Inflation“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Rahapoliitika, raha ja inflatsioon. Rahanduse õpikud väidavad, et rahapakkumise kasvatamine viib kõrgema inflatsioonini. USA Föderaalreservi kogemuse põhjal see siiski hetkel ei toimi. Alates 2008.aastast on Föderaalreserv kolmekordistanud oma baasraha, ilma et inflatsioon oleks tõusnud. Intressimäärad on ajalooliselt madalal tasemel ja maailmamajandus on jätkuvalt hädas, normaalse rahakordistus protsess on jaotatud ning surve inflatsioonile jääb tagasihoidlikuks. Pärast 2008.aasta finants- ja majanduskriisi on inimesed ning ka pangad hakanud kulutamise asemel hoopis raha säästma ja oma sääste pigem hoidma. Ka 2012.aastaks polnud midagi
Sellel perioodil aeglustusid majandused üle maailma, sest krediidivõimalused ning rahvusvaheline äritegevus vähenes märgatavalt. Valitsused ja keskpangad reageerisid sellele ebaharilike fiskaalstiimulite, rahapoliitika laienemise ning abipakettide jagamisega. Ühendkuningriigid otsustasid uue kokkuhoiupoliitika kasuks, kärpides kulu ning tõstes makse, olgugi, et eksport oli langemisjoones; selle tulemuseks on UK nüüdseks langenud topelt majanduslangusesse: "double-dip recession". USA Föderaalreserv ja keskpangad üle maailma on astunud suuri samme, et vältida deflatsiooni riski, mis tekib madalate palkade ning töötuse kasvades. Lisaks, on võtnud erinevate riikide valitsused kasutusse uued eelarvepoliitikad, mis peaks stimuleerima nii erasektori kui ka avaliku sektori tegevust. USA krediidi külmutamine 2008 aastal viis globaalse finantssüsteemi totaalse lagunemise äärele. Euroopa keskpanga ning teiste keskpankade reaktsioon oli kiire ja dramaatiline. 2008 aasta viimase
nõude õiguse omandamine. · Garantiitehingud · Arveldustehingud · Investeeringud · Rahavahetustehingud · Nõustamistehingud- personaalpangandus 3 · Vahendustehingud- teiste rahaasutuste toodete müük. Keskpank Keskpank riigi huvides tegutsev pank ja täidesaatva võimu juurde kuuluv institutsioon. Nimetatakse ka pankade pangaks. Kannab vastava riigi nime. (Erandiks USA- föderaalreserv) Ei tegele klientide teenindamisega, ülesanneteks on: · raha emiteerimine · rahapoliitika teostamine · panga ja raha süsteemi stabiilsuse tagamine · maksesüsteemide arendamine · majandusanalüüside ja -prognooside koostamine · üldine pangandusstatistika
Microsoft Excel Worksheet 6.Oletame, et Coca-Cola Company aktsia beeta on (vaata ise: http://finance.yahoo.com/q/ks? s=KO). Lisaks on teada, et riskivaba tulumäär on 4% ja S&P500 indeksi oodatav tootlus on 12%. a) Enne kui vaatate, mis on tegelik beeta eeltoodud lingilt, kas Teie arvates on see suurem või väiksem kui 1.0? Mida üldse iseloomustas beeta=1.0? b) Mis on sellisel juhul Coca-Cola aktsialt nõutav tulumäär eeldusel et CAPM kehtib? c) Oletame, et USA Föderaalreserv on otsustanud alandada oma diskontomäära 1 % (st protsendipunkti) võrra ning selle tulemusena alaneb samavõrra ka riskivaba intressimäär (oletame et riskipreemia ei muutu). Kui palju muutub Coca-Cola aktsialt investorite nõutav tulumäär? d) Kas aktsia hind selle tagajärjel peaks tõusma või langema? Lahendus: a) Beeta peaks olema madalam kui 1, sest tegemist on turukeskmisest oluliselt väiksema süstemaatilise riskiga. b) Beeta on finance.yahoo
reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Rahapakkumise suurendamisega ärgitatakse inimesi kulutama ning investeerima, rahapakkumise vähendamisel on vastupidine mõju. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on kestev kuid madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii Euroopa Keskpank kui ka Ühendriikide Föderaalreserv on seadnud eesmärgiks 2% inflatsioonimäära. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsiooni ei tohi segi ajada disinflatsiooniga, mille käigus raha väärtus langeb endistviisi, ainult väiksema kiirusega. Harilikult eelistavad valitsused deflatsioonile kerget inflatsiooni. Deflatsioon paneb
