10,00 Universaalne lihvpink saab teostada välispindade Flag question lihvimist, tasapindade lihvimist, sise- ja otspindade lihvimist. Kommentaar: Küsimus 2 Milliseid rakiseid on võimalik kinnitada treipingi Valmis spindlisse? Leidke spindli pöörlemissagedus N ja Hinne 3,00 / 10,00 ettenihke kiirus v, kui V= 314 m/min, D=100 mm ja f=0,1 mm/p? Flag question
Konsoolfreespingid Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Freespingid on treipinkide järel kõige rohkem levinud. Nad jagatakse konsoolfreespinkideks ja konsoolita freespinkideks. Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Ta toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks
Kinnitamist ja töötlemist c. Paigaldamist ja kinnitamist d. Kinnitamist ja paigaldamist 3 : 3,00 Mis on töötluslisa? : a. Materjali osa, mis listakse toorikule peale töötlemist b. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis saadakse tehnoloogilise protsessi mõõteanalüüsist c. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast 4 : 3,00 Milleks kasutatakse rakiseid? : a. Koostatavate detailide-sõlmede paigaldamiseks ja kinnitamiseks b. Koostatavate detailide-sõlmede asendite täpseks fikseerimiseks üksteise suhtes c. Tööriistade täpseks kinnitamiseks ja paigaldamiseks 5 : 3,00 Mida nimetatakse tootmispartii suuruseks? : a. Toorikute ja detailide koguarvu b. Tootmisest välja tulevate detailide arvu c. Üheaegselt tootmisse antud toorikute arvu d
Ülekeeratud keerme avad remonditakse järgmisse mõõtu. Murdunud tikkpoldid püütakse väljakeerata, kus keevitatakse mutter murdunud poldi külge või puuritakse välja, kasutades spets tööriistu. Klappide tihedust kontrollitakse enne klapivedrude avanemist. Selleks valatakse lahustit põlemis kambrisse ning jälgitakse väljund avadest, milline neist märgub. Tavaliselt sooveldatakse kõik klapid remondikäigus. Klappide eemaldamiseks kasutatakse spetsiaalseid rakiseid( joonis 4) Millega saab klapivedrusid kokku suruda, et eemaldada kinnitus poolkuud. Seejärel klapid puhastatakse. Visuaalselt vaadeltakse klapipinna krobeliseks põlemist ja samuti ka klapipesa. Kui on põlemis jäljed, tuleb klapid lihvida, milleks kasutataske spetsiaalset lihvpinki. Kui klapipesad on krobelised, siis need freesitakse( 44.-45. joonis). Nende töödele järgneb klappide sooveldamine, milleks kasutatakse sooveldus pastat(joonis 55.)
koormust või raskust. Kui tegemist on raskelt koormatud sahtliga, ei ole kalasabatapist kastinurgale võrdset vastast. Tappide kuju ja paigutus on kohandatud just koormust taluma. Kõige enam kasutatakse läbivat kalasabatappi, mis jääb nähtavale mõlema detaili nurgast. Kalasabatapil on palju variatsioone, mõned neist on kujundatud eelkõige dekoratiivsel eesmärgil. Vanasti valmistati kalasabatappi ainult käsitsi - tisler pidi olema täpne ja rahulik. Töö hõlbustamiseks kasutati rakiseid ja sabloone. Tänapäeval võib tappe toota spetsiaalsete rakiste või freeside abil, nendeks võivad olla tapilõikepingid või elektrilised käsitööriistad. Lamellseotised See tugevdatud sileseotis on lollikindlam kui tavaline tüübelühendus, kuid selle tegemiseks on vaja lamellfreesi. Lehtpuidust lamell sobitub vastavasse soonde, mis on lõigatud mõlemasse detaili, ning tulemuseks on kiirelt ja lihtsalt valminud, kuid tugev liimseotis. Servseotise
Templiga lõigatakse lehtmaterjali, kus ta võimaldab suurima tootlikkuse. 26. Mis on teriklõikamise lõppeesmärk? Masinaehituses on teriklõikamise lõppeesmärgiks saada valmisdetail, mille kuju, mõõtmed ja pinna kvaliteet vastavad etteantud nõuetele. 27. Nimeta teriklõikamisteooria esmane ülesanne? Teriklõikamisteooria esmaseks ülesandeks on anda protsessi kohta piisavalt täpset infot protsessi kasutajatele ja ka protsessiga seotud probleemide lahendajatele (tööpinke, rakiseid ja instrumente valivale tehnoloogile ja ka nende projekteerijale). 28. Nimeta kolm punkti, mis huvitab pingiehitajaid? 1) kui suurt võimsust tuleb arendada spindlil ning millistes piirides peab olema reguleeritav selle pöörlemissagedus; 2) kui suurt jõudu tuleb rakendada instrumendile ettenihkeliikumise andmiseks ning millised on nõutavad ettenihkeliikumiskiiruse piirid; 3) milline peab olema pingi koostude tugevus ja jäikus. 29. Millest sõltub lõikevõimsus?
