RAIL BALTIC Projektist tutvustus: Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Läti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Rongiliikluse arendamine on oluline prioriteet nii Euroopas kui meil. Tänapäevane raudtee on keskkonnasõbralik ning üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise, mis annab ka suure panuse rohelise transpordi ja energiasäästlikku reisimisvõimalusse. Rail Baltic on kolme Balti riiki ühendav rahvusvaheline projekt, lisaks on kaasatud partneritena Soome ja Poola. Projekti teostamiseks on vajalik ühisettevõtte loomine ning rahastuse saamine Euroopa Liidult. Rail Balticu projekti juhivad laiapõhjaline juh...
KOOLI NIMI X-teaduskond X instituut Eesnimi Perekonnanimi RAIL BALTICU MAJANDUSLIKUST TASUVUSEST Referaat Õppekava XXXX Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi X 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Rail Baltic on Baltimaade suurim ühisprojekt, mis ühendaks Balti riigid muu Euroopaga. Töö eesmärgiks on teha kindlaks, kas Rail Baltic on majanduslikult tasuv ning selgitada välja projektiga kaasnevad kasutegurid. Referaat on jaotatud kolmeks osaks. Esimene osa annab üldise ülevaate Rail Balticust. Välja on toodud projekti ajalugu, rongi tehnilised näitajad ning planeeritav marsruut. Teine osa annab ülevaate kahest uuringust, mis aitasid projekti planeerimisel olulisi otsuseid langetada. Kolmas osa keskendub Rail Balticust saadavale kasule, välja on toodud erinevad kasu...
Rail Balticu analüüs Rail Baltic on Euroopa standartitele vastav umbes 950 km pikkune rahvusvaheline raudtee projekt. Raudtee läbiks Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Projekt algatati juba aastal 1994 ja peaks kõige varasemalt lõppema aastal 2025. Raudtee on mõeldud nii kauba kui ka reisijate vedamiseks. Palju on meedias kajastust leidnud Rail Balticu mõju ümbritsevasse keskkonda. Rail Balticut plaanitakse rajada alale, mis minimaalselt mõjutaks ümbritsevat keskkonda. Selle tagamiseks tehakse uuringuid, kaasatakse erinevaid spetsialiste ja uuritakse juba ehitatud kiirrongide mõju keskkonda. Kuna Eestil endal veel palju kogemusi kiirrongidega pole, siis on uuringuid käidud tegemas Rootsis ja Soomes. Rail Balticu rajamiseks on tihe ajakava, mis ei lase teha põhjalikke uuringuid. Samuti on välja tulnud, et tegelikult ei ole uuringuid peaaegu üldse tehtud. Neid tehakse alles siis kui sobiv trassi asukoht...
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU Referaat Koostaja: Joseph Saliste 142677TABB Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? ........
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond KAVA aines „Väljendusoskus“ teemal Rail Baltic – raudteekoridori valupunktid Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2016 Rail Baltic – raudteekoridori valupunktid Eesmärk: Artikli eesmärk on anda inimestele informatsiooni Rail Balticu hetkeseisust ja tulevikust. Sõnum: Arupidamised ja diskussioon Balti riike ja ülejäänud Euroopat ühendava raudteeprojekti üle on kestnud üle kümne aasta. Mida ja millal üldse ehitatakse? Miks peaks lugeja minu kirjatööd lugema? Mida ta siit saab? Artikli tähtsus seisneb lugeja teadvustamisest Rail Balticu projekti kohta, mis kulgeb Tallinnast Riia kaudu Leedu-Poola piirini. Sissejuhatus: 1. Rail Balticu projekti hetkeseis. 2. Rajatiste eelprojekti koostamine – lahendused võivad veel muutuda. 1. Rail Balti...
RAIL BALTIC Eliise Sau 9.B RAIL BALTICUST Projekt ehitada Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja Soomet ühendav uus kiirraudtee. Kokkuleppeid pole Poolaga. Raudtee uus trass hakkaks erinema senisest põhiraudteemagistraalist. ETTEVALMISTUS Eesti, Läti ja Leedu peaministrite 2011. aastal vastu võetud ühisavaldus seadis eesmärgiks Rail Balticu rajamiseks. Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 2011. aasta Vabariigi Valitsuse otsusega. Urve Palo allkirjastas 2014. aastal raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid. 2014. aastal allkirjastati kolme Balti riigi poolt Rail Balticu ühisettevõte RB Rail AS asutamisdokumendid. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome transpordiministrid allkirjastasid 2015. aastal Rail Balticu koostööprotokolli. Rail Balticu juhtkomitee langetas 2015. aastal otsuse eelistatud trassikoridori osas. 2...
