· Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluule kogumist ,,Vana Kannel". · Anti välja folkloori ainelisi rahvaraamatuid · Alates 1904. alustas Oskar Kallas rahvaviiside üleskirjutamisega · Rahvakunsti ja käsitööd kogus Kristjan Raud nendest pandi alus Eesti Rahva Muuseumile (1909). · Jõukamad inimesed üritasid saata oma lapsed välismaale õppima · Toimus haridus taseme tõus · Eesti kultuur jõuab professionaalsele tasemele (asusid tööle kutselised muusikud, teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud).
Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama. Masingu tähtsain teos on ,,Pühhapäwa wahheluggemissed" (1818), millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahhwa Näddala Leht" (182123 ja 1825) on esimene
Kreutzwaldi laiahaardelises kirjanduslikus tegevuses võib näha kahte suurt poolust: ühiskondlikku, rahvavalgustuslikku ning romantilist, lüürilist. Kogu Kreutzwaldi loomingulise perioodi vältel võib jälgida autori missioonlikku, teadlikku ja kavakindlat tegevust eestikeelse kirjasõna arendamisel. Esmalt hakkas ta maarahva tarbeks mugandama eesti keelde õpetlikke-harivaid jutte, millega tõi eesti lugeja lauale kõige kaasaegsemat saksa romantilist ajaviitekirjandust ja rahvaraamatuid. Ta oli seisukohal, et maarahvale tuleb pakkuda lugemisvara, mis on mõistetav ja ka taskukohane. Suur osa Kreutzwaldi teostest oli rahvavalgustusliku eesmärgiga, näiteks ,,Wina-Katk"(1840), mille eeskujuks on peetud sveitsi autori H. D. Zschokke teost . Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald arendada lugejate silmaringi ja levitada teadmisi. Praktilistele väärtustele vaatamata on neil väljaannetel Kreutzwaldi loomingus siiski teistsugune osa
suurenema. See oli seotud valgustus- ja romantismiideede jõudmisega siinsesse kultuu- riruumi. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadus-ühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline talurahvale eestindati ja mugandati teiste maade kirjandusest lihtsa sisuga rahvaraamatuid ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli Saksamaa talurahval. 18. saj lõpul alanud jutu- ja õpetuseraamatute ilmumine jätkus 19. Saj alguses. Nii ilmus Karja pastori Friedrich Willem von Willmanni raamatu ,,Juttud ja teggud" (esitrükk 1782), kolmas trükk 1804. a uue tiitliga ,,Juttud ja Moistatussed". Jutukogu 1804. aastal trükitud kolmas väljaanne on Otto Reinhold von Holtzi poolt tallinna keelde pandud ja ümber töötatud
tervitamast võimu sümbolina välja riputatud kübarat, kästi tal oma noolega läbisada õun, mis pandi ta poja pea peale. 26. Schilleri loomingu läbiv teema on vabadus, kuid üha enam keskendub ta sellele, milline on vabaduse hind, millised võivad olla ning millised ei tohi olla vabaduse kättevõitmise teed. 27. J. W. Goethe oli saksa kirjanik, filosoof, looduseuurija. Armastas lugeda rahvaraamatuid. Läks Leipzigi ülikooli, et omandada juristi kutse. Õigusteadusest enam huvitasid teda aga seltskonnaelu ja teater. 28. Goethe romaanid ja näidendid: ,,Noore Wertheri kannatused", ,,AlgFaust", ,,Faust. Fragment", ,,Wilhelm Meisteri teatrimissioon", ,,Wilhelm Meisteri õpiaastates". ,,Egmont", ,,Ipigineia Taurises", ,,Torquato Tasso". 29. ,,Faust": I osa ilmus 1808., II osa 1833. aastal. 30
J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi
valgustuslikud vaated, muuhulgas veendumus, et rahva harimine on ühiskonna edenemise tagatiseks. Nii näiteks oli August Wilhelm Hupel (17371819), kes propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles, õppinud Jena Ülikoolis, rahvale eesti keeles õpetlikke jutte kirjutanud Friedrich Wilhelm Willmann Göttingeni (17461819) ja Königsbergi ülikoolides, didaktilisi rahvaraamatuid kirjutanud Friedrich Gustav Arvelius (17531806) Leipzigi ülikoolis. Valgustatud baltisakslased propageerisid oma tegevuse läbi igal juhul haridust ja rahvavalgustust, seda sõltumata nende usulistest vaadetest või seisukohtadest pärisorjuse suhtes. Rahva lugemisoskust ja eneseharimistraditsioone silmas pidades võib arvata, et seeme 9 langes viljakale pinnale
