Ta tundub olevat nagu igapäeva elu dokumenteerija, üritab lahendada igapäeva probleeme teiselt positsioonilt. Talle meeldib teha oma tööde välapanekuid erinevates kohtades, näiteks korterites, galeriides jne. Bakalaureuse tööna koostas ta näituse "harjutus".Selle näituse tööde kohta on öeldud,et ükski pilt selles seerias ei ole käsitletav asjana iseeneses vaid osana teosest. Preemiad Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia Vaal galerii noore kunstniku preemia Kasutatud kirjandus http://saadoja.ee/2009 http://www.einst.ee/Ea/persona/saadoja.html http://www.kunstihoone.ee/index.php? mode=pl_kunstihoone_yritused&yid=111&yritus=n2itu s&asukoht=Linnagalerii&aeg=arhiiv&lang=est&club=1 &page=16 http://www.eaa.ee/hobusepea/pildid/saadoja.JPG
Arved Viirlaid 1922 Sündis Harjumaal Padises talupoja peres. Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus
MELANIE KAARMA Elulugu Melanie Kaarma (sündinud Lõhmus; 4. august 1923 Tsooru – 26. august 2009 Tallinn) oli eesti kostüümikunstnik, rahvarõi vaste uurija ja restauraator. Sündis Valgamaal Tsoorus väiketalu niku perekonnas. Haridusteed alustas ta Sangaste algkoolis ja jätkas aastatel 1940–1942 Valga naiskutsekoolis. Erialase hariduse omandas Melanie Lõhmus aastatel 1942–1944 Tallinna Rakenduskunsti Koolis ja seejärel 1944–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Samaaegselt õpingutega tarbekunsti instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie
Leonhard Lapin lõpetas Räpina Keskkooli 1965. aastal, õppis aastatel 19661971 ERKIs arhitektuuri erialal. Töötas aastatel 19711974 Tallinna Restaureerimisvalitsuses arhitektina. Alates 1990. aastast on ta ERKI õppejõud, alates aastast 1995 professor. 19921998 õppejõud Helsingi kunstikoolis "Maa", 19931996 kooli juhtkonna liige. 1994. aastal oli ta Helsingi Tehnoloogiainstituudi külalisprofessor. Aastail 19951997, 20032005Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali esimees. 19912003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja. 1997, 2002, 2005 külalisprofessor Eesti Muusikaakadeemias. 19982001 Tallinna linna kunstinõukogu juhataja. 20012002 a. oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Väljaanded ja Kogukonnad Leonhard Lapin on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1977 ja Eesti Arhitektide Liidu liige aastast 1982. Avaldanud Albert Trapeezi nime all luulekogud
õppejõud õpetajate ettevalmistuskursustel Haridusministeeriumis. 19261929. aastatel oli ta kooli juhataja. 1938. aastal omistatakse talle teenete eest kunstikool "Pallase" asutajana, kauaaegse pedagoogina ja koolijuhatajana professori tiitel. Ado Vabbe oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel paljudes õppeasutustes, näiteks: Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas", Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis, Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 19531956. aastatel juhatas ta Tallinnas Kunstifondi graafika eksperimentaalateljeed. Looming Ado Vabbe varasemad säilinud tööd pärinevad umbes 1912. aastast. Need olid teostatud tol ajal nii omase juugendlikult stiliseerivas laadis (näiteks kompositsioon "Tants"). Väga suureks eeskujuks oli talle nii enne kui pärast Vassili Kandinsky, keda esimest korda kohtas Narvas, hiljem ka Münchenis. A
Töötab teadurina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas TUNNUSTUS 2016 aasta noor tekstiilikunstnik 2012 Runner-up, Core 77 2015 loomepreemia, Eesti Design Awards, Kunstiakadeemia International 2014 üheaastane loominguline 2012 Eesti parima noore stipendium, Eesti Kultuurkapital disaineri auhind SÄSI 2013 Eesti Kultuurkapitali 2012 teine auhind, kujutava ja rakenduskunsti Beopen Award London, i tu st11 ev sihtkapitali aastapreemia 2012: Cast category, p in äInternational rin G ru s t e tekstiilidisaini tähendust oluliselt 22 kunäitu as s
