Milliseid ümberkorraldusi tegi Eestis nõukogude võim? Likvideeriti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, kehtestati Nõukogude konstitutsioon ja seadused, loodi kõrgemad riigiorganid. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ük juhtimine. käivitati repressioonid. Vangistati või hukati vanad pässid ja hakati vangistama inimesi kõigis rahvakihtides .Millal toimus Eesti ja saksa okupatsioon?NKO (17juuli 1940-juuli 1941) (sept 1944-20aug 1991) SO (juuli 1941-sept 1944). Millal püüdsid Eestlased oma iseseisvust taastada? 18.sept 1944. Eesti sai ainult olla paartundi iseseisev kuna Eestil polnud sõdureid et punaarmeed tagasi tõrjuda . Paljud valitsuse liikmed langesid nõukogude repressiivorganite kätte. Millised olid teise maailmasõja tagajärjed Eestis. Eesti sai rängalt kannatada: Narva linn oli peaaegu
Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin, et mingit üldistkiriklikku organisatsiooni polegi tarvis, siiski loodi see koguduste võrgu näol. Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Viimastel ei nõutud vaimulikku haridust, nad pidid aga olema suutelised usulis-kõlbeliste jutluste pidamiseks. Calvini õpetus leidis Genfis kiiresti poolehoidu, kuid eeskätt vaesemates rahvakihtides; elurõõmsatele bürgeritele ei olnud selle teatav askeetlus meele järele. Vastuolusid põhjustas ka Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike võimude suhtes. 1538. aastal pagendati Calvin Genfist, ent kutsuti kolme aasta pärast tagasi. Tema õpetus pääses võidule. Kalvinismi võit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muud meelelahutus, selle asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid
iseseisvad vürstiriigid. 3)Iseloomusta Jan Husi seisukohti. Hus ründas eelkõige katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades suureks kuritarvituseks simooniat ja ebaõiglaseks võtta eraldi tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalitluste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Jan Hus ei andnud armu ka kaupmeestele ja liiakasuvõtjatele ja see kriitika leidis suurt kõlapinda vaesemates rahvakihtides. Hus arvustas armulauakorralduses ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemist. Ta nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas õpetada koolis lastele ka emakeelt. Eriti teravaks läks võitlus selle nimel, et muuta Praha ülikool tsehhi ülikooliks. 1409.a anti Praha ülikooli juhtimine üle tsehhidele. Rektoriks valiti Jan Hus. 4)Kes olid kariklased ja taboriidid? Milised olid nende vaated? Kariklased olid peamiselt Praha jõukad linnakodanikud ja
Talurahva hariduslik olukord oli nõrk. Õpetus oli suuline ja raamatulugemiseni jõudsid talupojad harva. Alushariduse andmiseni jõuti vaid linnades ja alevites. 17.saj. algul kehtestati Tallinnas kindel õppimise kord- köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse kohustus kõigil lastel. Lugemisoskuse omandamiseks läks mitu aastat. Koolis käidi 10-12 aasta vahel. Kirikukoolide kaudu väljus lugemisoskus linna piiridest, samuti levis linna madalamias rahvakihtides. Oluline oli kiriku lähendamine rahvale ja usuõpetuse ümberkorraldamine. Kirjasõna õpetamisele aitas kaasa ka ägenenud võitlus kahe usuvoolu vahel. Põhimõte- koolis õpitu pidi kantama kodudesse, koolilapsed pidid õpetama kodulapsi ja vanemaid. Oluline oli loetust arusaamine- üldise arengu tendents. Kirikukirjanduse kaudu hakkas linnaeestlaste teadvusesse tungima kristlik õpetus- vanad kasvatuspõhimõtted asendati uutega.
