Eesti Rahvamuuseum Rahvamuusem · Kultuuriloomuuseum · Eesmärk kajastada igapäevaelu, kultuuri kui elamise viisi ja laadi, arvestades selle ajalist ja sotsiaalset mitmekesisust · Töö keskendub Eesti kultuurile, millele lisanduvad teised SoomeUgri väikerahvad. · Asutatud 1909 · Muuseum pühendati Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. · Nimeks pandi Eesti Rahva muuseum, mis tänapäeval kõlaks küll nagu Eesti Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele ...
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
hakkasid tegema samaid asju. Nii ilmus uus suund arhitekruuris „brutalism”. 1950.-1960. aastatel sai Le Corbusier Euroopa esimeseks arhitektiks. Tellimusi oli hiigla palju. Kõige tähtsamad neist - Notre Dame du Haut (1955, Prantsusmaa), Läänekunsti Rahvamuuseum (1959, Tokio) (pilt 7.) , Brasiili paviljon (1960, Pariis), Garvardi ülikooli kultuurikeskus (1962, USA). Le Corbusier on üks parimatest arkitektitest kogu maailmas. Kellegi jaoks oli ta
varjatult. 20. sajandi algul sündis lõpuks udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur. Kui maride piirkonnast ei saanud suurt tööstuspiirkonda ning enamik marisid säilitasid oma keele ning põliselanikkond säilis, siis jäid udmurdid oma põlisel asualal tugevalt vähemusse. Udmurdi keel tõrjuti avalikust elust kõrvale ja linnadest seda eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. (ERM, Eesti Rahvamuuseum, 2002) Seega on ajalooliselt maride keel ja kultuur paremini ja rohkem muutumatuna säilinud, kui udmurtidel, sest tegelikult oli Marimaa maavarade poolest suhteliselt vaene, samas aga udmurtide piirkonnas oli rohkem metallimaaki ning seetõttu saadeti ka rohkem vene talupoegi Udmurtiasse, kui Marimaale. See oli udmurdi kultuurile ja keelele oluline hoop ja võrreldes maridega, on nende keel ja kultuur tänapäeval seetõttu halvemini säilinud. Iseloom
3 Juttu Eliel Saarinenist 4 Juttu Saarinenist / Kokkuvõte 5 Pilte Saarinenist 6 Kasutatud kirjandus 2 Gottlieb Eliel Saarinen Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks juugend stiilis ehitistega. Eliel Saarinen õppis Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja Helisingi Ülikoolis maalikunsti. Saarineni nimetakse Soome moodsa arhitektuuri ''isaks''. Tema kavandatud on Soome rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa ning arvukad muud ehitised üle Soome. Pärast Esimest maailmasõda läks Saarinen Ameerikasse, kus jätkas ühishoonete projekteerimist ning samal ajal töötas ka arhitektuuriõppejõuna. Eliel Saarinen Suur Tallinna projekt Tallinn hakkas jõudsalt arenema koos majanduse arenguga. Venemaal rajati PeterburiTallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Krulli ja Volta suurtehas
eestlastes rahvuslikku väljaandmine, vanavara ühtekuuluvustunnet kogumine Tulemus ühtekuuluvustunde Kujunes rahvuslik parlament Kasutusele võeti uus saavutamine, andis jõudu ja kirjaviis, rahvaluule julgust tulevikuks, kogumine, Eesti laulupidude traditsiooni algus Rahvamuuseum Pärisorjuse piiramine 1802/1804 talupojal on õigus vallasvarale, koormise fikseerimine, kodukariõiguse piiramine, vallakohtute loomine 1816/1819 talurahvas vabastati pärisorjusest Talupoegade pärisorjuse kaotamine toob kaasa mõtte hakata mõtlema on rahva tulevikule. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid
