vaid avati Põltsamaa lähedal vene õpekeelega linnakool · rahvusliku liikumise suunad: a) kodanlik klerikaalne ehk kiriklik suund b) demokraatlik suund · Johann Voldemar Jannsen (1819 1890), poliitiline ja kultuurialane tegevus oli vastuolus; rajas ,,Vanamuise" seltsi, organiseeris esimese üldlaulupeo, ajalehtede asutamine · Jakob Hurt (1839 1907), suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine · demokraatliku suuna üks algataja oli maalikunstnik Johann Köler (1826 1899), toetas Fr. R, Kreutzwaldi · demokraatliku suuna peamine juht oli poliitika- ja kultuuritegelane Carl Robert Jakobson (1841 1882) · 1868 1870 Carl Robert Jakobson ,,Vanamuises" ,,Kolm isamaakõne" · ,,Sakala" hakkas Viljandis ilmuma märtsis 1878 (C. R. Jakobsoni juhtimisel) · 1880-ndate keskpaigas rahvusliku liikumise taandumine · 1887
üldlaulupeol, tema eeskujul loodi ka teisi pillikoore *Janis Cimze- Valga koolmeistrite seminari juhataja, võrsus eesti kultuurile tähtsaid mehi (Saebelmann, Thomson, Jakobson jne) *Õpetatud Eesti Selts *Jannsen- ajaleht Perno Postimees, propageeris mitmehäälset koorilaulu, kogumik ,,Sioni- Laulo-Kannel" (rahvalikud laulud), asutas Vanemuise seltsi *Kreutzwald- ,,Kalevipoeg", tema muinasjutud, ,,Viru lauliku laulud" *Koidula- isamaaluuletused *Hurt- rahvaluulekogumise üritused, ,,Vana Kandle" väljaandmine *Jakobson- ,,Kolm isamaa kõnet" *Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded *Köler- kunstitegevus 5. I üldlaulupidu Jannseni eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Asutas 1865. meeslauluseltsi Vanemuine. 1867. kevad läkitati võimudele palve luba korraldada 1869. Juunis pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva puhul eesti laulupidu. Asjaajamine jäi venima ning luba saadeti alles 1869 veebr.
ühiselt ,,Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn ,,Kalevipoja" õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis regristreeriti ametlikult 1883.aastal. 1884.aastal õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 1909.aastal Eesti Rahva Muuseumile üleantuna sai see kogu rahvusraamatukogu aluseks (kuni 1940.aastani oli rahvusraamatukoguks Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu; selle fondid kuuluvad tänapäevani Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule). Rahvaluulekogumise suuraktsioon. 1888.aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadeke ja tütardele", kutsudes rahvast koguma taas vanu laule ja jutte, uskumuste ja kommete kirjeldusi. Selle ja varasema kogumistöö käigus üleskirjutatud rahvalaulud, jutud, vanasõnad jm, mida on kokku üle 120000 lehekülje, asub tänapäeval Jakob Hurda koguna Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. Teatriharrastus 19.sajandi lõpukümnendeil. 1878
"Kalevipoeg". Eesti keelde on meisterliku tõlke teinud August Annist (1939). Teisisõnu: ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 28. veebruaril 1835. Selles eeposes on 31 runo. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 runo. "Kalevala" põhjal on koostatud palju väljaandeid, muuhulgas ka koolidele. "Kalevalast" innustatuna on kirjutatud lasteraamatuid, nagu Mauri Kunnase "Koerte Kalevala", Kirsti Mäkineni "Soome laste Kalevala" ja näiteks Piilupart Donaldi koomiks "Sampo saladus". 5. EESTLASTE EEPOSE ÜLESEHITUSEST JA VALMIMISEST (Vastuse sain Wikipeediast).