Sõjaline Poliitiline Majanduslik Sotsiaalne Keskkond Jüri Leesment: Erinev sõda meis Oudekki Loone: "Keskerakonnas on Leedo Saarte Häälele: meie paati kõigutama Isiklik abistaja on mõnele inimesele silmade ja Euroopa Komisjoni ettepanek seab o kõigis? käimas ideoloogiline võitlus ja poliitiline ei hakka! jalgade eest tervise ja keskkonna Isiku tase sõda." http://www.delfi.ee/archive/juri- http://majandus24.postimees.ee/3855699/lee http://sakala.postimees.ee/1173016/isiklik- http://alkeemia.delfi...
Mairo Küünarpuu 1LOK (e)g 22.09.16 Nägemus logistika valdkonna arengus. Logistika – selle sõna päritolu koha üle vaieldakse Vikipeedias siiani. Küll on pakkumistes, et Roomast, kus see tähendas toodete jaotust, kui ka Kreekast, kus hoopis arvutamist, mõtlemist ja otstarbekust. Lugedes ja mõeldes selle üle tunduvad mõlemad tähendavat osa vähemalt tänapäevast logistikast. Kuni 20 sajandini võis mõista logistikast, kui ühest osast kaitseväe üksusest, kes pidi korraldama sõjategevuse mitmekülgset varustamist. Eesti logistika suuremaks sünniks võib lugeda sajandi vahetuse aegu, kui vene rubla devalveerimine viis ka osa meie ekspordi turust. Antud olukord sundis meid otsima uusi turge nii läänest kui põhjast aga ka efektiivsemat tootmisahelat, laondust, tarnet ja transporti, et võistelda lääne turul pakutava kaubaga. Meie Eesti lühike logistika ajalugu on andnud ka eelise, ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rail Baltic raudtee läbi Nabala Ülesanne 1 Ruumiline planeerimine Tartu 2014 Sissejuhatus Alates 1976 aastast kui Tuhala nõiakaev sattus meedia huviorbiiti, on ta aegajalt ikka ,,potsatanud'' meie ajalehtede esikaantele. Kord on tegu maardlate rajamisega, kord Nabala maastikukaitse alaks muutmise pärast. Urmas Sisask on loonud isegi loitsu, mis pidavat kaitsma seda kaunist ja omapärast kohta Harjumaal. Viimasel ajal on poleemikat, aga teinud Rail Baltic raudtee rajamine, mida taheti läbi Nabala, 3 kilomeetri kaugusele nõiakaevust hakata ehitama. Keskkonnaministeerium küll on ära öelnud oma sõna, et raudtee ei hakka läbi Nabala käima, aga millegipärast, ei ole planeerijad seda mõtet veel maha laitnud. Järgnevalt toon oma referaadis välja nii poolt kui vastu argumente. Nabala NabalaTuhala piirkonnas on just tundli...
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja eelkõige presidendi kätte PRESIDENTAALNE VABARIIK: nä...
1. Logistika arenguetapid, militaarlogistika roll ajaloos Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoosseisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moonavarusid täiendada. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal hoogsalt. 2. Kuivõrd jätkusuutlik on Eesti majandus (tootmine ja logistikasektor), milliseid uuendusi tuleb teha, et saavutada konkurentsieelis. Võrreldes endiste NSVL riikidega oleme teinud 20. aasta jooksul teinud läbi tohutu aren...
1. Logistika ülesanded, milleks on logistikat vaja, kuidas on logistika arenenud? 1) Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust. Lähtuvalt logistika arengu ja integratsiooni ulatuselt jaguneb logistika ühtlasi kolmeks suureks valdkonnaks – hankelogistika, tootmislogistika ja jaotuslogistika, millest Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneajaga ...
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt j...
Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