tihedusega puitmaterjali tö ö tlemisel. Sageli on tö ö tajal keeruline sä ilitada detaili ü le kontrolli freesimise alguses võ i lõ pus. 5 Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 Paljude tö ö de korral kasutatakse freespingi lõ iketeradega kokkupuute vä ltimiseks kaitsekatet. Kui see pole võ imalik, kasutatakse soovimatus suunas liikumist tõ kestavaid rakiseid võ i kinnitusklambrite ja kä epidemetega rakiseid. Sirge detaili freesimisel juhtunud õ nnetuste puhul juhtlauda ja soovimatus suunas liikumist tõ kestavaid rakiseid sageli ei kasutatud. U] marate detailide freesimisel toimunud õ nnetuste põ hjusteks on peamiselt kinnitusklambrite ja kä epidemetega rakiste kasutamata jä tmine. Lauamaterjali kitsa kü lje freesimisel võ ib kasutada vaid ü lemist rakist.
10.Universaalsed rakised(3 pakiline padrun, 4 pakiline padrun, tsentrid, masinkruustangid): on rakised mida pole vaja ümber häälestada, kasutatakse enamustes universaalsetes metalli lõikepinkides, saab töödelda enamikke masinaehituslikke detaile, kasutatakse väikesari ja üksiktootmise puhul, rakistamisel kasutatakse elemente kataloogist, maksumus minimaalne. 11.Koostatavad universaalsed rakised: süsteem põhineb erinevatel standardiseeritud rakise elementide kasutamisel, rakiseid iseloomustab kiire projekteerimine ja koostamine, komponentide kõrge hind ning pikk kasutusaeg-u.10a 12.Spetsiaalsed rakised: on vajalikud mingi kindla detaili või operatsiooni teostamiseks tööpingis. Kasutatakse spetsiaaltööpinkides ja universaalsetes pinkides efektiivsuse tõstmiseks. Rakise töö on sageli automatiseeritud ja kooskõlas pingi töötsükliga,maksumus kõrge. 13.Isetsentreeruvad pakkidega kinnituspadrunid-kasutatakse lühikeste toorikute kinnitamiseks,pakkide arv 2-6,
PÄRAST TÖÖD 1. Lülitada elektrimootor välja. 2. Puhastada tööpink ja töökoht. 3. Tööpingi riketest teatada töölõigu juhile. TÖÖOHUTUS FREESPINGIL TÖÖ AJAL 1. Detail tuleb pinki kinnitada õigesti ja tugevasti, et see ei tuleks lahti. Kinnituskohad tuleks võtta töödeldavale pinnale võimalikult lähedale. 2. Detaili kinnitamiseks tuleb kasutada raidega kinnituspakkidega kruustange või rakiseid. 3. Kui detail kinnitatakse kas pneumo-, hüdro- või elektromagnetilise rakise abil, tuleb olla tähelepanelik, et ei vigastaks rakise vedeliku- või õhutoitetorusid või elektrijuhtmeid. 4. Detaili võib freesile lähendada alles pärast seda, kui frees on saanud töökiiruse. 5. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. 6. Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada
moodustades ühe üldise kumeruse, mis õgvendatakse eespool toodud viisil. Õhukesi lehti õgvendatakse puidustvasara või silumisklotsiga (joon. 2). Joon. 2 Painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmisel antud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad metallile üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Käsitsi painutatakse tavaliselt kruustangide vahel vasara abil (joon. 1), kasutades seejuures mitmesuguseid rakiseid. Joon. 1 Painutada võib näidise, koha, märkimise ja sablooni järgi. Õhukesest lattmaterjalist ja traadist toorikute painutamisel kasutatakse peente detailide haaramiseks, kinnipigistamiseks ja hoidmiseks lamemokktange. Metalli puurimisel tekib küllalt suur lõikejõud, mis püüab toorikut kaasa vedada. Seetõttu ei toh metalldetaile hoida puurimisel käes. Väiksemate