39. Eesti pangal, kooskõlas valuutakomitee süsteemi kasutamisega a. on õigus väljastada laene kõigile soovijatele ainult välisvaluutas b. on õigus väljastada laene ainult tegevuslitsentsi omavatele kommertspankadele c. ei ole õigust väljastada laene valitsusele d. on õigus väljastada laene ainult valitsusele 40. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et a. USA Keskpank (Föderaalreserv) alandas intressimäära ja suurendas seeläbi raha pakkumist b. ettevõtjatel ei jätkunud julgust investeerida c. USA Keskpank suurendas intressimäära ja vähendas seeläbi raha pakkumist d. inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus 41. Kelle põhiteesideks olid: • Isereguleeruvad jõud turumehhanismis on nõrgad. • Majandus on põhilisel ebastabiilne. • Valitsuse sekkumine on vajalik. a. Karl Marx b. Jean Babtiste Say c. Adam Smith d
Kuna finantsturgudel langes oluliselt kommertspaberite emiteerimine, eriti finantssektori osas, otsustas USA keskpank hakata ostma ettevõtete tagamata lühiajalisi võlakirju, kommertspabereid. See pretsedenditu samm oli globaalne otsus, sest see laienes ka väljapoole Ameerika Ühendriike baseeruva peakontoriga pankadele, kellel on New Yorgis harukontorid ja mis peaks aitama parandada ka suuremate Euroopa pankade likviidsust. Kõik suured keskpangad, Euroopa Keskpank (EKP) ja USA Föderaalreserv koos paljude teiste tähtsamate Euroopa ning aasia pankadega otsustasid langetada oktoobris 2008 intressimäärasid. Kõigepealt alandasid USA, Euroopa, nende hulgas Inglismaa ja Rootsi keskpangas intresse 0,5% võrra. See oli EKP oluline samm finantskriisist ülesaamiseks, seda enam, et EKP tõstis veel juulis intressimäärasid. Kas see riskantne tegu oli õige näitab tulevik. See näitab, et Euroopas on alanud ühine võitlus finantskriisiga. Nii võtsid eurotsooni riigid vastu ühise
(Heinmaa, 2006) Kui rääkida kapitali vabast liikumisest, siis on ülimalt oluline mõelda selle peale, et siin on mõned riigid, mis on maailmas teistest märksa soodsamas olukorras, kuna nendel on olemas uskumatult suur privileeg trükkida raha, mille eest on neil võimalik osta ülejäänud maailma kaupu ilma ise midagi vastu tootmata nö. "lihtsalt paberi eest" (tänapäeva digitaalse panganduse ajastul isegi veel lihtsamalt - tehes vaid paar nupuvajutust). Nendeks riikideks on USA (USA Föderaalreserv, mis trükib dollarit), Eurotsooni riigid (Euroopa keskpank, mis trükib eurot), Suurbritannia (Bank of England, mis trükib naelsterlingut) ja Jaapan (Jaapani keskpank, mis trükib jeeni). Nende riikide poolt trükitud raha on kasutusel 96% rahvusvahelistest tehingutest. Loomulikult on need ka riigid, mis on kõige enam huvitatud kapitali liikumise piiride kaotamisest seda seni, kuni kapitali liikumine toimub nende poolt väljastatud valuutades. Kodumaine vs välismaine
tähendas seda, et ringluses olid konverteeritavad pangatähed – neid võis vahetada kulla vastu vastavalt kehtestatud kursile. I maailmasõja käigus hakkab kullasüsteem lagunema. Riikidevaheline usaldus kaob – ei tehta rahvuslikku valuutavahetust. Kullavarud hakkasid kokku kukkuma ja kuld kogunes ärimeeste taskusse. Reservi enam ei olnud. Majanduskriis 30.ndatel aastatel. Usaldus riikide vahel kadus, majandused läksid kaosesse. II maailmasõda. Föderaalreserv lõpetas 68.ndal aastal kullastandardi, kuna vahetas kulla vastu raha. Valuutakomitee süsteem – omane arengu- ja väikeriikidele. Usaldust on rahale raske tagada. Kogu ringlusesse suunatav raha peab olema tagatud väärismetalli või tugeva valuutareserviga. Kogu valuuta peab olema seotud mõne tugeva välisvaluutaga, fikseeritud kursiga. Kauba hind kujuneb kõige selgemalt turul – nõudmise ja pakkumise suhtest. Analüüsitakse valuuta ostu-müügi kurssi. (1 Eesti oma raha = 10 rubla)
93%-le vaesematele langes vaid 4% elanikkonna sissetulekutest. 1920-ndatel vähenes sündivus ja sisserände piirangud olid rassistliku värvinguga (näiteks immigratsioon oli Ida-Aasiast USA- 24 sse täielikult ära keelatud), mis kokkuvõttes põhjustas tarbijaskonna vähenemist. (Adamson et al 2000: 61) Spekulatiivset mulli kartes reageeris Föderaalreserv agressiivselt ja tõstis 1928. aasta juulis intressimäära viie protsendini, mis oli sellel ajal väga kõrge näitaja. Lisaks tõmbas Föderaalreserv pangandussüsteemist oma rahad välja. Selle eesmärgiks oli aktsiturul spekulatiivse mulli ära hoidmine, kuid aktsiturule see eriti mõju ei avaldanud, sest olid väga väikesed tagatistingimused laenudele, küll aga oli sellel selgelt negatiivne mõju majanduse aktiivsusele üldiselt. (Vallikivi 2007) 3.4 Suure Depressiooni tagajärjed
