Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde
Rahvastik Kordamisküsimused 1. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. 2. Miks korraldatakse rahvaloendusi? Rahvaloendusi korraldatakse andmete täpsustamiseks. 3. Mida näitab loomulik iive? Loomulik iive näitab sündimuse ja suremuse vahet. 4. Nimeta rände tõuke- ja tõmbetegureid. Tõmbetegurid kõrged palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, head elamistingimused, hea haridus. Tõuketegurid madalad palgad, palju töötuid, vähe võimalusi eneseteostuseks, halb
Geograafia kordamisküsimused 1. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. 2. Miks korraldatakse rahvaloendusi? Rahvaloendusi korraldatakse andmete täpsustamiseks. 3. Mida näitab loomulik iive? Loomulik iive näitab sündimuse ja suremuse vahet. 4. Nimeta ja iseloomusta demograafilise siirde etappe. 1) Traditsiooniline rahvastiku tüüp – sündimus ja suremus on kõrge, iive nullilähedane, palju lapsi, vähe vanureid, eluiga madal. 2)Demograafiline plahvatus – tekib suremuse järsu languse tõttu, sündimus väga kõrge, iibe kiire kasv, kasvab keskmine eluiga
Kuidas saadakse rahvaarv teada? Rahvastiku andmeallikad Kui varem ainult oletati ning ajalooallikate põhjal arvati, kui suur inimeste arv on, siis nüüd on teistmoodi. Tänapäeval tegeleb sellega rahvaloendaja. Lühikese ajavahemiku jooksul külastavad asjakohase koolituse saanud loendajad kõiki elumaju ja kortereid, kirjutades üles neis elavate inimeste arvu, soo, vanuse, haridustaseme, elatusallika jms. Tänapäeval korraldavad riigid rahvaloendusi umbes 10 aasta tagant. Vahepealsete aastate rahvaarv määratakse arvestuslikult perekonnaseisuasutuste andmete järgi, võttes arvesse sünnid ja surmad. Kuni viimase rahvaloenduseni võeti rahvaarvu arvestuslikul määramisel arvesse ka Eestis lahkunud või Eestisse elama asunud inimesed. Eestis on loodud ka rahvastikuregister, kuhu on kantud kõigi Eesti elanike olulisemad isikuandmed ja kust saab riigi- ja omavalitsusasutusi huvitavat infot iga hetk välja otsida.
paljuuusi talupoegi. Varsti hakkas talupoegi tulema ka välismaalt. Talupoegade seisund polnud kuigi hea, sest maa mida nad said polnud kuigi viljakas. Osades piirkondades puudusid mõisnikud ja talupojad said peaaegu et vabalt liikuda.Talupoeg ei olnud Poola ajal pärisori. Vene aeg oli Eestis aastatel 1558-1583. Vene ajal muudeti põhjalikult maksasüsteemi. Hakati koguma pearahamaksu, mis venemaal juba olemas oli. Sel ajal hakati korraldama ka hinge- ehk rahvaloendusi. Venemaa tagastas Rootsi ajal ära võetud maa endistele omanikele. Talupojad maksid makse sõltuvalt nende maa suurusest. Linnaõigusi vähendati oluliselt ja raed saadeti laiali. Vene ajal polnud talupoeg otseselt vaba, see tähendab, et ta polnud täielikult pärisori ega ka täielikult vaba. See tulnes sellest, et Venemaa kartis võimu kaotada. Seaduslikult oli talupoeg pärisori ainult Rootsi ajal. Teistel aegadel olid neil lihtsalt
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine,
Vene aeg algas põhumõtteliselt 1710 aastal aga ametlikult algas see alles aastast 1721 ja lõppes aastal 1855. Kui venemaa võttis eesti üle võimu siis jäid alguses alles vanad seadused, sest nad ei tundnud ennast siin kindlasti. 1783. aastal tekkis Baltikumi uus halduskorraldus. Seda hakati kutsuma asehalduskorraks, mis tõi kaasa suuri muudatusi. Tekkis Eesti talupoegadele uus maks pearahamaks millega hakkadi tegema rahvaloendusi. Eesti talupoeg oli pärisori. Eratalupoegadele prooviti õigusi juurde anda, kuid see ebaõnnestus. Vene aeg oli Eesti talupojale väga karm, sest talupojal oli vähe õigusi ja proovid saada neile uusi õigusi ei õnnestunud Varauusajal oli talupoeg enamasti pärisori, kuid. Võõrvõimud tehti katseid talupoegade olukorra leevendamiseks, kuid neist ei tulnud midagi välja või ei jäänud need püsima. Eesti talupojal varauusajal raske elu.