........................................10 ..............................................................................................................................................10 Joonis 2. Piirkonna joonis. Allikas: Tartu Postimees...........................................................10 Joonisel 2. on näidatud see osa pargist, mida Tartu linn on alustanud korrastama. Töödega alustati juba 2014 ning need jätkuvad. Lisaks on näha terve piirkonna paigutust ehk kus asub uus Eesti Rahvamuuseum ning Raadi mõis.................................................................10 Tartu linna arengukava ütleb, et: „Linnale oluliste valdkondade ja alade planeeringute, sh miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimuste teemaplaneeringute koostamine (kesklinna üldplaneering, vabaplaneeringuga alade parkimise strateegia, dendropargi detailplaneering, Annelinna ja Ihaste elamupiirkondade vahelise ala rohelise
Tuleb rahvast relvastada 1905. nov-dets väljus kogu asi kontrolli alt. Algas mõisade põletamine ning rüüstamine (umbes 150 mõisa hävis). Mõisnike suhtes ei olnud vägivalda. Mõisasid rüüstati 10 päeva. Karistussalgad tegid mõisades kohut. 300 talupoega lasti maha karistuseks. Paljud kartsid karistussalku. 1000 avaliku tegelast lahkus Eestist. Ajalehed suleti. 1905. a tekib Nooreesti rühmitus- Suits, Tuglas, Under 1909.a rajati Eesti Rahvamuuseum. 1910.a toimus üldlaulupidu. Lauldi ainult eestikeelseid ning Eesti heliloojate laule. EESTI I MAAILMASÕDA (1914-1918) · Eestlaste huvi sõjavastu puudus. · Laastavamalt mõjus tööstusele ning põllumajandusele · 75% talupoegadest mobiliseeriti, 80% hobustest, 51% töölistest olid mehed · Sõjaks vajalikku toodangut toodeti · Defitsiit kõikidest asjadest nt. Jalanõud, sukad jne. · Naised pidid tööl käima Tekivad esimesed poolpäevased lasteaiad Pärnus ja Tallinnas.
3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala". Oli sakslaste poolt vihatud, kuna mattis oma pereliikmed enda maale. 7. Aleksander kolmas oli esimene vene valitseja (1881). Jättis balti aadli privileegid kinnitamatta. 8. Sergei Sahhovskoi oli kindralkuberner ja vürst. 9. Jakob Kõrv oli venestuse eestvedaja. 1882
august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Eliel Saarinen õppis aastatel 1893-1897 Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja Helisingi Ülikoolis maalikunsti. Aastal 1896 asutas ta koos Armas Lindgreni ja Herman Geselliusega arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren & Saarinen, mis tegutses kuni 1905.aastani. Saarineni nimetakse ka Soome moodsa arhitektuuri isaks, kelle kavandatud on Soome rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa nin arvukad muud ehitised üle Soome. Pärast Esimest maailmasõda läks Saarinen Ameerikasse, kus jätkas ühiskondlike hoonete projekteerimist, ning samal ajal töötas ka arhitektuuriõppejõuna. Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913 Tallinn hakkas jõudsalt arenema XIX sajandi lõpukümnenditel koos majanduse arenguga Venemaal- rajati Peterburi-Tallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Fr. Krulli ja Volta suurtehas.