lõikeservadega frees tuleb vahetada uue vastu; - kas freesil on kaitsekate. Kui kaistekate puudub, tohib töötada ainult kaitseprillidega. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel TÖÖ AJAL · Detail tuleb pinki kinnitada õigesti ja tugevasti, et see ei tuleks lahti. Kinnituskohad tuleks võtta töödeldavale pinnale võimalikult lähedale. · Detaili kinnitamiseks tuleb kasutada raidega kinnituspakkidega kruustange või rakiseid. · Kui detail kinnitatakse kas pneumo-, hüdro- või elektromagnetilise rakise abil, tuleb olla tähelepanelik, et ei vigastaks rakise vedeliku- või õhutoitetorusid või elektrijuhtmeid. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel · Detaili võib freesile lähendada alles pärast seda, kui frees on saanud töökiiruse. · Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. · Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni
Kasutatakse nugade kinnituseks noavõllides (risthöövlis ja paksushöövlis) ja noapeades . Suur nugade arv tagab hööveldamisel suure tootlikkuse ja hea pinnakvaliteedi . Rakis siledate höövlinugade paigaldamiseks noapeasse – eesmärk on saada lõikeservad täpselt ühele ringjoonele . Erinevad noa kiirkinnituse süsteemid Eelised : Noa täpne baseerimine Tugev kinnitus Kiire nugade vahetus – ei vaja rakiseid nugade häälestamiseks lõikeringile Puudused : Nõuavad spetsiaalseid nugasid, mis on kallimad kui siledad noad Nugade teritamise võimalused on piiratud . Freesid . Freesid on pöörlevad lõikeinstrumendid Freesid on freespinkide ja nelikanthöövelpinkide tööorganik Freesid jagunevad põhimõtteliselt kaheks : Silinderfreesid – paigaldatakse avaga võllile Otsfreesid – paigaldatakse kinnitussabaga padrunisse või tsangi
o Esmajärjekorras töödeldakse tehnoloogilised baasid, järgnevalt ülejäänud pinnad. o Pinnad, kus suure tõenäosusega võivad esineda defekte töödeldakse esmajärjekorras. o Kergesti vigastatavad pinnad (lihvitud, keermed, jne) töödeldakse võimalusel marsruudi lõpus. o Soovitav jagada kooriv, poolpuhas ja puhastöötluseks. o Võimaluse korral kasutada standardseid lõikeinstrumente, rakiseid. Operatsiooni koostamine o Operatsiooni struktuur (siirete ja läbimite järjekord) o Määratakse tehnoloogiline varustus (instrumendid, rakised) o Määratakse töötlusvarud, vahe ja operatsioonimõõtmed o Arvutatakse või valitakse töötlemisrežiimid ja ajanormid o Vormistatakse vajalik dokumentatsioon (operatsiooni kaardid) Töötlemislisa ja töötlemisvaru
nööri, nn. tamiili. Statsionaarrulli kasutamisel peab tamiili jämedus olema 0,25-0,35 mm. Jämedam tamiil võib ebameeldiva sasi moodustada. Roteeriva rulliga kalastamisel piisab 0,4- 0,5 mm läbimõõduga tamiilist./Kalastaja käsiraamat, lk 65/ 4.4 Lant Landid jagunevad pöörlevateks ja võnkuvateks. On helendavaid ja helisevaid lante ja kala- ning konnaimitatsioone (vt. joon 4). Kasutatakse ka rakiseid prepareeritud väikekaladega ja elussöödaga. Millised neist valida sõltub aastaajast, veekogust, ilmast ja paljudest teistest teguritest. /Kalastaja käsiraamata, lk. 66/ Joonis 4 Lant Landikonksud Landikonksud valitakse sellised, millel on lühike säär ja teravike vahed 20-25 mm. Konks peaks olema landi laiune või veidi laiem. /Kalastaja Käsiraamat, lk. 66/ 11
