Filmist tuleb hästi välja ka seos nende asjade üle. Kõik meie ümber toimuv on tegelikult omavahel seotud. Suur osa meie riigi juhtimisel ja elu korraldamisel on valitusel. Mis on meie jaoks valitsuse ülesanded ja kuidas saaksime me ise valitsuse käitumist ja otsuseid mõjutada? Ma arvan, et valitsus põhiülesandeks on oma rahva eest hoolt kanda. Riik peaks olema kindlasti vastutav oma rahva eest. Minu arvates on rahvas riigis kõige tähtsam, ilma rahvata ei saa riik toimida. Ilma rahvata ei oleks riiki. Seega, mida rahulolevam on rahvas oma riigi ja valituse suhtes, seda paremini peaks riik toimima ning ilmselt tahab iga kodanik oma riigi head toimimist, seda ka valitsus. Näiteks Eesti Vabariigi valitsuse ülesandeks on realiseerida meie sise-ja välispoliitikat, nii õigusalase tegevuse, majanduse, sotsiaalse heaolu ja välispoliitika vallas. Sinna hulka kuulub ka valitsuse ülesanne tagada meie rahvuskultuuri püsimist ja arengut. Ma arvan, et see
Helilooja saatis teda klaveril. Kõikjal kus ta esines saatis teda edu. Mitmetes Euroopa maades valiti ta muusikaakadeemia liikmeks, tuntud Cambridge ülikool andis talle 1893a. audoktori nimetuse. Eesmärgid heliloojana Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma rahvata” Looming Umbes 140 soololaulu Klaverimuusika: “Lüürilised palad”, “Albumilehed”, “Humoreskid” Kontsert klaverile ja sümfooniaorkestrile a-moll Sümfoonilised tantsud (1989) Süit “Holbergi aegadest” keelpilliorkestrile (1885) Muusika näidenditele “Sigurd Jorsalfal (1872) “Peer Gynt” 1876
paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestada. Kui rahvale meeldib mis riigis on viimase nelja aasta vältel toimunud siis saavad nad hääletada sama presidendi ja ka erakonna poolt. Samuti on neil ka võimalus valida mõnda muud erakonda või presidendikandidaati kui nende teod ja lubadused paremad tunduvad. Demokraatlik riik ei saaks toimida ilma rahvata kellele ei ole antud võimalust valimistel osaleda ja otsuseid teha ilma, et nende valikuid keegi mõjutaks. Tugeva riigi aluseks on tugev ja tark rahvas.
paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestada. Kui rahvale meeldib mis riigis on viimase nelja aasta vältel toimunud siis saavad nad hääletada sama presidendi ja ka erakonna poolt. Samuti on neil ka võimalus valida mõnda muud erakonda või presidendikandidaati kui nende teod ja lubadused paremad tunduvad. Demokraatlik riik ei saaks toimida ilma rahvata kellele ei ole antud võimalust valimistel osaleda ja otsuseid teha ilma, et nende valikuid keegi mõjutaks. Tugeva riigi aluseks on tugev ja tark rahvas.