Liivimaa asehaldur Uue Balti korra elluviija Püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada. Edendas kooliharidust. Muutused linnade valitsemises Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Raed linnades saadeti laiali ja uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. Muutused maksukorralduses Uue maksuna kehtestati pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust. Muutused rüütelkondades Kõik aadlikud võrdsustati. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Sellega vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste otsustamisel. Asehalduskorra lõpp Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796.aastal. Pärast seda taastati Eesti- ja Liivimaal Balti erikord. Balti erikord Asehalduskord Kes kehtestas? Millal kehtis?
1783- kehtestatakse asehalduskord Rüütelkonnad kaotasid oma võimu, võim läheb asehalduri kätte, kelleks osutub Brown isiklikult. Aadlimatriklid kadusid, mis takistas uute aadliperekondade võimu teket. Kaotati tollipiir, Venemaa seadused hakkasid kehtima ka Balti kubermangudes, kehtestati ka Venemaa maksusüsteem. Pearahamaks oli maks, mis võeti iga täiskasvanud mees hinge pealt, hakati läbi viima rahvaloendusi. Linnades purustati keskaegne kord. Raad kõrvaldati, linnavõim koondus linnatuuma e. linnavolinike kätte. Kaotati tsunftid, muudeti Balti kubermangude haldussüsteemi. Tekib 2 uut linna ning 3 uut maakonda. Eestimaa kubermang -> Paldiski maakond, 1783. saab Paldiskist linn Liivimaa kubermang -> Viljandi maakond, Viljandi linnakodanike -> Võru maakond, 1784. a. saab linnaõiguse + piirati baltisakslaste olukorda venestamise oht 5
R rahva.R riigikord oli aristokraatlik.Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid(2)-valiti rahvakoosolekul.Vanemate nõukogu-senat e valitsev riiginõukodu koosnes vabar. hiilgeajal u. 300 liikmest.Riiki juhtis perekondade ring, nobliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka pleibeisid.Magistraadid-Konsulid(2) olid kõrgeimad magistraadid.Preetorid(8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. Tsensorid valiti konsulite seast 5.a-ks (ül.korraldada rahvaloendusi).Diktaator- konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht.Rahvatribuunid-(10) kaitsesid lihtrahva huve.Armee:R armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muutusi. Alates1. Puunia sõjast oli roomlastelvõimas sõjalaevastik.Võtsid üle hellenistlike riikide saavutusi.Kaitsesid sõjalaagreid kiiresti vallide ja kraavidega.Keisririigi ajal pidi sõjaväga vallutamise asemelüha enam piire kaitsma.Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi.
