1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö) 1925 luuakse SA raames SS Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia) 1933 Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS'ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler. Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt))
1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö) 1925 luuakse SA raames SS Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia) 1933 Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS'ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler. Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt)) 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? esiteks oli tegu riikidega kus demokraatia oli täiesti uus ja nõrk teiseks oli majanduskriis ning sellest välja tulemiseks oli vaja majanduses karmi kätt ja kontrolli ning ainuvalitsemisega saab seda hästi teha 3
2. Saksamaa pidi loovutama alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale, Tsehhoslovakkiale, jäi ilma ~kaheksandikust territooriumist 3. Pidi loovutama kolooniad Sõjaväelised piirangud: 1. Pidi vähendama oma sõjaväge 100 000-le mehele 2. Keelati kehtestada sõjaväekohustust 3. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusele 4. Reini jõe demilitariseeritud tsoon Sõjakahjude tasud: Nendel ei jõutud kokkuleppele ning ei pandud rahulepingusse kirja. Reparatsioonid toorainetes, tööstustoodangus jne. Rahvaste liit - rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli 1) Rahu ja julgeoleku tagamine 2) Majandusliku ja kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel Põhiorganid: Täiskogu- osalesid kõikide riikide delegatsioonid, kõigil oli 1 hääl Nõukogu- 5 alalist liiget : SB, Prantsusmaa, Itaalia, USA, Jaapan + 4 vahetuvat liiget Need otsused olid kõigile kohustuslikud.
äravõtmine riigile 5. Massirepressioonid NSV liidus algasid 1934. Aastal pärast Leningradi parteiliidri Sergei Kiirovi mõrvamist. Repressioonide peamiseks täideviljaks sai ning selle käigus kujunes välja ulatuslik koonduslaagrite võrk ehk GULAG´i arhipelaag. B. 1. a)vale; b)õige; c)õige; d)vale; e)õige; f)vale; g)vale; h)õige 2. Suhtumine Versailles rahulepingusse ei ole pooldav. Sakslastele topitakse vägisi rohtu suhu ja see ei ole pooldav. Inglased teadsid, et see pole õige. C. 1. Tegemist on rassiteooriaga. 2. Vaenulikus seisnes selles, et aaria rass on ülemrass ja teised on alamad. Alamaid võis tappa ja orjastada. D. 1. Fotol on Benito Mussolini. 2. Eesmärk on taodelda juhikultust: Mussoliini kui suur väejuht. Kuid ta ei olnud üldse väejuht. Vana- rooms riigi unistus jäi täide viimata. E. „Suur tumm“ – kino
Kaotasid nad kõik kolooniad. Saksamaa sõjaväekohustus keelati, tohtis olla 100 000 liikmeline elukutseline armee. Keelati mitmed sõjaväeliigid sõjalennuvägi, allveelaevastik, tankivägi. Vähendati sõjalaevu. Demilitariserimine Reinist 50 kilomeetrit idas seal ei tohtinud olla ei kindlustusi ega sõjaväge. Deklareeriti, et õjasüüdlased olid Saksamaa ja tema liitlased, mis oli väga solvav. Lisaks pidid nad maksma reparatsioone ehk tasuma sõjakahju. Versailles'i rahulepingusse ei olnud kirjutatud, kui palju peab reparatsioone tasuma, see summa määrati lõplikult kindlaks alles 1921. Saksamaa oli enne alla kirjutanud. Enamik reparatsioone läks Prantsusmaale, osa said ka Inglismaa ja Itaalia. Rahulepingud sõlmiti veel nelja kaotajariigiga. Austria-Ungari riigi raames tekkisid kolm uut riiki Tsehhoslovakkia, Austria ja Ungari. Mõned alad jagati teistele. Galiitsia läks Poolale, aga seal elas palju Ungarlasi
Kõik muud usutunnistused ei olnud lubatud ja keelatud usutunnistuse järgijad kuulutati kõik ketseriteks. Cuius regio, eius religio põhimõte läks vastuollu varem valitsenud katoliikliku õpetusega, kus seisis, et kuningad peavad alluma Paavstile. Sellise alluvussuhte abil arvati kinnistatavat tugevat koostööd ilmaliku ja jumaliku institutsioonide vahel ning vähendada poliitilisi võitlusi. Seega cuius regio, eius religio põhimõtte sissetoomine rahulepingusse tähendas kirikliku võimu taandamist riikliku valitseja kohalt. Edaspidi kehtis põhimõte, et valitseja usk on tema valitsetava riigi ja selle elanike usk. 16. sajandil toodi välja ka uudne põhimõte nendele riigi elanikele, kes ei nõustunud oma valitseja ja riigi usuga: nendele anti võimalus ja õigus lahkuda selle riigi territooriumilt. Augsburgi rahuga esilekerkinud põhimõte cuius regio, eius religio lõpetas ära usulistel 9
