a) vähendada Dna molekule b) kaitsta DNA-d: kiirguste katkemise eest c) tagada DNA valikuline avaldumine · RNA puhul näiteks ribosoomid, seal toimub valkude süntees. Füüsikalised ja keemilised omadused 1.Kõrgmolekulaarsus, biomolekulides kõige suurema molekulmassiga. 2. Lahustuvad biovedelikes 3. Nukleiinhapped hüdrolüüsuvad ja mille tulemuseks on vabade nukleodiide teke. 4. Denatureeruvad, kaotavad kõrgema struktuuri säilitades esmase struktuuri 5. Nnuleiinhapetel on laeng raku tava tingimustes. Vesilahus, kus on nukleiinhapped
Kõige suuremad rakud on lindude, näiteks jaanalinnu munarakud ehk munarebud. Vöötlihasrakk on küll 30 cm pikkune, kuid palja silmaga pole teda võimalik vaadata oma väikse läbimõõdu pärast. Rakutuuma ehituse järgi jaotatakse rakud 1. Eeltuumseteks ehk prokarüootideks neil puudub piiritletud tuum ja esineb vähem organelle kui päristuumsetel. Bakterid on prokarüoodid 2. Päristuumseteks ehk eukarüootideks neil on rakutuum ning nad on nii ainu- kui hulkraksed organismid: protistid, seened, taimed, loomad. Eukarüootide rakkude sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. 2 3. Iga rakk on ümbritsetud membraaniga. 4. Viirused ei ole elusorganismid, sest nad ei ole rakulise ehitusega. Raku tsütoplasma Tsütoplasma koosneb 60-90% veest, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained.
ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagundamine e dissimilatsioon · Sünteesimine e assimilatsioon
ja orgaanilised ained. Enamis anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotseerunud olekus. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed, ... . Leiame ka mitmesuguseid ainevahetuse aineprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. 8. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasma võrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule
· On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid). · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ER-i ülesanded: · Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. RIBOSOOMID · Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ribosoomide ülesanded: · Ribosoomides toimub valgusüntees MITOKONDER · Ümbritsetud kahe membraaniga: · välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; · sisemembraan on kurruline · Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome.
" Rudolf Virchow - Saksa päritolu teadlane, kes sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5) Kuidas jaotatakse rakke rakutuuma ehituse alusel. Oska tuua näiteid eukarüootide ja prokarüootide kohta. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt. bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. 6) Kuidas veel jaotatakse rakke? · Üherakulised organismid - mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on?
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Ristsiire kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. 2.Elu omadused. *kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Vastavalt sellele, kas organism koosneb ainult ühest või mitmest rakust, jaguneb elusloodus kahte rühma: ainuraksed ja hulkraksed. Ainuraksed organismid on nt. bakterid, protistid kingloom. Hulkraksed inimene, taimed, loomad, vetikad, seened. *kõik elusorganismid on keerukama ehitusega, kui eluta objektid. *stabiilne keskkond. Organismid sõltuvad väliskeskkonnast. *kõik organismid paljunevad: Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. Ainuraksed paljunevad tavaliselt mittesugulisel teel. Mittesuguliselt paljunevad ka mõned seened, taimed, väga harva loomad nt
Viburid esinevad paljunemisrakkudel 6) Ripsmed korrapärane siseehitus, aga viburitest eristab: a. Viburitega võrreldes 10x lühemad ja peenemad b. Neid on oluliselt rohkem c. Ripsmete talitlus on kooskõlastatud (nt. ripsloomadel, ripsepiteel) Viburite ja ripsmete funktsioon: · Tagada raku liikumine · Tagada raku lähikeskkonna muutus · Liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid 7) Tsentrioolid 2 tsentriooli = 1 tsentrosoom. Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulite kogumitest, mis organiseeritud põhimõttel 9x3. Teine tsentriool on esimesega tavaliselt risti paigutatud. Tsentrioolid esinevad loomarakkudes ja osades seenerakkudes ja nende Ülesanne on organiseerida kromosoomide jaotust raku jagunemisel Sisaldiste süsteem päristuumsetes rakkudes Sisaldised (inklusioonid): 1) Toitelised erinevad orgaaniliste ühendite kogumid (tärklis, glükogeen, inuliin, valgud)
päristuumne rakk prokarüoot e. eukarüoot Membraaniga ümbritsetud tuum - + Membraansed organellid (mitokonder, Golgi - + kompleks,lüsosoom, tsentrosoom,tsütoplasmavõrgustik, tsütoskelett, kloroplast Organellide arv vähem rohkem Kuuluvad rühmad bakterid Protistid, taime-, looma-, seenerakud 3.Ainu ja hulkraksed
membraaniga ümbritsetud tuum erinevad organellid tsütoplasmas suuremad rakud Rakuorganellid: raku tuum - kontrollib raku elutegevust, sisaldab pärilikkuse ainet Rakumembraan - katab ja kaitseb rakku, reguleerib ainetevahetust ümbruskonnaga, osaleb ainete sünteesil Mitokondrid - energia tootjad Golgi kompleks - Rakus sünteesitud ainete vastuvõtt, ladustamine, ümbertöötlemine Ribosoomid - viivad läbivalgusünteesi, kõige väiksemad organellid tsütoplasma - tsütosool koos organellidega aga ilma tuumata (sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, selles paiknevad organellid) tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum - toimub rakusisene ainete liikumine lüsosoomid - ühekihilised membr. ümbritsevad põiekesed. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja
· Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani milleks vajatakse täiendavat energiat · Passiivne transport- selle käigus liiguvad rakku ained läbi eriliste valgukanalite ning protsess ei vaja lisaenergiat 27. Mis on endoplasmaatiline retiikulum ehk tsütoplasmavõrgustik? · rakusisene ainete liikumine 28. Mis tähtsus on tsütoplasmavõrgustikul? · Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene transport · karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. 29. Millised on erinevad tsütoplasmavõrgustikud? · siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum · karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum 30. Kus moodustuvad uued ribosoomid? · Ribosoomid moodustuvad raku tuumakeses 31. Miks on ribosoomid tähtsad? · Valkude tootmiseks 32. Miks on lüsosoomid tähtsad? · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine 33. Miks on mitokondrid tähtsad? · Varustab organismi energiaga