Viimased 27 aastat (1980.1907) elas ta Bergenis. Griegi naine oli ta sugulane, lauljanna Nina Hagegrup. Esinesid koos. Grieg saatis klaveril naine laulis. Nad käisid läbi poole Euroopat ja Ameerikas. Esinemisi ja loomingut saatis suur edu. Paljud ülikoolid valisid teda oma audoktoriks. Eesmärgid heliloojana Kasutas Norra imepärast loodust, rahvaloomingut oma teostes. Helilooja ütles: ,, eelkõige tuleb rahvakunsti vaheldada rahvale. Nagu pole rahvast ilma kunstita, pole ka kunsti ilma rahvata." Teda on köitnud rahvalaulude vanad laadid ja rahvatantsude viisid. Looming Tal on 140 soololaulu. Klaverimuusika kogumik ,,Lüürilised palad", ,,Albumi lehed", ,,Humoreskid", A-moll kontsert klaverile ja sümfoonia orkestrile. Orkestri teosed ,,Sümfoonilised tantsud" Süit ,,Peer Gynt" Lüürilised palad ,,Liblikas", ,,Kevadel", ,,Knoomide rongkäik" Klaveri kontsert koosneb 3 osast 1. Allegro-molto 2. Adagio 3
seda ellu viivad. Samuti tõuseb rahulolu oma elukvaliteedi ja ümbruskonnaga. Kasuna võib nimetada ka kogukonna enesekindluse tõusu. Omaalgatuslikud tegevused võivad tõsta ka inimeste huvi poliitilise süsteemi vastu ja suurendavad nende konkurentsivõimet tööjõuturul. Seega loob aktiivne kodanik oma algatustega aluse ühiskonna jätkusuutlikule progressile. Iga kodaniku üheks ülesandeks on järelpõlve saamine ja harimine. Riik ei saa püsida ilma rahvata, seega on väga tähtis, et sünniks lapsi ning samuti, et nad ka siia jääksid. Iga kodanik aitab riiki tugevdada oma teadmiste ja tegudega. Seega mida rohkem inimene tegutseb, seda rohkem lööb ta kaasa riigi valitsemises ning selle toimimise edendamises. Algatused ei ole vajalikud ainuüksi ühiskondliku progressi tagamiseks, vaid ka eeskujuks teistele kodanikele. Ehk teisiti öeldes, me peame kujundama Eestis tõelise kodanikuühiskonna.
poliitikute hetkenägemusi riigikaitsest. Selle nimel tehakse seadusi ümber ja antakse välja poliitilisi lubadusi" See käib väga hästi ka tänapäeva suhtumisse demograafilisse jätkusuutlikkusse, kus probleemi lahenduseni reaalselt ei jõuta, tegeletakse vaid poliitikute hetkenägemustega. Jälgides poliitikute seniseid tegevusi ja analüüsides hetkeolukorda riigis, võib väita, et Eesti riik ei ole jätkusuutlik, sest ilma tööealise rahvata pole ka riiki mida juhtida. Ja selle probleemiga tuleb tegelema hakata kohe, et säilitada Eesti senine positsioon maailmakaardil ja vältida halvimat.
Ringi vaadates oli näha, et inimeste rida oli ikka meeletu. Rahvast oli palju. Meil olid sinimustvalged lipud käes ja kaasas raadiod, mis töötasid patareide pealt ning inimesed kuulasid huviga, mida raadiost räägiti. Ükshetk kuulsime raadiost sõna VABADUST. Algul ei julgenud kohe kriiskama hakkata aga kui keegi juba suu lahti tegi siis järgmised kaks korda tegid juba kõik häält rohkem või vähem.. Aga kindlasti paljudel oli hirm südames. Aga me oleme eestlased ja ei saa ilma oma rahvata. Kusjuures on balti keti mälestusmärk Säreveres." Laulev revolutsioon on nimetus aastail 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu, NSLVL-i okupatsiooni tingimustes, paremaks muuta.Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Laulvat revolutsiooni võib kirjeldada öölaulupidude ja kontsertidega. Minu vanaisa osales laulvas revolutsioonis. ,,Mäletan, kuidas kõndisime sinimustvalge lippudega Tallinna lauluväljakule
päeva), rituaalne kalender (260 päeva), murrud, päikesesüsteemi tundmine, ennustasid päikese- ja kuuvarjutusi. Inkad olid arenenud kirurgias, ka neil oli kalender, milles oli 12 kuud, kuus 30 päeva ning nädala pikkus oli 10 päeva, oskasid ehitada rippsildu, glasuurisid ja lakkisid keraamikat. Hävimine: Olmeekide kultuuri hävimine on jäänund praeguseks peamiselt müsteeriumiks, ~400 aastat eKr pea pooled olmeekide maadest jäid rahvata, üheks põhjuseks peetakse keskkonna muudatusi, teiseks teooriaks on sissetungijad, kuid pole tehtud selgeks, kes ja kust need sissetungijad olla võivad. Maia linnriike tabas esialgne langus IX sajandil, mille põhjuseid pole täpselt teada, küll aga pakutakse nendeks näiteks klimaatilisi tingimusi (maavärinad), kuid see langus polnud lõplik. Saatuslikuks said hispaanlastest maadeavastajad. Inkad vallutasid hispaanlased, kes sulatasid ka üles kõik nende kuldesemed.