6. Tõeline ja vaba valik 7. Liitlaste ja sõprade kaitsmine 8. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed. Anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused". (Karl V impeerium) Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias. 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj. poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad. * Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest. Ristiusustamine + tootmisvormide kaasajastamine. * Hispaania - kulla kutse. Vaja vallutada. * 17
7 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Universaalmonarhia antiimperiaalne loosung 16.-18. saj Euroopas; sellega kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased vabadused. Kuni 17. saj keskpaik Hispaania oht, seejärel Prantsusmaa. Vastukaaluks jõudude tasakaalu idee, mis säilitab Euroopa vabaduse; idee juured 16. saj alguse Itaalias. 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Protestantlikud kaubandusimpeeriumid: Inglismaa, Holland. 17. sajandil ,,kuldvasikaks" kaubandus, selleks vaja valitseda ookeane. Vallutamise asemel faktooriad rannikul, esimesena Portugalil. Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Loodeti, et see lõpetab
- barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu - tõeline ja vaba valik - liitlaste ja sõprade kaitsmine - barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6) Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased ,,vabadused" .(Karl V impeerium). Vastukaaluks ,,jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj alguse Itaalias. 1713 kirjutati ,,balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 7) Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Lõpetab rahvusvahelise konflikti (tegelikult uute konfliktide põhjuseks). Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest
6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed. ,,Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused". Kuni 17. saj keskpaik Hispaania oht, siis võttis Louis XIV teatepulga üle (Karl V impeerium). Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias. 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj. poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad. *Protestantlikud kaubandusimpeeriumid Inglismaa ja Holland. Teist laadi eesmärgid. * Kaasnes uue kaupmeeste klassi uus ideoloogia: kaubanduse tsiviliseeriv ja humaniseeriv mõju. Idee, et kaubanduse arenguks on vaja vaba ühiskonda. Inglased ja hollandlased: ei ekspluateeri kohalikke, vaid kaitsevad neid teiste eurooplaste ja oma valitsejate türannia eest.
-18. saj. Euroopas. ,,Universaalmonarhiaga" kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused" · Kuni 17. saj. keskpaigani oli ohuks Hispaania; siis võttis Louis XIV teatepulga üle · Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee, mis säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias (Guicciardini kirjeldus Itaalia tasakaalust) · 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj. poliitikaks sai koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad · Protestantlikud kaubandusimpeeriumid Inglismaa, Holland võtsid omale teistlaadi eesmärgid · Hispaania kulla kutse. Vaja vallutada, et leida El Dorado - otsingud 16. saj, millega liitusid ka inglased ja prantslased · 17. sajand: uueks "kuldvasikaks" on kaubandus. Selle haaramiseks vaja kontrollida ookeane
· "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused" · Kuni 17. saj. keskpaik Hispaania oht; siis võttis Louis XIV teatepulga üle · Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias (Guicciardini kirjeldus Itaalia tasakaalust) · 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj. poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Kaubandus- ja rahuimpeeriumid · Protestantlikud kaubandusimpeeriumid Inglismaa, Holland. Teistlaadi eesmärgid · Hispaania kulla kutse. Vaja vallutada. El Dorado otsingud 16. saj, ka inglased ja prantslased · 17. sajand: uueks "kuldvasikaks" on kaubandus. Selle haaramiseks vaja kontrollida ookeane. Vallutuse asemel faktooriad rannikul (1. Portugal).