Eduard Vilde lapsepõlv möödus muretult, ta ei kogenud kehvust ega varajast töösundi. Norulisi lapsepõlvemälestusi jätsid ainult sakstepelg ja mõisnikupoja kius, nagu seda kajastab isiklikele kogemustele toetuv mälestuskild ,,Minu esimesed ,,triibulised" ". Leenu Vilde algatusel ja innustusel korraldati Muuga mõisa peretoas pikil talve- ja sügisõhtuil lugemistunde. Kirjandushuvilised mõisateenijad tulid kokku ja lugesid üheskoos rahvaraamatuid või ,, Eesti Postimehe Jututoast" proosapalu. Nendest lugemisõhtutest võttis Vilde juba varasest lapsepõlvest peale kuulajana osa. Neid tunde võib pidada Vilde kirjandushuvi alguseks. Eedi ise oli muidu viieaastane, kui ema talle ketramise ja kudumise ajal lugemist õpetas. 1873. aasta sügisel pani ema Eedi metsaülema abikaasa juurde saksa keelt õppima. Vilde õppis üsna hoolikalt, nii et ta omandas saksa keele lugemises ja kirjutamises päris head algteadmised
Hiljem tekkisid suurte teede äärde hobupostijaamad, kus kaubanduse arenedes ka teadete paljundamisega (käsitsi) tegeleti. Eesti riiklik postikorraldus pärineb 17. saj. I poolest. Postiametnikud koostasid ka käsikirjalisi sõnumikke (eri valdkondade sündmused). Trükikunsti leiutamise järel tulid muidugi juba ajalehed ja muu kraam. Vot. Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil? Seda mõjutanud tegurid. Loeti kalendreid (levisid suurte tiraazhidega), rahvaraamatuid ja ka plakateid. Ja ajalehti. Loomulikult säilis ka suuline pärand, aga trükisõna kasvatas infovajadust. Hiljem muutus ajaleht silmaringilaiendajast avaliku arvamuse kujundajaks. Mõjutajad: Kirjaoskuse tõus (lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks). Ajakirjandus muutus kah sajandi keskel kahepoolseks (tagasisidemega st). Mõjutas muidugi ka see, et üha rohkem oli eesti soost haritlasi, kelle südameasjaks talurahva eest seismine ja ,,eesti asja" ajamine. 5
ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. Mathias Johann Eisen (1857-1934) 1879-1885 õppis TÜ-s teoloogiat; 1886-1912 pastor Ingerimaal ja Kroonlinnas; 1919-1934 eradotsent ja isiklik professor TÜ-s; ka ERM-i kolleegiumi esimees ning Akad. Rahvaluule Seltsi asutaja; Rahvaluule suurkoguja (u 1500 kaastöölist; 100 000 lk üleskirjutisi); Rahvaraamatute publitseeija; usundi alased käsitlused (vt Eesti mütoloogia I-IV). Ta avaldas rahvaraamatuid ja kerget lugemist, kus kasutas sama materjali, mida talle saadeti, tegi veidi ümber ja kohendas ning paiskas trükki Oskar Kallas (1868-1946) Õppis TÜ-s klassikalist filoloogiat; kogus rahvaluulet Hurda stipendiaadina; Õppis Helsingi ülikoolis; kaitses ka doktoriväitekirja folkloristikas; Tegi välistöid keelesaartel; Korralda EÜS-i rahvaviiside kogumise aktsiooni; ERM-i rajaid; EV suursaadik Suurbritannias ja Hollandis.
Samal aastal läks juhtide võhikluse ja kuritarvituste tõttu pankrotti eestlaste esimene äriline ühisettevõte, suurejooneliselt rajatud laevanduse aktsiaselts "Linda". Kultuurielu Hoolimata venestusajast toimusid rahvarohked üldlaulupeod (1891, 1894, 1896). Rahvaluule kogumine jätkus ka hoolimata Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemisest. Jakob Hurdale saatis kaastööd ligemale 1400 inimest. Mattias Johann Eisen koostas ja andis välja hulga folklooriainelisi rahvaraamatuid. 1904. aastal asus rahvaluuleteadlane Oskar Kallas üliõpilaste abiga üles kirjutama eesti rahvaviise. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need nn vanavara kogud said aluseks Eesti Rahva Muuseumile (1909). 19. sajandil olid eesti kultuurielu kandvaks jõuks väheste tippharitlaste kõrval peamiselt külakooliõpetajad, köstrid ja vallakirjutajad, kelle tegevus jäi heast tahtest hoolimata ikkagi asjaarmastajalikule tasemele.
