hoonestamine sulgeda suuremate imetajate pääsu kaitsealale või sealt sisemaa poole. 2. Laukesoo maastikukaitseala Laukesoo maastikukaitseala asub Harjumaal Kõue vallas, hõlmates Aela, Nõmmeri, Paunaste, Kadja, Pala ja Saarnakõrve küla. Laukesoo on üks soodest, mis võeti kaitse alla 1981. aastal sookaitsealade moodustamise käigus. Kaitseala põhieesmärgiks on suure, puhta vee varudega rabamassiivi kaitse. Laukesoost saab alguse ka Pirita jõgi. Kaitsealal asuvad suured sookurgede pesitsus- ja sügisesel läbirändel kogunemisalad. Kaitseala pindala on 2542 ha. Seda ala vääristavad puutumatu rabamassiiv oma imepäraste rabaelementide ja puhta vee varuga. Siin on suured sookurgede pesitsus- ja kogunemisalad ning tegutsemispiirkond kaljukotkale. Maastikukaitsealal kaitstakse eriti sookurgede pesitsuspaiku. 3. Matsalu rahvuspark Kaitseala pindala on 486,1 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber
päevane linnuvaatlusretk mere ääres, kus meie rannaniitudel on energiavarusid taastamas kümned Põhja-Jäämere äärde suunduvad valgepõsk-lagled ning lahtedel peatumas kümned tuhanded veelinnud, kelle jälgimine läbi kuuekümnekordse linnuvaatlustoru annab hoopis teise tähenduse. Erilise elamuse pakuvad aga varahommikud meie looduse tõelites pärlites rabades veetes. Udust nõretav rabamaastik, kastepiiskadest sätendavad ämblikuvõrgud, tedrekukkede pulmatants ning sookurgede paarishüüd muudavad iga rabaretke unustamatuks ja kordumatuks elamuseks. Juuni Juuni on lindude jaoks kibe pesitsusperiood. Enamikel lindudel on vaja toita nokapoolist manguvaid poegi, mistõttu laulmiseks enam eriti aega ei jää. Siiski pakuvad juunikuu soojad suveõhtud võimalust võtta ette öölaulikute kuulamisretki. Kuulata võib rukkirääku või ristikate siristamist meenutavate ritsiklindude kontserti.Sel ajal tasub kindlasti meie giidide abil lähemat tutvust teha ka taimeriigiga
suurimaks. · Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. · Matsalu looduskaitsealal on registreeritud kokku 270 linnuliiki, kellest pesitsejaid on 175 ning läbirändavaid veelinde 33. · Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. · Sügiseti rändab läbi Matsalu ligikaudu 300 000 veelindu. · Märgala on tuntud Euroopa suurima sookurgede sügisese peatuskohana. Neid on siin loendatud maksimaalselt 21 000 isendit. Linnud, kalad, imetajad, sootaimed · Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. · Matsalu märgala on ka oluliseks sigimis- ja noorkalade turgutusalaks Väinamere kaladele. Siinsetesse luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb kudema rohkesti haugi, särge, säinast ja vimba.