Kui maj.aasta jooksul kuludesse kantud nende obj. kogusumma on väheolul. maj.tegevuse finantstulemusele, on olulisuse printsiipi järgitud; 2) väheväärtuslike obj. kompleksi kogumaksumuse, sõltumata sinna kuuluvate ühisobj. väärtusest, võib kapitalis. ja amortis. tavalises korras; 3) infrastruktuuri koostisosi, mis ei osale iseseisvalt tulu tekkimisel, võidakse käsitl. kogumina; 4) üldjuhul kajast. rakiseid ja varuosi varudena ning kantakse kuludesse nende kasutamisel. Kui on teada või on põhjust eeldada, et soet. rakiseid ja varuosi kasut. mitme järgneva per. jooksul, võet. need arvele põhivarana. Sarnaselt käsitl. olulise maksumusega varuosi, mida saab ainult teatud põhivara obj. juures kasut. ja mille kasut. sagedus on ebamäärane; 5) soet. põhivara koostisosi võet. arvele eraldi, kui koostisosadel on erinev kasulik
· detailide baseerimist, koordinaatsüsteeme, nullpunkte; · mõõteriistade kasutamise ja ülesseadmise võimalusi pinkidel; · tööpingi seadistamist; · jahutus- ja määrdevedelikke; · tööpingi hoolduse nõudeid; · töökeskkonna ohutuse nõudeid. Õppija oskab · valida optimaalset tehnoloogiat treimisel ja freesimisel · määrata lõikereziime; · valida lõikeriistu; · kasutada erinevaid mõõteriistu tööpinkidel; · kinnitada tööpinki tööriistu, rakiseid ja toorikuid; · teritada lihtsamaid tööriistu; · treida silindrilisi ja koonilisi välis- ja sisepindu; · puurida avasid; · lõigata sise- ja väliskeermeid; · freesida tasa-, kaldpindu ja sooni; · hooldada nõuetekohaselt tööpinke; · töötada ohutult. Höövelpingid: Höövelpink on paikne höövelmasin. Höövelpinki kasutatakse materjalide pinna silumiseks (hööveldamiseks). Kõige sagedamini kasutatakse hööveldamist puidu töötlemisel. Puiduhöövelpingid
Nii pinge kui voolu tugevus on vaadeldav LCD ekraanidel toiteploki esipaneelil. 30 5.2.1. Toiteploki tehnilised näitajad Sisendpinge: 220 V/(50 ± 2) Hz Maksimaalne väljundpinge: 30 V (alalisvool) Maksimaalne väljundvool: 3 A Väikseim pinge jaotis: 0,1 V Väikseim voolutugevuse jaotis: 0,01 A Töötemperatuur: 0…40 ºC Sele 5.3. Toiteplokk. 5.3. Rakised Optiliste sensorite kinnitamiseks veearvesti kuluratta kohale tuleb kasutada rakiseid. Kuigi katse käigus kasutatavad rakised olid improviseeritud saadaolevatest kruustangidest, varrastest ning mutritest-poltidest, tuleb hiljem hankida või valmistada andurite tööasendisse seadmise lihtsustamiseks töötavad rakised. 31 Sele 5.3.1. Visolux ML 4-8-RL improviseeritud rakis. 5.4. Tarkvara Metrosert AS veestend (5.1.) töötab Metrica GVT OÜ poolt välja töötatud tarkvaral Stepwin, mis
.. 30 000 km; 125-cm3-sed sõitu. Siia kuuluvad peale igapäevase hoolduse .kontroll- _ (M-106 jt,) -- 20 000 . . . 25 000 km; 50~cm3-sed (mopee- kinnitustööd, lihtsamad reguleerimised, õlitamine-määii- did) -- 10000 ... 15000 km läbisõidu järel. mine jne. Kui mootorratturil on lukksepatöö kogemusi ja tööriistu P õ h i h o o l d u s (TH-2) tehakse üleminekul suvisele ja ning lihtsamaid rakiseid, saab ta palju remonttöid teha talvisele ekspluatatsioonile ning iga 2500 ... 3000 km läbi- ise. Mõnda aga, nagu silindri puurimine, tuleb teha remon- mise järel. Siia kuuluvad kõik vahehoolduse tööd, mitme- ditöökojas. Igal juhul vajatakse varuosi, sest kõiki detaile sugused reguleerimised ning seadmete sisepuhastus. ei saa taastada. Seetõttu on edaspidi antud ka detailide