kultuurielementide sünteesi täppisteaduste suurte saavutuste ja üldise kultuurilise tõusu alusel. See lähtus Inglismaalt (Locke, Newton, Shatesbury), kus seadustega kindlustatud vabariiklik kord võimaldas takistamatut uute ideede tekkimist ning võistlust teaduste ja filosoofia alal. Uued ideed toodi sisse Prantsusmaale Voltaire`i ja entsüklopedistide poolt, kus need arenesid ning süvenesid ja levisid laiemais rahvakihtides, mida omalt poolt soodusta ka prantsuse kirjandus oma klassikalise selguse ja veetleva vaimukusega. Prantsusmaalt levis valgustusfilosoofia teistesse Euroopa maadesse. Valgustusajastu vaimsus Inimese mõistus oli saanud teadlikuks oma võimeist, mille alusel oli tekkinud suur usaldus mõistuse vastu. Kõigisse autoriteetidesse ja traditioonidesse suhtuti eitavalt. Nende asemele astus mõistuse autoriteet. Mõistus nõudis õigust kaasa rääkida kõigi mõtte- ja eluküsimuste
aluseks. Oma seisukohad ja protokollilised otsused esitab nõukogu kirjalikult kultuuriministrile ja Muinsuskaitseametile. Omaalgatuse korras osalevad muinsuskaitses usaldusmehed, kelle õigused ja kohustused kehtestab kultuuriminister määrusega. Vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna tegutseb Eesti Muinsuskaitse Selts. Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on: kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides; kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine; mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi. Vaba kodanike ühendusena tegutseb Eesti muinsuskaitse ümarlaud. Ümarlaud on
10 Kokkuvõte Eduard Vilde töötas loova kirjanikuna üle viiekümne aasta. Juba oma nooruses kirjutas ta teoseid vastavalt oma tahtele, ilma et teda oleks kõigutanud keegi teine. Tema teosed räägivad elust enesest, kuid ometi suudavad need üllatada lugejat oma temaatikaga. Mõne aastaga kujunes Vildest meie populaarseim kirjanik, kelle sotsiaalseid põnevus- ja naljajutte loeti suure õhinaga laiades rahvakihtides. Elus aitas teda edasi oskuslik huumor ja tahtejõud. Tal oli palju tuttavaid ja sõpru, kes kõik teda toetasid. Küllap oleks olnud tema elutee pikemgi, kui tol ajal oleks meditsiin kõrgemalt arenenud. ,,Ma olen realist vaimulaadi ja ilmavaate pärast. Mind huvitab elu, sellepärast püüan teda kujutada, ja kujutada püüan teda, sest et ma teda mõista püüan ka kunsti kaudu mõisa. Kunst
kust see levis teistessegi Skandinaavia maadesse. 1826. Aastal paneb ta vaimulikuameti maha, olles tülli läinud ametliku kirikuga. Seejärel viibis ta Inglismaal vanu anglosaksi käsikirju uurides, mille tulemusel ilmus talt Beowulf'i taanikeelne tõlge. Oma elu lõpupoolel leidis grundtvigism üldist poolehoidu. Vaevalt kellelgi teisel on olnud nii suurt, viljakat mõju Taani vaimuelu arengusse kui temal, eriti laiemates rahvakihtides, kelle heaks ta tööta. Romantikute seas seisab ta eri kohal sellega, et looming ei olnud talle eesmärgiks eneses, vaid vahendiks kõrgemate eesmärkide taotlemisel. Vanema romantilise voolu nooremad esindajad on luuletaja Carsten Hauch (1790-1872) ja romaanikirjanik B. S. Ingemann. Hauch ei otsinud vatukõla, vaid töötas sisemisest tarbest aetuna. Draamad ,,Tiberius", ,,Õed Kinnekullenilt", romaanid ,,Kullavalmistaja", 1836, ,,Poola perekond", 1839, ,,Robert Fulton" 1853
õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu, kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Õndsaks võib saada ainult kiriku abiga. · Töö austusväärsus ja vajalikkus, tõstis esile kokkuhoiu ja lihtsa eluviisi. · Jumalateenistus lihtne, vähendati pühade arvu. Loodi ühtne kiriklik organisatsioon kogudus: juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. · Õpetus leidis poolehoidu Genfis vaesemates rahvakihtides. Vastuolud: Calvini arusaam kiriku ülemuslikkust ilmalike võimude suhtes; bürgeritele polnud askeetlus meele järele. 1538. aastal ta pagendati 3 aasta pärast kutsuti tagasi õpetus pääses võidule. · Kalvinism muutusid teisitimõtlejate suhtes vaenulikuks. Nagu oli ketserite suhtes katoliku kirik. Sallimatus anabaptistide ja humanistide vastu. Kalvinismi seisukohtade arvustamise eest võis sattuda tuleriidale Miguel
Tööstulikule seebitootmisele üleminekut soodustas ka see, et osati juba piiramata hulgal ning odavalt saada soodad ja seebikivi. Ka rasvadest ja õlidest ei olnud puudust- neid saadi ookeanitagustest kolooniatest. Lõpuks aitas kaasa ka väikeste manufaktuuride asendumine suurte tööstusettevõtetega. Inglismaal suurenes aastatel 1810-1880 seebitoodang umbes 10 korda ja seebi tarbimine umbes 3 korda. Seep hakkas muutuma luksusartiklist tarbekaubaks ning leidis kõigis rahvakihtides üha laiemat kasutamist. See võimaldas reeglipärast pesupesemist ja inimestel iga päev enda pesemist. Vähenes nii arvult kui ka ulatuselt taud, mis veel mõne aastakümne eest oli Euroopas laastavalt levinud. (Spauszus, 1975) Tänapäeval on seep ja teised pesemisvahendid igapäevased tarbeained. Need on odavad ja igale inimesele kättesaadavad (Spauszus, 1975). Nüüdisajal pannakse seebi sisse värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidesse mitmesuguseid ravimeid nagu tõrv, vaik,
olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused. Liikumise pooldajaid leidus küll kõigis rahvakihtides, kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu. 1932-1933 muutus pol. massiliikumiseks, suurem populaarsus kui ühelgi erakonnal. Vastased süüdistasid neid autoritaarsuses, diktatuuripüüdes ja koguni fasismi propageerimises. Autoritaarsus rahvusühtsus ja juhikultus, Itaaliat eeskujuks. Väline sümboolika: must-valged
olnud. Valitsuse korraldusega nõuti kõigi tegevsõjaväelaste tagasiastumist juhatustest. Noorte radikaliseerumine siitpeale just – Artur Sirk. 1932.a korraldasid meeleavaldusi ja kihutuskoosolekuid. Populaarseks kujunesid vab. sõjalaste päevad. Suurim taoline päev Tapal, kus puhkes lööming vab. sõjalaste ja sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus – hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused. Liikumise pooldajaid leidus küll kõigis rahvakihtides, kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu. 1932-1933 muutus pol. massiliikumiseks, suurem populaarsus kui ühelgi erakonnal. Vastased süüdistasid neid autoritaarsuses, diktatuuripüüdes ja koguni fašismi propageerimises. Autoritaarsus – rahvusühtsus ja juhikultus, Itaaliat eeskujuks. Väline sümboolika: must-valged
Protest jäi protestiks. Liivimaa maanõukogu koosolek viidi lõpuni ja pöörduti samade palvetega Saksa keisri poole, mis otsustati ka Tallinnas. Baltimaade maanõukogu, 9. aprillil moodustati Eestimaa rüütelkonna, suurmaaomanike, väikemaaomanike ja linnaelanike esinduskogu Eestimaal, Tallinnas Eestimaa Maakogu ja 10. aprillil, Riias Liivimaal Liivimaa Maakogu. Uued riigid 12. aprillil 1918. Saamaks loodavale riigile kandepinda ja välist legitiimsust kõigis rahvakihtides, seisuse peale vaatamata, valiti Stäel von Holsteini juhitav ühine maapäev (Maanõukogu), mille koosseisus olid Kuramaa, Liivimaa, Saaremaa, Riia ja Eestimaa rüütelkondade, linnade, vaimulikkonna ja valdade talupoegade esindajad. Maanõukogu koosnes 58 liikmest. Berliini täiendusleping, hertsogiriigi väljakuulutamine. 12. aprillil 1918 kuulutas Baltimaade Ühendatud Maanõukogu Riias Balti Hertsogiriigi välja Majanduspoliitika.