Suremine ja sündimus ning ka migratsioon 6. Kuidas on aja jooksul muutunud euroopa rahvaarv Euroopa rahvaarv on aja jooksul aeglasemalt kasvama hakanud. Võrreldes teiste maailmajagudega on Euroopa rahvastiku osatähtsus langenud 7. Nimeta euroopa suurriigid kus rahvaarv on enam kui 30. miljonit Poola, Ukraina, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa 8. Iseloomusta eesti rahvaarvu muutumist läbi ajaloo 9. Miks on vaja korraldada rahvaloendusi Et teada saada infot riigi elanike arvu ja rände kohta 10.Miks korraldasid kõik euroopa riigid rahvaloenduse enam-vähem samal ajal Sellepärast, et eri riikide rahvaarvu loendused oleksid omavahel võrreldavad 11.Kes ja milleks kasutavad statistikaameti andmei Statistikaameti andmeid kasutatakse riigijuhtide poolt pollitika kujundamiseks aga ka ettevõtjate ja teadlaste poolt 12.Kuidas arvutatakse sündmust, suremust ja loomuliku iibe üldkordajat
aastal rajatud linna, Võru, järgi sai nimeks Võrumaa. Kõigile maakonnakeskustele antakse linnaõigus. Seega on Eesti alal Vene aja lõpuni 12 linna. Suurem osa Valga maakonnast hõlmas Läti ala ja Narva linn asus Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu koosseisus. Poliitiliste ümberkorraldustega saadeti raad ja rüütelkonnad laiali. Eesti- ja Liivimaa said omale ühise asehalduri. Linna hakkasid valitsema linnatuumad ning linlased said kodanikuõigused. Hakati korraldama rahvaloendusi ehk hingeloendusi, mille eesmärgiks oli pearahamaksu kogumine. Nimetatud pearahamaksu sisseviimine tõi 1784. aastal kaasa talurahva niinimetatud pearaharahutused Eestimaal, mis soldatite abiga mõisates maha suruti. Olukord oli nüüd Baltikubermangus selline, et nii maa kui talupoeg olid mõisniku omand ning toimis mõisamajandus. Ümberkorraldused olid kasuks kõrgemale ühiskonnakihile, nagu aadlikud. Talupoeg oli ikka see, kes peksa sai. 4
saj keskpaigaks oli meid umbes 300 000. Nälja, katku ja sõdade tõttu kahanes rahvaarv alla 150 000 elaniku. Rootsi ajal 17.saj lõpul oli u 400 000 inimest. Põhjasõja ja katku järel taas alla 200 000 inimese. 2. Sajandiga kasvas rahvaarv miljonini ja 20.saj pidurdus juurdekasv ärsult. Pärast II maailmasõda asus Eestise elama palju inimesi mujalt liiduvabariikidest, mis tõstis rahvaarvu 1,57 miljonini. Pärast seda on Eesti rahvastik pidevalt vähenenud. 9. Miks on vaja korraldada rahvaloendusi? V: Et riigid oskaksid arvestada näiteks töökohtade arvu, kulutuste ja majanduslike olude arvestamisega. 10. Miks korraldasid kõik Euroopa riigid rahvaloenduse enam-vähem samal ajal? V: Selleks, et eri riikide rahvaloenduste tulemused oleksid paremini võrreldavad. 11. Kes ja milleks kasutavad statistikaameti andmeid? V: Riigijuhid, ettevõtjad, teadlased jm. Kasutavad majandus-, sotsiaal- ja religioonipoliitika kujundamiseks (nt kuhu rajada koole või arendada bussiliiklust) 12
Jagunemine: välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud. Välismaalaste osakaal on kõrge umbes 20% rahvastikust. §3.6 Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Miks võib nimetada meie ühiskonda teabeühiskonnaks? Sest meie ühiskonnas omab teave erilist kohta nüüdisaegse ühiskonna juhtimises ning argielus. 2. Mis on statistikaamet? Selle ülesanded? Kõikehaarava ja tõese teave (informatsiooni) hankimise ja töötlemisega tegelev asutus. · Korraldada rahvaloendusi · Kogub asutustelt ja organisatsioonidelt aruandeid ning teeb nende põhjal üldistusi. 3. Millised on peamised registrid? · Maaregister maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta. · Äriregister Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed. · Autoregister Eestis registreeritud mootorsõidukite, järelhaagiste ning tehniliste tunnuste kohta. · Rahvastikuregister Eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalaste isikuandmed. 4