Tuntumad neist on Bruno, mida antakse parimale tootedisainile ja disainiprojektile, SÄSI'ga tunnustatakse parimaid noordisainereid, ADC*E kuulub juba arvutitemaailma seda jagatakse parimate veebi- ja graafilise disainilahenduse eest. Kõik need antakse välja Eesti Disainiauhindade poolt. Palju on ka veel konkursse, millest osa võtta: 25 kaunimat Eesti raamatut, Eesti Reklaamikonkurss Kuldmuna, Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia, iF awards, Tallinna Rakenduskunsti Triennaal, Väike Asi, Worldwide logo design annual. Paljud noored moe- ja disainihuvilised lendavad mitmeteks aastateks välismaistesse ülikoolidesse antud ala õppima, kuid ka Eestis on selleks palju võimalusi. Tuntum on kindlasti Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakond. Disaini saab veel õppida Mainori kõrgkoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Need on kõrgkoolid,
6: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Ta tegutses Eestis. 7: Eesti kunstiseltsi põhikiri kinnitati 1906. Aasta augustis 8: "Noor-Eesti" kunstitoimetaja oli K. Mägi 9: Tallinna Kunsttööstuskooli avamise aeg oli 1914. Aastal. Selle järeltulijat teatakse praegu kui Eesti Kunstiakadeemiat, vahepeal nimetati seda aga Riigi Kunsttööstuskool, Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks, Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool, ENSV Riiklik Kunstiinstituut. 10: A. Laikmaa potreed: "Marie Underi portree"-pastell, "August Kitzbergi portree"-pastell, autoportree (1902) 11: Tema looming oli rahvusromantiline ja müstiline. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest
pintslitehnikat. John Everett Millais "Must Brunswicker" Dante Gabriel Rossetti (1828 - 1882) Tuntuim preraffaeliit. Lõi omapärase, fantaasia- ja tundeküllase ilulaadi. Maale iseloomustavad müstiline, ekstaatiline ja luuleküllane meeleolu, peen lineaarne käsitlus ja sügav leegitsev koloriit. Tihti esineb töödes naisetüüp. Dante Gabriel Rossetti "Maarja kuulutus" Edward Burne-Jones (1833 - 1898) Hiliseim preraffaeliit. Tegutses rakenduskunsti alal. Lõi kavandeid klaasmaalile, vaipadele ja keraamikale. Töötas koos koos kunstkäsitöömeistri William Morris'ega (1834 - 1896). Edward Burne-Jones "Ingel" Teised tuntud kunstnikud: Frederick Leighton (1830 1896) Lawrence Alma-Tadema (1836 1912) William Quiller Orchardson (1835 1910) James Mac Neill Whistler (1834 1903) Alphonse Legros (1837 1911) John Singer Sargent (1856 - 1925) Arhitektuur 17
Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), ppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sgisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Luna-Saksamaal Wehlenis. Ttas 1916-18 sjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistkodades ning a-st 1917 htlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle ppejud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940- 41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942- 43 Krgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ppejud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Pgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus ttas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Kis 1920, 1923 ja 1926 pireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline
· Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele. · "Mis funktsioneerib hästi, on ilus", väitis Saksa arhitekt Bruno Taut. · 20.sajandi konstruktivistlik suund sai alguse maalikunstis, kus hakati otsima universaalset ja täiuslikku ilu. · Seda hakati nägema geomeetrias ja geomeetrilistes kujundites. · Maalist kandus geomeetria-ülistus kõikidesse rakenduskunsti liikidesse. · Rakenduskunstis ja arhitektuuris nähti konstruktivismi kui üht osa funktsionalismist, mille omapära oli konstruktsioonide rõhutamine ja nähtavale jätmine. · "Konstruktivism on ümberistumisjaam funktsionalismi", nagu väitis Vene konstruktivist El-Lissitzky. · Interjööridisainis olid konstruktivistlikule stiilile omased funktsionaalsed lahendused ja nende nõuete range järgimine,