ajalehtedes). Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. 4. Millised tegevused 19. saj. I poolel väljendasid eestlaste soovi säilitada oma kultuurilist iseseisvust ja rahvuslikku identiteeti? Rahvuslikust ärkamisest ja eestlaste kultuurilise eneseteaduse kasvust annavad tunnistust Õpetatud Eesti Selts, ajalehe Perno Postimees, ,,Kalevipoja" Ilmumine, ,,Viru lauliku laulud", Koidula isamaluuletused, Hurda rahvaluulekogumise ürtused, Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded, Johann Köleri kunstnikutegevus ning mitmed muud ettevõtmised. 5. I Laulupidu. · Aasta, koht, millele pühendatud 1869, Tartu, ,,50aastase priiuse puhul" · Ametlik korraldaja (selts, eestvedaja) meeslauluselts ,,Vanemuine" · Millised kollektiiviliigid osalesid. Miks ei osalenud segakoorid (kus olid ka naised) esimesel kolmel laulupeol
tõsisemaid konflikte. RL algusaastatel oli Jannsen kahtlemata tähtsaim tegelane, olles järjepideva eestikeelse ajakirjanduse asutaja (Perno Postimees 1857; Eesti Postimees 1864), Vanemuise seltsi rajaja Tartus (1865), I üldlaulupeo organiseerija (1869), kuid hiljem hakkas ta üle tähtsustama koostööd saksa mõisnike ja kirikuga ning kaotas oma esialgse populaarsuse. Hiljem liitus klerikaalse suunaga ka Jakob Hurt, kelle peamine teene eesti kultuuriloos on suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine. Rahvusliku suuna juhiks sai Carl Robert Jakobson, kes leidis, et eesti rahvas peab ise oma kultuuri üle otsustama, mitte kummardama saksa mõisnike ja Vene tsaarivalitsuse ees. Seda suunda toetasid ka maalikunstnik Johann Köler, kes tegutses peamiselt Peterburis ja Fr. R. Kreutzwald. Kahe suuna esindajate vahel kujunesid aja jooksul lepitamatud vastuolud. Jakobsonist kujunes RL üks tähtsamaid juhte. Aastail 1868 1870 pidas Jakobson
Nii avalduski eesti rahvuskultuur algusest peale eelkõige saksa kultuurist üle võetud vormides. Rahvuslikust ärkamisest ning eestlaste kultuurilise eneseteadvuse kasvust annavad tunnistust Õpetatud Eesti Selts (asutatud Tartus 1838), Johann Voldemar Jannseni toimetatud regulaarselt ilmuv eestikeelne ajaleht Perno Postimees (1857), Kreutzwaldi sulest ilmunud Kalevipoeg, tema muinasjutud ja Viru lauliku laulud, Lydia Koidulaa isamaaluuletused, Jakob Hurda rahvaluulekogumise üritused ja Vana Kandle väljaandmine, Jakobsoni Kolm isamaa kõnet, Johann Köleri kunstnikutegevus ja muud ettevõtmised Johann Voldemar Jannsen 1857 hakkas seal välja andma ajalehte "Perno Postimees ehk Näddalileht. 1845. aastal ilmus tema kogumik 'Sioni-Laulo-Kannel'. See sisaldas lihtsaid rahvalikke laule, mille kohta Jannsen ise märkis, et neid võib laulda igal ajal ja igas kohas. Läbinisti ilmalikest lauludest koosnes tema teine kogumik 'Eesti Laulik' (saksa laulud, eesti sõnad)
RL algusaastatel oli Jannsen kahtlemata tähtsaim tegelane, olles järjepideva eestikeelse ajakirjanduse asutaja (Perno Postimees 1857; Eesti Postimees 1864), Vanemuise seltsi rajaja Tartus (1865), I üldlaulupeo organiseerija (1869), kuid hiljem hakkas ta üle tähtsustama koostööd saksa mõisnike ja kirikuga ning kaotas oma esialgse populaarsuse. Hiljem liitus klerikaalse suunaga ka Jakob Hurt, kelle peamine teene eesti kultuuriloos on suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine. Rahvusliku suuna juhiks sai Carl Robert Jakobson, kes leidis, et eesti rahvas peab ise oma kultuuri üle otsustama, mitte kummardama saksa mõisnike ja Vene tsaarivalitsuse ees. Seda suunda toetasid ka maalikunstnik Johann Köler, kes tegutses peamiselt Peterburis ja Fr. R. Kreutzwald. Kahe suuna esindajate vahel kujunesid aja jooksul lepitamatud vastuolud. Jakobsonist kujunes RL üks tähtsamaid juhte. Aastail 1868 1870 pidas Jakobson Vanemuise