· 1722 seati sisse teenistusastmestik, mis määras ära iga sõjaväelase auastme ja positsiooni · Valitsusasutuste struktuuri muudeti põhjalikult bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest senatiga · Kirik allutati riigile, patriarhi ametikoht kaotati ja kirikupeaks sai tsaar · Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle isikumaksule (pearahale), mida pidid maksma kõik meesssost elanikud, v.a aadlikud ja vaimulikud · Hakati korraldama rahvaloendusi e. hingerevisjone, et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet · 1712. Toodi pealinn Moskvast Peterburi, mille ülesehitamine oli Peeter I üks osa Venemaa euroopastamise kavast · Peeter I reformid kohtasid visa vastupanu, kuid kõik vastuhakud suruti julmalt maha · Peale Peeter I surma vahetusid valitsejad kiiresti. Pikemalt suutis troonil püsida vaid Peeter I tütar, talle järgnenud Peeter III oli võimul vaid pool aastat, kuna põikpäine
rahvusest ja tegevusalast. - Raed linnades saadeti laiali. - Uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. - NB! Sellega murti varasem sakslaste ainuvõim linnade valitsemisel. · Muutused maksukorralduses: - Uue maksuna kehtestati pearahamaks. - Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust. · Muutused rüütelkondades: - Kõik aadlikud võrdsustati (ka aadlimatriklisse mittekuuluvad ning hilisemad sisserändajad). - Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. - NB! Vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste otsustamisel. NB! Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796.aastal. Oma ema vihkav
Palka riigiametnikud ei saanud , ja sellepärast said nad olla vaid rikkad kodanikud . Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit , kes pidid juhtima sõjaväge . Neid saatis 12 auvahti ja konsulite järgi nimetati aastat . Õigusemõistmisega tegelesid preetorid , kes vajadusel pidid ka sõjaväge juhtima ja konsuleid asendama . Oli veel ka teisi üheks aastaks valitavaid magistraate . Tsensorid valiti aga viieks aastaks ja nad valiti endiste konsulite hulgast . Nad korraldasid rahvaloendusi ja koostasid senaatorite nimekirja ning nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed . Tsensorid võisid ka kokkuleppel senatiga maksimum 6 kuuks määrata valitsema piiramatu võimuga diktaatori , kes pidi tähtaja lõppedes sooritatu kohta aruande andma . Rahvatribuunidele valiti ainult patriitside päritoluga kodanikud ja nad võisid panna veto kõigele , mis kahjustas lihtrahva huve . Senat oli valitsev riigiorgan , mis koosnes magistraatidest . Senaatorite amet oli eluaegne . Senat
päritoluga mees tõusta aadliseisusesse. · Muudeti valitsusasutuste strukuuri. Bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usadusalustest koosneva senatiga. · Kiriku allutamine riigile- patriarhi ametikoht kaotati ning kirikupeaks sai tsaar. · Hakkati koguma pearaha riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi ple isikumaksule, mida tasus kogu meessoost elanikkond, väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. · Korraldati hingerevisjone ehk rahvaloendusi, selleks et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet. · Pealinnaks sai aastal 1712. Peterburg. Peterburi ülesehitamise põhjus oli muuta Venemaa euroopalikumaks. · Kalendri muutus. Alates 1700. a. hakati ka Venemaal aastaid loendama Kristuse sünnist. · Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. Peeter I eluajal suudetigi
rahvastikku? · rahvaarv · rahvastiku tihedus · rahvuslik koosseis · vanuseline koosseis · haridustase · sündimus, suremus, loomulik iive · ränne, sisseränne, väljaränne, rändesaldo · linnarahvastiku osatähtsus Rahvaarvu muutumine sündimus sisseränne RAHVAARV väljaränne suremus Kuidas kogutakse riigi rahvastiku kohta andmeid? · Rahvaloendus Eestis on rahvaloendusi korraldatud 1881.,1897.,1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., ja 1989. 2000. aastail ning üks valikloendus 1985. aastal. Rahvaloenduse korraldamine on kulukas ettevõtmine ja sellepärast korraldatakse neid harva. · Jooksev rahvastikuarvestus - seda suudetakse teha vaid mõnede rahvastikunäitajate kohta (sündimus, suremus, abiellumine jm). · Rahvastikuregister arvutis peetav andmete kogum, kus iga inimese kohta on nimeliselt kirja pandud mõned isikuandmed.