31. Võrumaa Kutsehariduskeskus 32. Tallinna Kopli Ametikool 33. Tartu Kutsehariduskeskus 34. Väike-Maarja Õppekeskus 35. Arvutikutsekool INTER 36. Eesti Esimene Erakosmeetikakool 37. Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool 38. Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakool Diariss 39. Iluravi Rahvusvaheline Erakool 40. Informaatika ja Arvutustehnika Kool 41. Juuksurite Erakool "Maridel" 42. M. I. Massaazikool 43. Pärnu Saksa Tehnoloogiakool 44. Rakenduskunsti Erakool 45. Tallinna Erateeninduskool 46. Eesti Mereakadeemia Merekool 47. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 48. Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz 49. Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledz 50. Sisekaitseakadeemia Päästekolledzi Päästekool 51. Tallinna Pedagoogiline Seminar 52. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoo 53. Tartu Tervishoiu Kõrgkool (1)(2) Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad · Tehnikaalad · Arvutiteadused · Ärindus ja haldus
Õli, lõuend. Joonis 6. Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp. 10 Joonis 7. Veneetsia, 1921 1922. 11 4. KONRAD MÄE MEDAL Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Laureaadid · 1979 Juhan Muks · 1980 Kristiina Kaasik · 1981 Luulik Kokamägi · 1983 Olga Terri · 1984 Arnold Akberg · 1985 Alfred Kongo · 1986 Linda Kits-Mägi · 1987 Toomas Vint · 1988 Johannes Uiga · 1989 Agu Pihela · 1990 Kersti Rattus · 1991 Peeter Mudist · 1992 Tiit Pääsuke
kajastavad juugendlikku iluideaali. Hilistes portreedes väljendub 1920.aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (1923-2924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Konrad Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Aastast 1979 antakse Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali poolt välja auhinda Konrad Mäe medalit. Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1.novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Medali on kujundanud Enn Johannes. Kasutatud kirjandus 1. ,,Konrad Mägi: monograafia" Evi Pihlak 2. ,,Eesti kunsti ajalugu 19.sajandi keskpaigast kuni 1940.aastani" 1.köide Maalid
A. Bourdelle'i juures), õppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sügisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Lõuna-Saksamaal Wehlenis. Töötas 1916-18 sõjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistöökodades ning a- st 1917 ühtlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle õppejõud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940-41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942-43 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline
juubeli aegu, on viimase paarikümne aastaga olnud sedavõrd liikvel, et jäljed kaovad täielikult uttu. Konrad Mäe medal Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Viimasel kümnel aastal on olnud Konrad Mäe medali laureaatideks: 1997 Jüri Arrak 1998 Urmo Raus 1999 Laurentsius & A.D. 2000 Jaan Elken 2001 Peeter Allik 2002 Erki Kasemets 2003 Alice Kask 2004 Lembit Saarts 2005 Jaan Toomik 2006 Mari Roosvalt 2007 August Künnapu
organiseerimistoimkond,mille esimeheks sai Juhan Nõmmik,aseesimeheks Viiralt,sekretäriks Adamson-Eric ja Kaarel Liimand.1940 loodi ka Kunstnike Kooperatiiv-mis pidi aitama kunstnike eriti tarbekunstnike materjalidega varustamist. Tartu tähtsust rõhutati kunstiharidusega seoses.Pallasest sai Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool-Eestis ainus kujutavate kunstnike ettevalmistuskool.Tallinnas lõpetati kujutava kunsti erialadele vastuvõtt,õppeasutusest sai Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool. Esimene okupatsiooniaasta ei jätnud eesti kunstnike loomingusse silmatorkavaid jälgi.Tehti mõned kavandid ja loodi üksikud teosed,mis teenisid otseselt okupantide ideoloogiat(Adamson-Ericu maal ,,Stalin Läänemere kaldal" ja Andrus Johani ,,Töörahva rongkäik tartus 21 juuni 1940"-mis jäi lõpetamata.) Sõja algus tõi kaasa eesti rahva lõhenemise-arreteerimised,küüditamised,vägivaldne mobilisatsioon Venemaale jne.(Stalinistlikus )koonduslaagris hukkus Eduard Taska-