Eestil oli põhjust rõõmustada suure majanduskasvu üle, mis sisendas kõigile eestlastele optimismi tuleviku suhtes, kuid praegu peame kahjuks oime tulema majanduskriisiga. Majanduse areng on aga oluline aspekt ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisel, kuna võimekas majandus võimaldab investeerida võtmevaldkondadesse: haridusse, infrastruktuuri, julgeolekusse jne. Majandusliku heaolu kasvust tähtsam on rahva heaolu, kuna riiki ilma elujõulise rahvata ei eksisteeriks. Eestis on praegu negatiive iive ja väga paljud noored lahkuvad välismaale. Rahvas vananeb ja väheneb. Seetõttu on eestlastel oht tulevikus oma keele ja kultuuri hääbumiseks. Selleks, et meil sünniks rohkem lapsi ja noored tahaksid õppida ning töötada Eestis, tuleks rakendada mitmeid muudatusi. Esiteks tuleb teha tulumaksusoodustusi lastega peredele, suurendada lasteaedade kohti, väärtustada emarolli ühiskonnas. Teiseks tuleb Eestis
Eesti riik on meie endi nägu. Riik see on rahvas. Rahva olulisim osa on riigi kodanikud, kellel kõrgeima võimu kandjaina on riigi suhtes põhiseaduslikud ja muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused hoolitseda ja tegutseda oma riigi ja rahva hea käekäigu hüvanguks. Ehkki riigi eksistents ilma territooriumita oleks mõeldamatu, on sama mõeldamatu, et riik saaks toimida ilma riigi kodanike ja rahvata, kes sellel maal elavad. Nii ka Eesti riik on meie endi nägu. Eesti rahva nägu. Millised on siis need mehhanismid, mille kaudu eesti rahvas kujundab Eesti riigi? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele saab rahvas Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu otseselt oma tahet avaldada, vastavalt valides Riigikokku saadikuid rahvast esindama ning rahvahääletustel riiklikult olulise kaaluga otsuseid vastu võtta (näiteks hääletus EU-ga liitumise küsimuses).
Lõpuks ei oska keegi enam meie keelt rääkida ega õpetada nii üks keel välja surebki. Mis aga saab siis rahvast ja riigist, kui riigikeel välja sureb? Loomulikult saab otsa ka Eestimaa rahvas. Sest mis meid siis enam ühendab kui mitte meie ainus riigikeel? Me jäime juba ilma oma armsast rahast kroonist. Meile on jäänud ainult nimetus eestlased ja meie oma eesti keel. Oma nimetuse anname ära koos keele kaotusega. Ja ilma rahvata ei eksisteeriks ka riiki. Ma arvan, et iga uus põlvkond noored, on oma riigi hoidjad ja kaitsjad. Katsja on noor sõnaotseses mõttes, rääkides noormeeste sõjaväes teenimisest. Hoidja alla mõtlen ma keele ja kultuuri hoidmist. Meie oleme need, kellele on antud sadu võimalusi silmaringi avardamiseks, välismaal õppimiseks ja koguni ära kolimiseks. Meie ainsaks ja õilsaks ülesandeks on tegelikult oma riiki mitte hüljata
traditsioonidest, väärtushinnangutest ja teadmistest. See nimekiri on pikem, kuid siiski ei ole kultuuri mõiste üheselt mõistetav. Iga hea eestlane peab lugu rahvustoitudest nagu kartul, mulgipuder, verivorst jne. Kui selliste toitude austajaid ei oleks, siis ei püsiks kaua ka Eesti. Samuti võib üheks traditsioonilisemaks kultuuriürituseks nimetada Laulupidu. See pidu toob igas eestlases pisarad välja. Kultuuri eksistents ei ole võimalik ilma rahvata. Samuti ei eksisteeri riiki ilma rahva, kultuuri ja keeleta. Eestis on palju inimesi, kelle pessimismist üleajavad vanemad on oma võsukestele sisendanud Eesti mõttetust ja nõrkust. Selle tõttu räägivad nende lapsed juba lasteaiast saati soovist minna välismaale elama. Välismaal omastavad nad kohaliku keele ning eestisse tulekul on nad abitud kui vastsündinud vasikas. See on näide sellest milline EI TOHIKS üks eestlane olla.