Tasu ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Pärinesid peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Ametid olid omavahel hierarhias: o Kõige kõrgemad ametnikud olid konsulid juhtisid sõjaväge ning olid kriisiaegadel diktaatorid o Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid samuti sõjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. o Tsensorid korraldasid rahvaloendusi ja kommete järelvalvet. Nad koostasid senaatorite nimekirja. o Ediilid avaliku korra kaitse o Kvestorid riigikassa o Rahvatribuunid plebeide õiguste kaitse, vetoõigus ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Neid valiti üksnes plebeilist päritolu kodanike seast. Puunia sõjad: Puunialased = kartaagolased (= foiniiklased?) I sõda 264-241 eKr võitlus käis põhiliselt merel
Vicarius orja allori. Kui isand vabastab orja/ori ostab end vabaks, siis isand võis otsustada, kas annab orjale ka peculiumi kaasa või ei. Õiguslikult omada vara ei saa aga ori võis omada vallasvara ehk peculiumi. Peculiumi termin ka selle kohta kui isa annab lapsele raha. 15.Kas isandal asusid piirangud oma orja kohtlemisel? I aastatuhandel Rooma Vabariigi lõpuni polnud isandal õiguslikult reguleeritud piiranguid orja kohtlemisel. Censorid ehk magistraat, kes viis läbi rahvaloendusi, valvas rahva moraali. Kuivõrd vaatasid, et isandad ei kohtleks orja liiga julmalt. Dyonysus Halikarnassosest võrleb Ateenat ja Roomat, igal majal vaba voli vs iga maja, tuba avatud censori ülevaatusele. Censoritel teoreetiliselt õigus vahele segada orja-isanda suhtele aga kuni keisrite perioodini ei tehtud midagi. Ori ise ei võinud sensori poole pöörduda. Lex petronia 1. sajandil, koodeks Pompeijst (aasta 79. vanem, tuha alt leiti). Orja isandatel pole õigust orja võitlema saata
orjad seal villas või latifundiumis ära tappa. Augustuse poliitika paistab silma sellega, et ta püüdis valitseda kooskõlas senatiga ning senati arvamusega arvestada ilmselt püüdis sellega vastanduda hilise vabariigi aegsetele diktaatoritele. Senatisse pääsesid vaid auväärsetest peredest pärit mehed. Augustus reformis rahandust, viis sisse ühtse maksusüsteemi.tema ajal hakati viima läbi mitmeid rahvaloendusi. Ta andis välja ka suure hulga seadusi, mis pidid rahvamoraali tõstma: nt seadus poissmeeste vastu, nõudis teatud ametimeestelt abielu ning kui nad seda ei ole siis kas ei saa olla ametis või peavad maksma trahvi terve ametisoleku aja, abielurikkumise korral määras ta ette surmanuhtluse. Augustus suri aastal 14pKr, probleemiks oli see, et tal polnud poega, ta oli olnud kolm korda abielus, tal oli tütar ja viimaks õnnestus tal
Või võeti laenu ning jäeti isiklikult sõltuvaks. 16 saj on teada, et Saaremaalt lahkuti, et mandrile elama minna. Seda soodustati. 1600a sõda uuesti aga käivitub 24a paiku leiti, et endistest talumaadest oli kasutuses vaid 1/4. Tuli uusi elanikke sisse tuua( Lätist, venemaal, Soomest, Rootsist). Uued rahvad assimileerusid. 1629. Altmargi rahuga on hästi kõrge loomulik iive. 17. saj lõpul jõutakse olukorda, kus on rahvastiku ülejääk. 1747 Rootsi hakkas I täpseid rahvaloendusi tegema. Lätis nt 1200 paiku 200 tuh elanikku, 1500 u 400 tuh elanikku , enne katku 1695 u 465 tuh elanikku. ( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli 100 tuh inim, 1550 250 tuh inim, 1650 450 tuh inim, enne katku 1695 500 000 inim. 1/3 sureb peale katastroofi. Venemaa- Liivimaa sõda -1558. Detailides vähe käsitletud. H. Kruus kirj teose " Vene -Liivi sõda". Russovi kroonikat võiks lugeda. Liivimaa oli killunenud 5 riigi moodustis
annaabi.ee 