A. Kuvasto), on ruumid kahel pool koridori. 3. 1940-1963 3.1. Eluloost 1940. aasta murranguliste sündmuste järel loodi riigiettevõttest ,,Ehitaja" ehitustrust ja Kergetööstuse Rahvakomissariaadi juurde Projekteerimise Keskus, mille direktoriks määrati A. Kotli. Seega säilitas ta sisuliselt oma endise koha. Positiivse ellusuhtumisega A.Kotli tegutses aktiivselt. Lisaks põhitööle õpetas ta esimesel nõukogude aastal mööbli projekteerimist J. Koorti nim. Rakenduskunsti koolis. Muude tööde kõrvalt toimetas ta arhitektuuriosakonda uues ajakirjas ,,Viisnurk". 1944. a. sügisel sõitis A. Kotli Tallinnast Väike-Maarjasse, kus tema perekond viibis varjul sõjaohtude eest. Kuid juba sama aasta novembris asus ta tööle ENSV Arhitektuur-Projekteerimise ja Planeerimise Keskusesse, millest aja jooksul kujunes RPI ,,Eesti Projekt". Töötades seal kuni 1958. aastani, jõudis ta olla
katse. See oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks. Loodi Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond.1940.a. loodi Kunstnike Kooperatiiv, mis pidi aitama korraldada kunstnike majandustegevust., sealhulgas materjalidega varustamist. ,,Pallas" nimetati Konrad Mäe nimeliseks Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks (oli ainus kujutava kunsti õppeasutus). Tallinnas nimetati Riigi Kunsttööstuskool ümber Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunsti Kooliks (ainult tarbekunst). 1941.a. sügisel plaaniti korraldada Moskvas Eesti NSV kunstidekaad. Selleks tehti tohutuid ettevalmistusi nõukoguliku sisuga tööde tegemiseks. Tehti kavandeid ja valmisid üksikud tööd, näiteks A. Johani ,,Töörahva rongkäik Tartus 21.juunil 1940.a." (lõpetamata). II maailmasõja puhkemine tõi kaasa eesti rahva lõhenemise (küüditamised, vägivaldne mobilisatsioon nõukogude sõjaväkke jne.). Osa kunstnikke suri stalinlikes koonduslaagrites
aasta alguseni. Alates 1930. aastast töötas Alar Kotli Haridus- ja Sotsiaalministeeriumis.Viie aasta pärast suunati ta ümber Teedeministeeriumi. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel kujunes temast riigi esindushoonete arhitekt. Kaalukad tellimused, sealhulgas Toompea lossi ümberehitused ja Vabariigi Presidendi kantselei Kadriorus näitavad seda, et Kotlit hinnati arhitektina kõrgelt. Nõukogude perioodil oli ta õppejõud Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis. Kotli jätkas tööd esiarhitektina ka pärast Teise maailmasõja lõppu. Ta töötas 1958. aastani „Estonprojektis“, saades 1955. aastal selle peaarhitektiks. 1958–1961 oli Kotli Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehitus- ja arhitektuurisektori juhataja. Alar Kotli on loonud palju Eesti riigile tähtsaid ehitisi, mida võib nimetada ka Eesti sümbolehitisteks. Kuulsaim ehitis on Tallinna Laululava (1958), lisaks on ta projekteerinud ta ka
katse. See oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks. Loodi Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond.1940.a. loodi Kunstnike Kooperatiiv, mis pidi aitama korraldada kunstnike majandustegevust., sealhulgas materjalidega varustamist. ,,Pallas" nimetati Konrad Mäe nimeliseks Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks (oli ainus kujutava kunsti õppeasutus). Tallinnas nimetati Riigi Kunsttööstuskool ümber Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunsti Kooliks (ainult tarbekunst). 1941.a. sügisel plaaniti korraldada Moskvas Eesti NSV kunstidekaad. Selleks tehti tohutuid ettevalmistusi nõukoguliku sisuga tööde tegemiseks. Tehti kavandeid ja valmisid üksikud tööd, näiteks A. Johani ,,Töörahva rongkäik Tartus 21.juunil 1940.a." (lõpetamata). II maailmasõja puhkemine tõi kaasa eesti rahva lõhenemise (küüditamised, vägivaldne mobilisatsioon nõukogude sõjaväkke jne.). Osa kunstnikke suri stalinlikes koonduslaagrites