maaliliste ja salapäraste järvedega peibutav Parika raba. Looduskeskusest paari kilomeetri kauguselt algab matkarada, mis viib romantilise südamekujulise Väikejärve juurde. Sügise suurimaks elamuseks on üle raba lendavate sookurgede hõiked. Võimalused · tasuta kampaaniaprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel · tasulised loodusõppeprogrammid Sakala puhkeala erinevates punktides: Aimlas, Viljandis ja Lillis ning Tõrvaaugu ümbruses (täpsemalt allpool) · teabematerjalid ja info Sakala ning teiste RMK puhkealade kohta · võimalik tutvuda topisekogu väljapaneku ja keskuse teabekoguga
pesitseb umbes 100 000 sookure paari, neist 80 000 Euroopas, ning 350 paari Eestis. [ 1 ] Liik pesitseb erinevatel märgaladel, peamiselt soos. Nad pesitsevad üksikpaaridena. Peamiselt pesitsevad sookured loodusmaastikel, kuid viimastel aastatel on nad hakkand levima ka inimtekkelistes elupaikades. Sellega on levila tunduvalt tihenenud. Suletud karjäärides on sageli vesi ning sinna on välja kujunenud sookurele sobilik kaldataimestik. Sookurg võib pesitseda ka märgadel metsaraie aladel. Sookurgede arvukuse ja leviku suurenemise peamised põhjused nii Eestis kui laiemalt on kliima soojenemine, uute elupaikade tekkimine ning aktiivne liigi ja elupaikade kaitse. [ 2 ] Paljunemine Sookurg alustab paarielu alles kolmandal eluaastal, kuna ta on suur ja pikaealine lind. Järglasi saavad nad alles nelja kuni viie aastaselt. Pesa rajavad nad lamedale mättale keset tümapinnaselist rabaosa, madalsool hõreda pilliroo või põõsarindega aladele. Munevad enamasti aprilli teisel poolel
Pärast kui kodus tegin pildid arvutis lahti avanes täiesti teine vaatepilt. Ma nägin palju rohkem detaile selles pildis, näiteks sammal puu peal mis tekitas huvitava kontrasti sinaka uduga ja üldine kompositsioon mis mulle väga meeldis. Selle pildiga ma ka saavutasin midagi, sain kolmanda koha sportlandi noorte fotograafide konkursil. 8 Sookured päikeseloojangus Sõitsime suveõhtul emaga koju ja märkasime põllu peal sookure parve. Minu ja sookurgede vahel oli kõrge oapõld, see oli mul peaaegu et õlgadeni. Ma läksin läbi oapõllu et neile lähemale jõuda. Tahtsin teha sellise pildi kus sookured lendavad päikeseloojangu taustal, aga selleks pidin ma neile lähemale saama, et nad lendaksid ära. Ma liikusin diagonaalis üle põllu et sookured oleks täpselt päikeseloojangu taustal. Kui ma kohale jõudsin, tulin ma ubade vahelt lagedale põllule välja et nad mind näeks. Nad nägid mind ja tõusid lendu. Minu õnneks
pindalaga 0,1...272 ha lahes ja Väinameres merelinnustikuga ning üle 26 000 ha avavett, millest suur osa on lindudele toitumiseks sobivalt madalaveeline. Matsalu lahe roostikud ja saartevaheline ala Väinameres on olulised veelindude sulgimisalad. Kõige tähtsam on siiski Ida-Atlandi rännuteele jääva lindude puhke- ja toitumispaigana. Sügisel läbi Matsalu rändavaid veelinde on ligikaudu 300 000, eelkõige on märgala tuntud Euroopa suurima sügisese sookurgede peatuspaigana (Kuresoo, 1998). 8 Vilsandi rahvuspark Vilsandi on üks Eesti kolmest noorimast rahvuspargist, mis sisaldab vanima baltimaade kaitsealadest 1910. aastal asutatud Vaika saarte linnukaitseala. Vilsandi märgala asub Lääne-Saaremaal, hõlmates pankaderohke rannikuala Harilaiust Soegininani, Vilsandi saare, Loonalaiu ning 161 väikesaart ja rahu. Vilsandi märgala pindala on 24 100 ha, üle
aedu. Tavaliseks haudelinnuks igasugu puistus on metsvint, hall-kärbsenäpp ja punaselgõgija. Peaaegu kõigis puistutes võib kuulda väike-lehelindu. Niiskemaid metsi asustab metskurvits ja jõekallaste võsastikes ning lapikus võib kuulda ööbiku kõlavat laulu. Kultuurmaastikus, kus inimese tegevus on pidev, pesitseb rohkesti värvulisi. Avamaastikul pesitsevad talvike, põldlõoke, sookiur jt. Rändel peatuvad põldudel ka sookurgede suuremad ja väiksemad salgad. Inimasulate juures, aedades ja parkides on tavalisteks suitsupääsukesed, kuldnokad ja linavästrikud. Kaarma valda jääb 2 tähtsat linnuala (TLA) (Kalamees 2000): Lõuna-Saaremaa jäänukjärved ja Kasti laht. Lõuna-Saaremaa jäänukjärvede ala on oluline hallhane ja sookure rändeaegne peatus- ja kogunemiskoht ning tähtis pesitsusala paljudele veelindudele, näiteks tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütt, jõgi- ja randtiir, mustviires jt
annaabi.ee 