,,Popi ja Huhuu" Mardi Valgemäe artikli ,,Tuglas ja Huhuu" ning Tuglase novelli ,,Popi ja Huhuu" põhjal. 1) Tuglas ise oli oma novelliga rahul kuna ta oli kirjutanud midagi surematut. Popi ja Huhuu kajastas probleeme, mida oli võimalik kohandada igale ajale. Kasutades küllaltki lihtsaid sümboleid suutis Tuglas luua surematu novelli. Ta ise ütles, et müütide loomine üksinda, ilma rahvata, on jumalik. Kuna rahvajutud on muidu kujunenud välja mitmesadade aatsate jooksul ning paljude inimeste suude läbi. 2) Eri ajal käibel olnud Popi ja Huhuu tõlgendused: · Vabariigi aegsed kommentaatorid: tõlgendati lugu puht relistlikult, Semperi arvates oli tegu hea looma hirmutunde väljendusega. A. Aspel tõlgendab seda kodulooma elu kirjeldusena. Ka Gustav Suits võtab seda kui hirmutunde teket arusaamatute asjade ees.
kultuur. Oleksime kõik üks hall mass, kes sööks kiirtoitu ja räägiks ainult ühte keelt, mõtlemata sellele, kust tuleme ja kuhu läheme. Teiste mõistmiseks tuleks arutleda iseenda üle, sest siis oskame hinnata ka teisi. Kultuuri edasikandmisel on kahtlemata suur osatähtsus riigil, sest palju oleneb sellest, missugused eesmärke ja väärtusi ta tähtsustab, missuguseid meetodeid kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Ilma kultuuri ja rahvata ei saa olla head riiki. Tean paljusid noori, kellele on tähtis oma riigi ja rahvuse säilimine. Ühinen nendega ja loodan, et oma elus tegelen edasi kultuuriga, sest kultuurita elu on minu arvates tühi, mõttetu ja lootusetu. .
nende kodanikud neljandal päeval enne detsembrit võimalikult suurel arvul Korintosesse koguneda. Ta tahtvat nimelt hellenitele nende poolehoiu ja armastuse eest tasuda. Ning seda ta ka tegi andes ootamatult neile teada, et kingib kreeklastele vabaduse. Nero läks Kreekasse ning isegi saabuv talv ei suutnud teda sundida tagasi Eooma pöörduma, kus teda väga vajati. Kuna Nero ei hoolinud enam oma rahvast, siis olid olemas kõik eeldused, et ta jääb keisriks ilma rahvata. Nerole teatati, et teoksil on uus vandenõu, mille eesmärgiks on keisri kukutamine. See teade ei jäänud vastukajata ning ta teadis väga hästi, et trooni kaotamine tähendab ka elu kaotamist. Kord olid tähetargad talle ka ennustanud, et kunagi jääb ta troonist ilma. Nero, tagasi Roomas, kogus kokku sõjaväe, et oma vastast võita ning ta võitiski, kuid siis läks üks tema väeosaülematest vastaste poole üle ning sellega oli keisri saatus otsustatud.