aastail toimunud abonemenrkonrserride sarjastulid ettekandeleka Haydni ning tema muinasjutud ja "vru lauliku laulud", Lydia Koidula isamaaluuletused, Jakob Mozarti siimfooniad, aga ka fuchard W'agneri"Thnnhd.useri" avamdng, avamdng Hurda rahvaluulekogumise i-iritused ja "Yana Kandle" vdliaandmine, carl Robert Mihhail Glinka ooperile "Elu tsaari eest" ning paljude teiste romantismiperioodi Jakobsoni "Kolm isamaak6net", Eesti Alelaandrikooli rajamise piii.ided,Johann heiiloojateteosed.Kriigeri iiks eesmdrkeoligi tuwustada kuulajateleuur romanrilisr Kcilerikunsmikutegevusja mitmed muud ettevbtmised. muusikat
Faehlmanni müüdid („Koit ja Hämarik“) Kreutzwaldi ennemuistsed jutud Teine artikkel Eesti Rahvaluule Arhiivi kohta: Vähemusrühmade folkloorikogud Eesti Rahvaluule Arhiivis ERA, Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase, Soome, Ingeri, Vadja jne. Kolmanda loengu jätk neljandas loengus: Kolm põlvkonda eesti (keelseid) haritlasi Jakob Hurt (1839-1907) – sümboolne nurgakivi arhiivile (tema kogu arhiivis). Esimene kirjameeste seltsi esimees ja siis algatas rahvaluulekogumise aktsiooni. Pärit Lõuna-Eestist, isa vennastekoguduse liige ja külakooli õpetaja Vennastekogudus võitles kõige paganliku vastu. Haridus saksakeelses kihelkonnakoolis, kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1865 teoloogiaõpingud Tartu ülikoolis 1865-1872 kodu- ja gümnaasiumiõpetaja J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda * rahvaluule kui „Üks suur ja elav ajaraamat“, folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis.
ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
7. Jakob Hurt.(1839-1907) -Eesti rahvusliku likumise juht, kirikuõpetaja, rahvaluulekoguja ja keeleteadlane. Oli lõunaeestlane. Kogus Põlva sõnavara. Pani aluse süstemaatilisele rahvaluulekogumisele. Tema jaoks oli oluline rahvuslik päritolu ja ühine kodumaa. Ta osales aktiivselt ka eesti kirjakeelt puudutavates väitlustes. tõlkis talurahvaseaduse eestikeelde Hurda suurimaid teeneid oli rahvaluulekogumise algatamine ja läbiviimine Õpetatud Eesti Seltsis, Vanemuise Seltsis Juhtis Eesti Kirjandusmuuseumit Programmiline kõne I Üldlaulupeol 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum" - Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis. ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega.
Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. 4. Maailma kõige talupoeglikumast eeposest. ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 1835. Selles eeposes on 31 luuletust. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 luuletust. Eeposes on kokku 22 000 värssi. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Peategelaseks on Ilmatar ja tegevustiku keskmeks on on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. ,,Kalevala" on mõjutanud ka meie Eesti rahvuseepost ,,Kalevipoeg".
Teiseks innustajaks oli talle Rootsi pagendatud kaasmaalane A.I. Arwidsson ja tema toimetatud "Rootsi rahvalaulud". Ta oli oma antoloogia teisse ossa paigutanud paar rahvalaulu ja kolmandasse ossa 27 laulumängu. Ranckeni üleskutset luule kogumiseks ei võetud kuulda ja ta läks ise Pohjanmaa küladesse rahvaluulet koguma. Kahjuks hukkusid tema töö tulemused Vaasa tulekahjus aastal 1852. 1885. asutati Ernst Laguse juhtimisel Rootsi Kirjandusselts. Aastal 1909 otsustati, et seltsi rahvaluulekogumise tulemused antakse välja teostesarjas "Soomerootsi rahvaluule". · Rootsi- ja soomekeelne rahvaluule Rootsi kultuuri mõju on olnud suur, isegi valdav. Soome rootsikeelsel rahvaluulel on palju kokkupuutepunkte soome rahvaluulega- keelebarjäär pole olnud ületamatu. Rahvusvahelised muinasjutud ja rändmuistendid, ballaadid , vanasõnad ja mõistatused esinevad rahvapärimuse salves nii soome- kui rootsikeelsenagi. · Rahvalaulud: ballaadid