Karl ise 1535 ametlikult paavstile: ei ole universaalriigi ambitsioone! "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused". Kuni 17. saj. keskpaik Hispaania oht; siis Louis XIV Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias (Guicciardini kirjeldus Itaalia tasakaalust). 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj. poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 1 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Protestantlikud kaubandusimpeeriumid Inglismaa, Holland. Teistlaadi eesmärgid. Hispaania kulla kutse. Vaja vallutada. El Dorado otsingud 16. saj, ka inglased ja prantslased. 17. sajand: uueks "kuldvasikaks" on kaubandus. Selle haaramiseks vaja kontrollida ookeane
Jaanuari II poolel suudeti välja jõuda keele piirini, kus latgale asualad lõppesid ja vene omad algasid. Kogu läti ala vabastatud kõigidest vaenuvägedest nii vene valgedest, sakslastest ja vene punastest. Hakati mõtlema rahulepingut , septembri esimestel päevadel 1919 oli Moskva teinud lätlastele ametliku ettepaneku sõlmida rahuleping aga esialgu balti riigid ei andnud positiivset vastust. Kardeti et ei peeta kinni sellest. Ei olnud kindlad kuidas suhtuvad sellesse rahulepingusse Atandi riigid. Kolmandaks leiti et kui üldse läbirääkimistel minna et siis tuleb koos seda teha, baltiriigid koosseisus. Ettevalmistused kulgesid pikka mööda, mitu Baltiriikide konverentsi, kooskõlastati nõudmised mida enamlastele esitatakse, kõige hädalisemalt vajas rahu eesti, kuna punaarmee lähenes eesti piiridele, läti ei olnud 19 aasta lõpus üldse huvitatud, latgale oli veel vabastamata, leedulased ei sõdinud tol perioodil. Raskusi tekitas ka Atandi suhtumine, esialgu eitav
ka U. B. 83), mis siis ordu kaebuste tõttu paavsti mainitud kirja esile kutsus. Aleksander IV määras ristisõdade eesmärgiks ka ordulosside kaitsmist ja nõudis, et piiskopid oma laenumeestega ning alamatega aidaku ka ordule soodsaid kindlustusi ehitada vaenlaste jultumuse vastu (contra insultum hostium, U. B. 350). Kui sakslastel viimaks korda läks suure mitmeaastase jõupingutuse järel kurelasi jälle alla heita, võeti rahulepingusse muu seas määrus, et need, kes ristiusust on taganenud, peavad siis, kui ordu paganate vastu lossi (ein hus) ehitab, üks kuu seal omal kulul teenima (U. B. 405, a. 1267). Semgallisid kohustab 1272. aasta leping lossi ehituse- ja teedetegemistöödele (U. B. 430). Nii näeme, et sel ajal oli lossisid ainult piiskoppidel ja ordul, et neid ei olnud veel mitte iseäranis palju, nad pidid esmalt vastristituile kaitset andma, siis aga kõige pealt ordule, et nende
klassikaline rahvusvaheliste suhete süsteem, mis püsis kuni I maailmasõjani ja põhines järgmistel omavahel seotud elementidel: 1. 4 – 6 ligikaudu võrdse võimsusega suurriiki – suuriikide hulgus toimus perioodi vältel teatavaid muudatusi, kuid põhitegijad olid samad: Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria(- Ungari), Venemaa, Preisimaa (Saksamaa). 2. Jõudude tasakaalu oluline roll stabiilsuse tagajana – Utrechti rahulepingusse kirjutati jõudude tasakaalu printsiip sisse ning sestpeale oli see (vähemalt sõnades) Euroopas süsteemi üks põhielemente. 3. Hegemoonse võimukeskuse puudumine – ehkki mõned riigid tugevnesid periooditi hegemoonse positsioonini (eriti Prantsusmaa Napoleoni ajal), suudeti nende ambitsioone piirata. 4. Keerulised diplomaatilised manöövrid ja mängud – diplomaatilisi manöövreid lihtsustas üheltpoolt vastava professionaalse kaadri kujunemine, teisalt aga valitsuste
ei ole universaalriigi ambitsioone! Jõudude tasakaalu idee · "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused" · Kuni 17. saj. keskpaik Hispaania oht; siis Louis XIV · Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias (Guicciardini kirjeldus Itaalia tasakaalust) · 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj. poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks Kaubandus- ja rahuimpeeriumid · Protestantlikud kaubandusimpeeriumid Inglismaa, Holland. Teistlaadi eesmärgid · Hispaania kulla kutse. Vaja vallutada. El Dorado otsingud 16. saj, ka inglased ja prantslased · 17. sajand: uueks "kuldvasikaks" on kaubandus. Selle haaramiseks vaja kontrollida ookeane. Vallutuse asemel faktooriad rannikul (1. Portugal). Vastandasid end Hispaaniale
sajandi jooksul. Vaimne kirikuelu oli seega 17. sajandi jooksul paika pandud. 18. saj jooksul siin maal muud usku pole (siiski teatud reservatsioonidega). Kohalikud liidrid (rüütelkonnad) on huvitatud selle olukorra püsimisest. Augsburgi usutunnistuse põhimõte pidi jääma püsima. Seda väljendati juba 1710. aasta kapitulatsioonides. Et asi oleks lõplikult selge, paljuski Rootsi võimude initsiatiivil, läheb Augsburgi usutunnistus kirja ka Uusikaupunki rahulepingusse. Põhimõtteliselt tähendas seda, et jätkub institutsionaalne areng, ehk konsistooriumid, patronaadiõigus kirikute üle (konkreetse kihelkonna aadlikel on õigus kaasa rääkida oma kihelkonna kirikuelu juures). Kirikuelu kui selline iseseisvub, muutub sõltumatuks (1686. aasta Rootsi kirikuseadus seadis kõige kõrgemaks kirikuelu juhiks Rootsi kuninga), nüüd enam sellist ülemvalitsejat kirikul ei olnud (tsaar oli õigeusklik ja ei tundnudki kirikuelu
annaabi.ee 