august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Eliel Saarinen õppis aastatel 1893-1897 Helsingi tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja Helisingi Ülikoolis maalikunsti. Aastal 1896 asutas ta koos Armas Lindgreni ja Herman Geselliusega arhitektuuribüroo Gesellius, Lindgren & Saarinen, mis tegutses kuni 1905.aastani. Saarineni nimetakse ka Soome moodsa arhitektuuri isaks, kelle kavandatud on Soome rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa nin arvukad muud ehitised üle Soome. Pärast Esimest maailmasõda läks Saarinen Ameerikasse, kus jätkas ühiskondlike
ornamentikaga. Soomes. Karjala looduse ja sealt pärinevate Kalevala laulude imetlemine nende ürgsuse tõttu. Akseli Gallen-Kallela illustratsioonid Kalevale olid realismile lähedasemad, kuid rahvaluule ainetel tehtud pildid tegi juba dekoratiivsemad, fantaasiaküllasemad, jõulisemad ja ornamentaalsemad. Arhitekt Eliel Saarineni generaalplaan ,,Suur-Tallinna", tallinnas Pärnu mnt 10, Helsingi raudteejaama hoone, juugendstiili mõjud. Armas Lindgreni kavandatud Soome Rahvamuuseum ja ,,Vanemuise" teatrimaja tartus, mis hävis 2. maailmasõjas ja koos soome 1. naisarhitekti Wivi Lönniga ,,Estonia teatrihoone (hiljem palju muudetud). Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis Vana-Vene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Eestis tegelesid Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Oskar Kallis ja August Jansen kunstielu edendajatena ning illustreerisid ,,Kalevipoega".
Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu 1905.aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Noor-Eesti on 20
esimene president. See propageeris Arensi uut kirjaviisi. Kõik õpikud, mida EKS välja andis, olid uues kirjaviisis. EKS tegeles veel rahvaluule kogumisega. 1888, kui ta oli Peterburis, kuulutas ta välja suure rahvaluule kogumise kampaania. Selle käigus tekkis Hurdale palju korrespondente üle Eesti, kes talle saatsid rahvaluulet ja igast asju, tekkis poole miljoni lehekülje suurune kogu. Pärast kui Hurt suri, tekkis küsimus, mis kogust saab, selleks rajati Eesti Rahvamuuseum. Tänapäeval ei hoita seda kogu ERM-is, vaid Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Hurt kirjutas ka eestlase poolt kirja pandud Eesti ajaloo käsitluse- Pildid isamaa sündinud asjust. Carl Robert Jakobson (1841- 1882) töötas Peterburis koduõpetajana, tutvus Köhleriga. Temast sai mees, kes rahvuslikest ideedest huvitus. Ta oli väga mitmekülgne. Kui Peterburist ära tuli, ostis talu Kurgjale, sellest pidi saama näidistalu, millest kõigil oleks võimalik eeskuju võtta
Kultuur. 19. sajandi lõpuks oli üldine kirjaoskuse protsent 77,7%. 1906. aastast lubati asutatada emakeelseid erakoole.1906. aastal loodi esimene eestikeelne keskkool Miina Härma Gümnaasium Juba 19. sajandi lõpupoole hakati rajama kutsehariduskoole. Üha rohkem eestlasi läks edasi õppima ülikoolidesse. Teadus. Tartu Ülikool kujunes teaduskeskuseks. 1907.a. kutusti eluu Eesti Kirjanduse Selts. Ülesandeks oli uurida eesti keelt, ajalugu ja kirjandust. Loodi Eesti Rahvamuuseum, kuhu koondati kogu eesti rahva aineline ja vaimne vara. Kirjandus : Lydia Koidula, Eduard Vilde, Börnhöhe, August Kitzberg. 1905. aastal asus avalikkuse ette rühmitus "Noor-Eesti". Juhtideks olid Gustav Suits, Tuglas ja Aavik. Tahtsid vabaneda saksa ja vene kultuurimõjudest ning leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Teater . Vanemuine jõudis kutselise teatrini 1906. aastal, kui teatrit hakkas juhtima Karl Menning