Teiseks innustajaks oli talle Rootsi pagendatud kaasmaalane A.I. Arwidsson ja tema toimetatud "Rootsi rahvalaulud". Ta oli oma antoloogia teisse ossa paigutanud paar rahvalaulu ja kolmandasse ossa 27 laulumängu. Ranckeni üleskutset luule kogumiseks ei võetud kuulda ja ta läks ise Pohjanmaa küladesse rahvaluulet koguma. Kahjuks hukkusid tema töö tulemused Vaasa tulekahjus aastal 1852. 1885. asutati Ernst Laguse juhtimisel Rootsi Kirjandusselts. Aastal 1909 otsustati, et seltsi rahvaluulekogumise tulemused antakse välja teostesarjas "Soomerootsi rahvaluule". Rootsi- ja soomekeelne rahvaluule Rootsi kultuuri mõju on olnud suur, isegi valdav. Soome rootsikeelsel rahvaluulel on palju kokkupuutepunkte soome rahvaluulega- keelebarjäär pole olnud ületamatu. Rahvusvahelised muinasjutud ja rändmuistendid, ballaadid , vanasõnad ja mõistatused esinevad rahvapärimuse salves nii soome- kui rootsikeelsenagi. Rahvalaulud: ballaadid
eesti soost haritlaste identiteediotsingud. Olukorras, kus talurahvas määratles end peamiselt maaomandi kaudu, sai lähedus paikse küla- kultuuriga üsna enesestmõistetavalt ka tekkiva rahvusliku intelligentsi enesemääratluse lähtekohaks. Toonane huvi talurahva maailmapildi ja elukorralduse vastu ning selle kirjalikud väljundid on pakkunud rikka- likku ainest hilisemale looduskirjutiste traditsioonile. Jakob Hurda poolt 1870.–1880. aastatel algatatud rahvaluulekogumise aktsioonide käigus kirjutati üles rohkesti loodusega seotud suulist pärimust. Temaga sama- aegselt üle-eestilist rahvaluulekogumist korraldanud Matthias Johann Eisen, hiljem ka Eesti Rahvaluule Arhiivi esimene juhataja Oskar Loorits tegelesid aktiivselt pärimuse mõtestamisega, kinnistades arusaama eest- laste erilisest suhtumisest loodusesse. Loodussuhte iseloomu alusel seostati eestlasi teiste soome-ugri rah- vastega ning vastandati neid nii indo-euroopaliku kultuuri kandjatele
Estofiilidega ühinesid esimesed eesti haritlased Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Rahvaluule tähtsus jõudis ka ärksama talurahvani. Peamiselt koolmeistreid ühendav Eesti Kirjameeste Selts (18721893) võttis oma tööplaani rahvaluule, eriti rahvalaulude kogumise. See üritus saavutas oma kõrgpunkti sajandi lõpukümnendil pastor JAKOB HURDA (1839 1907) juhitud ülemaalise rahvaluulekogumisega, milles osales sadu inimesi. 1888 ajalehes Olevik ilmus rahvaluulekogumise üleskutse "Paar palvid eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 18751886 ilmus temalt kaks köidet rahvalaule "Vana Kannel". Jakob Hurda juhitud folkloorikogumise suurürituse vältel kirjutati üles põhiliselt rahvalaulude tekste, viise pandi kirja vähe (Mihkel Veske jt). Miks oli Jakob Hurda meelest vaja vanavara koguda? "Vanad laulud on kadumas. Nad peavad veel unustusest päästetud saama, nii palju kui neid veel saada. Jätame meie seda tegemata, siis saab
J. Hurt suri 13. jaanuaril 1907. Vaated Hurt hindas väga kõrgelt avaliku sõna mõju inimeste mõttelaadile ja selle jõudu ühiskondlike olude muutmisel. 1870. aastal peetud kõnes kinnitas Jakob Hurt: "Kirjutatud ja trükitud sõnal on suur vägi ja võimus ja ta ulatab igale poole." Ka Hurt püüdis ajakirjanduse kaudu rahvast harida (avaldas populaarteaduslikke kirjutisi, propageeris haridust ja õpetust), ühisele tegevusele organiseerida (Aleksandrikooli ja EKmSga seotud artiklid, rahvaluulekogumise organiseerimine ja juhtimine ajalehtede abiga). Olles aktiivne ajalehtede kaastööline, on Hurt samal ajal teinud katset ka ise ajakirja või ajalehte asutada. Varaseim märk Hurda püüdest iseseisvat ajakirjanikutööd proovida pärineb 1860. aastate algusest. Kirjavahetuses Kreutzwaldiga vilksab mõte asutada ajakiri, mis aitaks kaasa rahva kultuurilisele kasvatamisele. Kirjavahetuses J. Köleriga 1864 ja 1865 tuleb korduvalt kaalumisele mõte asutada uus ajaleht Jannseni
annaabi.ee 