isiku jumalustamisele NSVLiidus; ● Keskel “pühak” ja ümberväikeste kaadritena pildid tema elust ja tegudest. Uus võim, uued tuuled: ● Nõukogude võim nägi kunstis olulist masside mõjutamisvahend; ● Ümberkorraldused kunstihariduses: ○ Kunstikool “Pallas” riigistati , edaspidi Konrad Mäe nim. Riigi Kõrgem Kunstikool; ○ Riigi Kõrgem Kunstikool sai J.Koorti nim. Kõrgemaks Rakenduskunsti Kooliks. ● “Präänikupoliitika”: ○ uue võimu esimestel aastatel ei sekkutud kunstnike tegemistesse, kuid jälgiti seda terasemalt; ○ konkursside ja riiklike tellimuste abil püüti meelitada kunstnikke looma uut võimu ülistavat kunsti. ○ ideekavandite võistlus üldkasutatavate hoonete kaunistamiseks; ■ E.Kits “Võim Internatsionaali”; ■ E.Haamer “Sepp”; ■ N
· J.M.W Turner(1775-1851)- Romantilise maastikumaali kulminatsioon. Vesuuvi vulkaanipurse. Parlamendi põlemine. · 19. sajandi teisel poolel omandas inglise kultuurielus olulise koha Reraffaeliitide koolkond. Kunstis igatsesid taga Raffaeli eelset vararenessansi ja keskaega, naiivne ja siiras käsitluslaad, meeleolult romantiline kunstlaad, kattub osaliselt juugentiga. · Dante Gabriel Rossetti- Neitsi Maarja lapsega. Bocca Baciata. · Edward Burne-Jones(1833-1898)- Tema tegutses rakenduskunsti alal. Esitas ka arhailist laadi. Sidonia von Borh. The golden stairs. · Ameerika:Võib ka rääkima hakata Ameerika kunstist. · James Abbott McNeill Whistler(1834-1903)- Oli juba impressionistliku stiili looja?. Õppis ja töötas Inglismaal. Whistleri ema. Tüdruk valges. Nokturn sinise ja kuldsega. Nokturn musta ja kuldsega. · John Singer Sargent(1856-1925)- Peamiselt portretist, eeskujuks Goya, Velasquez, Monet. Tegutses Inglismaal.
ettevalmistuskursustel Haridusministeeriumis. Vabbe osales ka kunstiühingu Pallas asutamises. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige. Eesti kunsti tõi ta esmakordselt futuristlikke elemente. Matkas 1914. aastal kunstivaradega tutvumise eesmärgil Itaalias. Oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel paljudes õppeasutustes, nagu näiteks "Pallas", Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti kool, Tartu Riiklik Kunstiinstituut. 1953-1956 juhatas Tallinnas graafika eksperimentaalateljeed. Alates 1917. aastast kuni 1930ndate lõpuni kujundas ja illustreeris Ado Vabbe üle 60 raamatu, alates luuletuskogudest ja lõpetades teaduslike väljaannetega. Enne I maailmasõda Lääne-Euroopas õppides tekkis tal huvi moodsate kunstivoolude ekspressionismi, kubismi, futurismi ja abstraktsionismi vastu, mille sugemeid võib leida ka tema järgnevas graafilises
kummikute asemel botased joonistanud, satub laps segadusse ja võib raamatust kiiresti tüdineda. (Novek 2004: 11) Algupärase lastekirjanduse väljaandmise toetamine on jäänud peamiselt Eesti Kultuurkapitali ja sponsorite õlule. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalilt toetust paludes peab lasteraamat konkureerima nn ,,suure kirjandusega", kuna puudub eraldi lastekirjandust toetav sihtkapital. Samuti ei toeta Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital lasteraamatute väljaandmist ja illustreerimist, kuna peab 13 seda puhtalt äriliseks ettevõtmiseks. Nii nendib Ilona Martson veel aastal 2005: ,,Paraku on nii, et eesti lasteillustratsioon on jäänud lastekirjanduse kõrval inetu pardipoja rolli. Kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital toetab lastekirjanikku päris
annaabi.ee 