arhitektuur), futurism, ekspressionism (surm), postimpressionism (K. Mägi) Valitsev 20.saj. teisel poolel impressionism, tehakse ka palju realismi. 1930 tööeestlus (makstakse selle eest). Kujutatakse peamiselt talupoegi, aga ka vabrikutöölisi. Kunsti ülevaatenäitused nii Tallinnas kui ka Tartus. Kultuurkapitali loomine 1925 1922 luuakse Eesti arhitektide ühing Probleem Eesti kunstimuuseumi puudumine. 1909 Eesti Rahvamuuseum (pigem etnograafiamuuseum, tehakse kujutava kunsti osakond). EKM luuakse alles 1928 (Kadrioru lossis, tõstetakse rutuu välja, muuseum rändavale asupaigale). 1940 Tartu kunstimuuseum 12. Eesti kunsti uuendajad I Eesti Vabariigi ajal Ado Vabbe (1892- 1961) - Müncheni erakunstikool A. Azbe kunstikool - Abstraktsionism (vabalt värvi lõuendile) - Futurism (lõhub esemed kujunditeks) - Kubism - Nende töödega äratas tähelepanu 1
uskumata, et see täide läeks: Viivuks tummub ehk see: millal? millal! kas me kunagi veel oma meeli mis teis üha tuikab sunnitööl, saame tarvitada rõõmu hääks ning me kohtume sel taevasillal palest palgesse sel jõuluööl. RAHVUSLIKU KUNSTIELU ALGUS Oskar Kallis Kalevipoeg lauakoormaga Linda kive kandmas Vaip “Ussikuningas” Eesti Rahvamuuseum ● Loodi 1909. aastal Tartus; ● Raadi mõis oli muuseumile koduks 1922.-1944. aasta; ● ERM-i uus maja- 2006. aastal. ERM-i näitusemaja ERM-i maja Veski tänaval Kristjan Raud ● 1892. aasta- Peterburi Kunstide akadeemia; ● 1897.-1898. aasta- Düsseldorfi Kunstiakadeemia; ● 1899.-1901. aasta- Anton Ažbee kunstikool; ● 1901.-1903. aasta- Müncheni Kunstide Akadeemia; ● Kunstistuudio;
24. Mis toimus Tallinnas oktoobril 1905 a. Venemaa eeskujul kuulutati Tallinnas välja uus üldstreik (osalesid töölised ja raudteelased), telegraafi ja postitöötajad. 16. oktoobril kogunes ,,Estonia" taha kokku suur rahvakoosolek, et nõuda poliitiliste vabaduste kehtestamist, rahvaesinduse kokkukutsumist ning töötingimuste parandamist. Kuigi kuberner oli miitinguks loa andnud, ilmus kohale sõjavägi, kes avas rahva pihta tule. 25. Millal loodi Eesti rahvamuuseum. Eesti rahvamuuseum asutati 1900 a. Jakob Hurda mälestuseks. 26. Millal asutati Eesti kirjandusselts ja selle ülesanded. 1907 a. Ülesanded: eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine. 27. Millal loodi haritlaste selts ,,Noor Eesti" ja selle ülesanded. 1905 a. Nende eesmärgiks oli otsida sidet Lääne-Euroopaga. - 13 - I MAAILMASÕDA(28. juuli 1914 11. november 1928)
salajaseks). Raamatukogusid hakati nende nimekirjade järgi puhastama. Loomulikult muutub ka ajakirjandus. Nende kogu struktuur mängitakse ümber vanad pannakse kinni ja luuakse uusi. ,,Looming" jääb ilmuma, ,,Varamu" pannakse kinni ja tema asemele luuakse ajakiri ,,Viisnurk". Nõukogude võimu kõige helgem kultuuripärand on see, et aastal 1940 asutatakse ajaleht ,,Sirp ja Vasar". Ka muuseumidevõrk tehakse ümber, Eesti rahvamuuseum lüüakse pooleks. Aastal 1940 sünnib ühest Eesti rahvamuuseumi osast Kirjandusmuuseum, sest tundub, et see vastab Nõukogude muuseumistruktuurile paremini. Palju on vaieldud selle üle, kas Kirjandusmuuseum peaks Eesti Rahvamuuseumiga uuesti liituma. Sõjaajal trükimahud vähenevad, paberit on vähe. Mõneks ajaks katkeb ka ,,Loomingu" ilmumine. Ilmub koguteoseid ja Eestis kindlasti kõige olulisem koguteos ,,Ammukaar". Neid
annaabi.ee 