SUUR MAJANDUSKRIIS 1929 1932 algas l 29.oktoobril 29 kt b il 1929 aastal nn. "musta teisipäevaga". Töötus kasvas kuni 25% - ni. Põhjuseks, Põhj k ett majanduslangus j d l nii ii rängaks ä k osutus t oli see, et võeti vastu absoluutselt valesid otsuseid: 11. USA Föderaalreserv Föd l (FED) vähendas äh d raha h pakkumist. kk i t 2. USA valitsus võttis vastu tariifiseaduse e. kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele. p President Franklin D. Roosevelt 1932 a. alustas uue kursiga, mille eesmärk oli anda rahvale raha, stimuleerida kulutamist ja selle kaudu tootmist. Ka Euroopas (s.h
reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Rahapakkumise suurendamisega ärgitatakse inimesi kulutama ning investeerima, rahapakkumise vähendamisel on vastupidine mõju. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on kestev kuid madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii Euroopa Keskpank kui ka Ühendriikide Föderaalreserv on seadnud eesmärgiks 2% inflatsioonimäära. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. 9 Majanduspoliitika Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid:
j g ajal; j c) J. M. Keynesi poolt 1936 a. avaldatud raamatus "Üldteooria"; d) polegi veel piisavalt selgesti avaldunud. 22. Tänapäeval hinnatakse, 22 hinnatakse 1929- 1932 aa. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et: Vastus: a) USA Keskpank (Föderaalreserv) alandas intressimäära ja suurendas seeläbi raha pakkumist; b) ettevõtjatel ei jätkunud julgust investeerida; c) c) Keskpank suurendas intressimäära ja vähendas seeläbi raha pakkumist; USA Keskpank d) inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus. 46 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 23. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a
laenatakse. Sellega suureneb rahapakkumine ja rahabaas. Kui keskpangal on soov või vajadus rahapakkumist vähendada, siis tõstab ta diskontomäära, mille tõttu pangad piiravad oma laenuvõtmist ning laenupakkumise kasv pidurdub. Keskpank võib laenuandmise rakendada ka tagatisenõuet ning vatavalt sellele differentseerib ka diskontomäära. Pankade laenuvõiimalused keskpangast ei ole sageli piiramatud, mitmetes riikides on kehtestatud vastaad kvoodid(Pr. Ja saksa KP). Usa föderaalreserv kasutab laenuvõtmise piiramiseks moraalse veenmise meetodit, mis seisneb selles, et laenusoovijale püütakse selgeks teha selle mõttetus. Andes kommertspankadele laenu täidab keskpank rahapakkumise juhtimise kõrval ka nn. viimase laenuandja funktsiooni. Selles rollis annab keskpank laenusid ehk likviidsuskrediiti pankdaele, mis on sattunud likviidsusprobleemide ette ega suuda täita hoiustajate nõudeid. Viimase laenuandja rolli nimetus
Võite kasutada samu infoallikaid mis loengu näiteski. Oletame, et MCD aktsia beeta on ... (vaata ise: http://finance.yahoo.com/q/ks?s=MCD). Lisaks on teada, et riskivaba tulumäär on 1.93% ja tururiski preemia on 5.72%. a) Enne kui vaatate, mis on tegelik beeta eeltoodud lingilt, kas Teie arvates on see suurem või väiksem kui 1.0? Mida üldse iseloomustas beeta=1.0? b) Mis on sellisel juhul McDonaldsi aktsialt nõutav tulumäär eeldusel et CAPM kehtib? c) Oletame, et USA Föderaalreserv otsustab ootamatult tõsta keskset intressimäära (federal funds rate) 0.5% võrra. Eeldusel, et riskipreemia ei muutu, milliseks kujuneb uus nõutav tulumäär? d) Kas aktsia hind võiks selle tagajärjel tõusta, langeda või peaks pigem samaks jääma? Miks? Lahendus: a) Suure tõenäosusega on ettevõttel suhteliselt väiksem süstemaatiline risk, sest on tegemist ülisuure ning stabiilse ettevõttega, kes maksab ka regulaarselt dividend. R KO=1.93 +0
g majanduslanguse j g ajal; j c) J. M. Keynesi poolt 1936 a. avaldatud raamatus "Üldteooria"; d) polegi veel piisavalt selgesti avaldunud. 22. Tänapäeval hinnatakse, 22 hinnatakse 1929- 1932 aa. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et: Vastus: a) USA Keskpank (Föderaalreserv) alandas intressimäära ja suurendas seeläbi raha pakkumist; b) ettevõtjatel ei jätkunud julgust investeerida; c) USA Keskpank suurendas intressimäära ja vähendas seeläbi raha pakkumist; d) inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 23. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et:
annaabi.ee 