keskaegsest linnast. Talinn oli tõesti Põhja-Euroopa üks ilusamaid linnu. Suurused ja ilus võistles temaga Tartu. Rahvastik: Tallinnas ulatus elanike arv 15. sajandil 7000-8000-ni, Tartus 5000-6000-ni. Viljandis võis see ordu ajal olla veidi üle 1000., Narvas veidi alla selle ja mujal veelgi vähem. Kodanikeks olid suuremalt jaolt sakslased. Kuid arvestades ka lihttöölisi ja agulielanike olid ülekaalus eestlased. Ilma kohaliku rahvata poleks siinsed linnad suutnud üldse tekkida ja püsida, sest niigi kõrge suremuse jures hävitasid aktk või muud haigused mõnikord poole elanikkonnast. Linnakoolid: Hoogsa kaubandusliku tõusu jala vajasid kodanike lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid küll linnakiriku juures, allusid aga esmajoones raele. Kiriklike ainete kõrval õpetati
Lõpuks sai ta endale jaaniussi osa. Tehti usinalt proove ja kui õige päev käes, läks Ervin, latern käes, lavale. ,,Mul on selgelt meeles lavale minek ja lavalt tulek," 2 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 77 3 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 165 4 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 12 meenutab Ervin Abel aastakümneid hiljem, ,,aga et proovid olid toimunud ilma rahvata, lõin esimese korraga kartma. Ütlesin lihtsalt, et ei taha, ja tulin ära. Pärast läksin küll tagasi, aga esinemine läks nutuga pooleks. Pisarad silmas, ei tahtnud ma esinemiskostüümi seljast võtta. Nii väga meeldis mulle see."5 Selle tükiga saab alguse Ervini elu teatrimaalimas. Vennaga hakkavad nad korraldama palju lavastusi ja esinemisi. Abeli mõnetine läbimurre teatrimaailmas toimus siis, kui ta keskkoolis käis. Rakvere
raskesti karistati feodaali kahjustamist. 26.Maa ja linna suhted: Linnad tekkisid eelkõige kaubandussõlmedesse veekogude lähedusse. Linnal pidi olema linnaõigus. Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased. Kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel. Tallinnas oli ka soomlasi ja rootslasi, Narvas ja Tartus elas silmatorkavalt palju venelasi. Ilma kohaliku rahvata poleks siinsed linna suutnud üldse tekkida ja püsida. Vajaliku inimeste juurdevoolu tagasid mõisnike meelevall alt linna põgenenud talupojad. Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikus võis olla kuni 8%. 27.Olulisemad seadusandlikud aktid, mis on mõjutanud talurahva sotsiaalmajanduslikku olukorda: 1645- pärisorjuse kehtestamine. 1802- seadus „igaüks” 1804- Talurahvaseadus, 1816- Eestimaa talurahvaseadus
8 kultuuri kontakttsoonis (pidžini keel jms). Kolonialism märgib Euroopa laienemist renessansijärgsel perioodil, mis seab vastamisi meie (Euroopa) ja nemad (muu maailm); laiemalt tähendab see Impeeriumi suhet perifeeriaga ja marginaalsega (tsiviliseeritud ala ja tsivliseerimata ala). Kreolisatsioon märgib kultuurilise segunemise/muutuste protsessi, mille tulemuseks on kreoolühiskond (pidžinkultuur on kultuur ilma rahvata, kreoolkultuur on endale kasvatanud rahva). Mimikri lähtub ambivalentsusest koloniseeritava ja kolonisaatori vahel, kui koloniseeritavad matkivad koloniseerijaid. Orientalism on Ida mõtlemise mõju Läänele, Ida selgitamine lähtuvalt kujutluspildist, stereotüüpidest ja ideoloogiast. Pidžin- ja kreoolkeeled tähendab keelte põimumist nii, et luuakse uus keelevariant. Pidžinkeeled on praktilise eesmärgiga, mis kinnistudes saab kreoolkeeleks