Õige pea tekitasid enamlaste sammud rahvahulkades pahameelt. Talurahva hulgas 1918 maist kehtestatud toitlusdiktatuur ja külaühiskonna lõhestamine, tööliste seas õnnetu eksperiment tööliskontrolli kehtestamise, vabrikute sulgemise ja töötuse kasvuga. Enamlased olid kinnitatnud, et kõigil vähemusrahvustel on õigus rahvusliku separatismi teostamiseks, kuid seda tegelikult ei sallitud. Vene ühiskond oli 20.saj alguses väga usklik ühiskond, see oli oluline ja levinud kõigis rahvakihtides. Enamlaste ootamatult väga räiged ja jõulised sammud õigeusu kiriku tagaplaanile surumiseks ärritasid tõsiusklikke väga tõsiselt. Olid ka rohelised- nende all peetakse silmas tavaliselt mitmesuguseid lokaalseid relvarühmitusi, kes reeglina haarasid relvad just oma kodukoha, oma talu, küla, maakonna kaitseks, koosnesid reeglina kohalikest inimestest. Reeglina püüdsid distantseeruda nii punastest kui ka valgetest.
vastuolusid loodeti ületada majanduse poliitilise juhtimise ja välisvallutuste abil ning rahvusühtsuse ja kollektivismi põhimõtteid rakendades. Ühiskonna hädades süüdistati juute, kommuniste ja sotsialiste ning korrumpeerunud parlamentaarset korda. Natsionaalsotsialismi erijooned olid äärmine agressiivsus ja järjekindel rassism, eriti antisemitism. 1929–1933 majanduskriisi ajal muutus see massiliikumiseks, leides laialdast toetust pettunud rahvakihtides. Kriisi oludes sai rahvale kergesti sisendada messianistlikke ideid, tugeva korra nõuet ja esitatud vaenlaste koondkuju. Natsionaalsotsialistid tahtsid luua nn uue Euroopa, nt eestlaste jaoks pidi sellega kaasnema üldine saksastamine. Eesti Entsüklopeedia nr 6, Tallinn Valgus 1992. Allikas 3 Rassiteooria
kellest said tema ohvrid. Olen oma elu tollele perioodile tänu võlgu eriti sellepärast, et ta andis mulle tagasi minu oma rahva, et ta õpetas mind eristama pettureid ja pettuse ohvreid. Mitte kellekski muuks kui ohvriteks ei saa lugeda neid inimesi, kellest sai petturite saak. Eelpool ma kirjeldasin nähta-matute joontega "alumiste" kihtide elu. Kuid minu kujutis oleks ebatäiuslik, kui ma siinsamas ei kriipsutaks alla, et neissamades madalamates rahvakihtides nägin ma ka heledaid täppe, et ma enam kui kord sattusin harukordse enese-ohverduse, ülima sõpruse, täieliku loobumise ja tagasihoidlikkuse näidetele eriti vanema põlve tööliste seas. Noorema põlvkonna tööliste juures oli selliseid häid omadusi harvem, kuna neile avaldavad suured linnad palju enam negatiivset mõju, kuid ka noorte tööliste seas kohtasin ma sageli paljusid, kelle juures oli terve sisu üle elu välisest alatusest ja jäl-kusest
annaabi.ee 