." (1632) lõunaeestikeel 17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole rahvas peab õppima lugema piiblit. 17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." F.W von Willmann (1782) räägiti peamiselt talurahvale õpetusi igapöevastes tegemistes, näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele "Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena Esimene eestikeelne kalender - 1718
välja "Eesti-, Liivi ja Kuura maa ajaloo", mida täiendas 1912., 1919. ja 1920. aastal. Ta tegeles ka kohaajaloo ning kultuuriloo uurimisega. Samuti propageeris ta 1870. aastatel koos Jaan Jungiga termini 'ajalugu' kasutuselevõttu. 1920. aastal andis ta välja ka uurimuse "Taani hindamisraamatu" kohta. Ta oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Kogus rahvaluulet, eriti rahvajutte ja mõistatusi. Publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid. Esimesed ajaloolised romaanid: Bornhöhe: "Tasuja", "Villu võitlused", "Vürst Gabriel". Jaak Järv: "Vallimäe neitsi", "Ristitütar", "Karolus". 16 Andres Saal: "Aita“ „Leili“ „Vambola“ „Hilda". VIII Eesti ajalookirjutus 19.saj lõpul-20 saj algul Senine rahvusromantiline suund, millele pandi aluse Jakobson ja Hurt, hakkas 19.sajandi
(Koit ja Hämarik). Alustab „Kalevipoja“ kirjutamisega, mida jätkab Kreutzwald, kes põimib sinna pseudomütoloogiat. Ilmub 1861. Kalevipoeg on rahvusliku ärkamisaja üks nurgakive. Ärkamisaja rahvusromantism Rahvuslik pseudomütoloogia (Ilmarine, Murueit ja tütred) Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama. Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid, „Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena, avaldab tekste mugandatuna, arvestab ka pseudomütoloogia tekste. Animistlik: igal asjal on oma haldjas. Oskar Loorits (1900-1961) Õppis keeleteadust ja rahvaluulet. Teaduslik, analüüsiv lähenemine. Juhib stipendiaatide ja korrespondentide tööd. „Liivi rahva usund“ I-IV, „Grundzüge des
Haridustee polnud pidev, ta töötas nii õppimise vahepeal kui ka kooli lõpetamise järel. Kui ta oli algkooliõpetaja, alustas rahvalaulude ja-juttude üleskirjutamist. Ta otsustas Tüsse arstiks õppima minna. Seal tutvus ta Faehlmanniga, kes temaga sarnases. 1833 lõpetas ülikooli ja võttis vastu Võru linnaarsti töö. Ta lõi perekonna saksa päritolu Maria Elisabeth Saedleriga. Oli mitmete seltside liige, tegi kaastöid väljaannetele. Kirjutas artikleid ajalehtedele, rahvaraamatuid, jutte, luuletusi. Kulutas ,,Kalevipoja" esiktrüki eest saadud rahalise auhinna raamatu rahvaväljaande trükkimiseks. Peale pensionile jäämist 1877.aastal asus Tartusse, kus ta 1882.aastal suri. LOOMINGU ÜLEVAADE Oma loomingulises tegevuses toetus: a) Rahvaluulele b) Ainet sai saksa kirjandusteostest 1.Luuletused. · Kasutas keerukaid värsisüsteeme ja stroofistruktuure. · Luulekeel rikas ja poeetiline
1828. a rajati koolmeistrite ettevalmistamiseks Tartus Õpetajate Seminar Valgas tegutses Cimze seminar muusikakasvatus üldine koolikohustus kehtestati 1854. a Pilistveres (nii poisid kui ka tüdrukud) 1870ndatel kehtestati üldine koolikohustus kogu maal Eestikeelne kirjasõna: hakkas tekkima ilmalik eestikeelne kirjasõna (vaimulik kirjasõna 1525) 1731. a hakkasid ilmuma maarahvakalendrid hakati välja andma nn rahvaraamatuid 1739. a anti välja esimene eestikeelne piibel (Anton Thor Helle) Eestikeelse ajakirjanduse sünd: Hupel, Wilde hakkasid Põltsamaal 1766. a välja andma eestikeelset ajakirja "Lühike õpetus" hakati maarahvale välja andma juturaamatuid, mis olid mugandused saksa rahvaraamatutest Arvelius, Willmann "Vaga Jenoveeva" 19. sajandil said alguse eestikeelsed ajalehed: 1806. a Tartu maarahva nädalaleht O.W. Masing Maarahva nädalaleht
Narratiiv lõpeb traagiliselt, Tasuja on traagiline kangelane. Üldist paatost peaks nimetama heroiliseks tragöödiaks, klassikaliseks traagilise tunde heroiseerimiseks. Kuigi loo lõpus tuleb eestlastel vastu võtta kaotus, jääb lootus, et selliseid kanglasi tuleb rahva seast ka hiljem. Paatos seisneb sellest, et pole rõhutatud ohvri positsiooni, kaotust. Algupära on harv nähtus, pigem adapteeriti sel ajal eelkõige saksa keele kaudu inglise, prantsuse või saksa rahvaraamatuid. Selle kaudu paistab „Tasuja” silma. Teistest raamatutest räägitakse kui plagiaatidest, aga see pole päris nii. Tekib kahtlusi, kirjandusteadlane Herbert Salu on võrrelnud „Tasujat” Dumas’ „Wilhelm Telliga”. Seostatud gootikaga: pimedus, öö, üksikud pilved, kelder, kus Tambet mädaneb. Kuigi Bornhöhe ei kajasta tegelikke ajaloosündmusi, on see raamat paradoksaalsel kombel kinnistanud tugevalt arusaama, et Jüriöö ülestõus toimus just sel kujul ja nõnda.
annaabi.ee 