Rahvas osaleb otsustusportsessis läbi valimiste. Demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimrühm eliit, kuigi valijatele tundub, et neil on kontroll valitsuse üle. Oluline on, et eliit arvestaks rahvaga; tihti otsustatakse ilma rahvata (osalemine Iraagi sõjas, Sakala keskuse lammutamine; Eu Põhis lepingu ratifitseerimine) Demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud; mõisteliselt kattub oskussõnaga esindusdem, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. (esindusdem e vahendatud dem nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete, rahva nimel
Andsid välja albumeid jne. (Esimese Dada esikaas-> HANS (JEAN) ARP 1887-1966 / automaatne joonistamine ilma mõistuse kontrollita, juhusele tuginev; dada seltskonna silmis esindas Zürichi rahvas just sellist keskklassi publikut, mida nad said nörritada, normaalse kodanliku kultuuri vastu nõrdimust näidata (kõik kuritööd tehakse keskmise kodanlase kätega kõik on süüdi, nemad on süüdi miks see sõda käib sest ilma kuuleka rahvata ei saaks kindralid midagi teha) Kui Zürichi dada tegeles rohkem kirjanduse ja etenduskunstiga siis mujal tehti ka rohkem maalikunsti jms. New York: Armory Show eesmärk tutvustada Ameerikas uuemat Pariisi kunsti. Duchamp oli Pariisis üks neist kes läks kaasa seda näitust korraldama ja jäigi sõja ajaks Ameerikass MARCEL DUCHAMP 1887-1968 Muidu futuristlik teos (keskmine) aga kujutab paljast keha, akti mõnes mõttes paroodia
Hegel " Riik kehastab kôrgeimat ratsionaalsust, kuna ta ühendab inimese môistuse ülemvôimu alla. Riigi areng on toimunud suurema vabaduse suunas") · 3. Vôimuteooria- väidab, et tänu ühe inimgrupi vôimule luuakse poliitiline ühendus. Ajalooline kogemus ôpetab, et riik ei saa tekkida teisiti kui vôimu haaramise teel. Sisuliselt rajaneb sellel teoorial marksistlik riigiôpetus. Riigi tunnused: · Rahvas - esimene oluline tunnus. Vôimatu on riiki ettekujutada rahvata. Riigi rahvas on ôiguslik môiste. Riigi rahvast saab määratleda riigi kaudu. See tähendab riigi rahva määratlemist riigi territooriumi ja riigivôimu abil. (erinevus rahvusesest, mis kujutab päritolult ühtset inimühendust) Kaasaegsed riigid on valdavalt paljurahvuselised riigid. · Territoorium - teine oluline tunnus. Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nimetatakse riigi territooriumiks. Territoriaalriigi areng vôimaldab ühtse siseriikliku ôiguse rakendamise
palju erinevaid keeli. Aasias on lingua frankaks vene keel. Lingua franca- rahvastevaheline keel, mida kasutavad omavahel rahvad, kes ei räägi tavalises elus üht ja sama keelt. Ning mille aluseks oli prantsuse keel, lisaks elemente itaalia, kreeka, hispaania ja araabia keelest. Algselt Vahemeerde äärde tekkinud, et vahemere riigid saaksid omavahel rääkida. Pidzinkeel- mitmest keelest tekkinud lihtsustatud keel. Pidzin on keel ilma rahvata. Ta on kõigile võõrkeel. Esimene laialt tuntud lingua franca oli pidzin keel-see oligi hispaania, prantsuse, araabia jne keeltest kokku tehtud.. Seda kasutati Vahemere kaubanduses 13. Sajandil. Kreoolkeel- kui pidzin keel muutub teatud inimrühmale emakeeleks, siis räägime keele kreoolistumisest. Kreoolkeel on seega pidzin, mis on endale kasvatanud rahva, kes teda sünnist peale kõneleb ja põlvest põlve edasi pärandab. Aafrika ja Indoneesia kandis.
annaabi.ee 
