Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rahavastikust" - 20 õppematerjali

Tšiili rahvastik
7
odp

Tšiili rahvastik

inimest. Arvatavasti kasvab rahvastiku arv ka edasi. Rahvastiku paiknemine Keskmine tihedus on 22 in/km² Rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega on suurem. Tihedamini on asustatud linnad, kuna seal on rohkem töökohti ja on paremad elutingimused. Hõredamini on asustatud mägised piirkonnad, sest seal puudub praktiliselt elutegevus. Rahvastiku püramiid Rahvastiku püramiidi iseloomustamine Lapsed moodustavad rahavastikust 24%, vanurid 8% ja üle jäänud on tööealised inimesed. Rahvastik vananeb Naiste keskmine eluiga on 82 ja meestel 76. See on kõrge eluiga. Sündimus ja suremus Sündimus: 15 (1000 inimese kohta) Suremus: 6 (1000 inimese kohta) Sündimus on kahanenud ja suremus on sama nagu varasematel aastatel, kuid siiski madalam, kui sündimus Poisse on sündinud rohkem, kui tüdrukuid(kuid mitte väga palju rohkem) Demograafiline üleminek toimub.

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Sloveenia
2
docx

Sloveenia

nõos 1400 millimeetrit aastas. RAHVASTIK Riigi elanikest on sloveene 92%. Kümme aastat tagasi elas seal ka 60000 horvaati ja 40 000 serblast. 90% on katoliiklased, u. 25 000 moslemid. Linna ja maarahvast on võrdselt, kuid peale pealinna on suuremaid linnu vähe (Maribor, Glje, Kramj, Velenje) MAJANDUS Sloveenia on tööstus- põllumajanduslik maa, ta oli endise turumajandusliku sotsialismiga Jugoslaavia arenenuim osa. 51% tööhõivelisest rahavastikust on tegev tööstuses, mille põhiharud on metallurgia, masina- (transpordi-) tööstus, elektrotehnika-, elektroonika-, tekstiili-, õmblus-, puidu-, paberi- ja mööblitööstus. Tähtsad harud on ka farmaatsia ja toiduainetööstus. Suuremad tööstuslinnad on Ljubljana ja Maribor, metallurgiatehased asuvad suuremate kaevanduste ligiduses. Energeetika põhineb pruunsöel ning valdavalt sisseveetaval naftal ja maagaasil.

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
Argentiina
5
doc

Argentiina

Linnas elvad inimesed moodustavad kogu rahvast 87% ning maal elvad inimesed13%. USUTUNNISTUS : Katoliiklasi 90%, Judaiste 2%, Protestante 2%, Muld 6% ETNILINE KOOSSEIS: Valgeid 85%, Mestiitse 14%. Indiaanlasi 1 % Suur osa Euroopa päritolu argentiinlasi on saabunud 20. sajandil; üle kolmandiku elanikest on Itaalia päritolu. Põlisasukad ,kes elavad põhiliselt Andide piirkonnas ja Gran Chacos, on nüüd vähemuses.Linnades elab 87% rahavastikust,sellest 40% pealinnas Buenos Aireses. Etnilisi pingeid on üldiselt vähe. VARIA Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist.1816­1826 oli riigi nimi La Plata Ühendprovintsid. Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. Loode-Argentinas elanud Diaguitá-indiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
8 allalaadimist
Linnastumise head ja vead-essee
2
odt

Linnastumise head ja vead (essee)

rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
90 allalaadimist
Linnastumisega seotud probleemid
2
odt

Linnastumisega seotud probleemid

rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Majanduse alused
13
rtf

Majanduse alused

ei ole · töötud ­ inimene, kes soovib ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd Tööpuudus ­ tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kuoi nõulus nende järgi Tööjõu puudus ­ tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumi ne, tööjõu puudus võib olla valdkonnati. · Hõivatuse määr ­ näitab protsentuaalselt hõivatuse osa kogu tööealisest rahavastikust · tööjõust osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja)- näitab milline on kogu rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust www.nip.eewww.nip.ee; www.stat.ee Töötuse määr ­ väljendub protsentuaalselt töötute arvu tööjõus (töötu pluss hõivatud · Siirdetöötus ­ tööpuudus, mis tekib töökoha vahetamisel · Struktuurne töötus ­ selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu

Majandus → Majanduse alused
41 allalaadimist
Pangateenused
17
ppt

Pangateenused

arvutamisel lähtutakse 360päevasest aastast ja tehingu tegelikust päevade arvust. Intress kantakse hoiuperioodi lõppedes arvelduskontole. PENSION Pension on traditsiooniline hoolekandesüsteem, mille abil hoolitsetakse nende inimeste eest, kes on riigi arengusse oma panuse juba andnud ning väljateenitud vanaduspõlve peavad. Tänu elukvaliteedi tõusule pikeneb arenenud riikides (ka Eestis) inimeste oodatav eluiga. Seega on tulevikus pensionäride osakaal rahavastikust suurem kui praegu. Sellepärast on riik loonud loonud võimalused nendele inimestele, kes otsustavad end ise säästmisega aidata. Nendeks võimalusteks on kohustuslik ning täiendav kogumispension, mis on loodud täiendama riiklikku pensioni. Pensionisüsteem rajaneb kolmel nn "sambal", milleks on: Riiklik pension ehk I sammas Kogumispension ehk II sammas Täiendav kogumispension ehk III sammas TÄNUD TÄHELEPANU EEST

Majandus → Raha ja pangandus
56 allalaadimist
E-riigi tugevused ja nõrkused
2
docx

E-riigi tugevused ja nõrkused

ülesanded. Ka klassijuhatajate töö on sellega muudetud lihtsamaks. Läbi e-kooli saavad nad kergesti õpilastele edastada teateid ning tähtsamaid uudiseid. Minu arvates motiveerib e-kool mõningas mõttes ka õpilasi. Kui nad teavad, et vanematel on alati ülevaade nende hinnetele, siis pingutatakse ka rohkem. E-kool on meile kõigile väga kasulik. E-riigi nõrkustena võib välja tuua selle, et väga suur osakaala meie rahavastikust on pensionärid. Arvuti ning interneti kasutamine ei ole kõigi jaoks väga arusaadav ning lihtne. Vanema põlvkonna esindajad, kes on harjunud oma asju ajama n-ö käest kätte ei suuda ümber harjuda uue tehnoloogiaga ja selle kasutamine tundub nende jaoks raske. Seetõttu ei saaks näiteks valimised muutuda vaid internetipõhiseks ning ka pangad ei saa oma süsteeme täielikult virtuaal kekskkonda üle tuua. Võimalik, et e-riigi omaolu on muutnud pensionäride

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
Islandi rahvastik
4
docx

Islandi rahvastik

gif 7. Haridustase a) Kui suur osa rahvastikust oskab lugeda ja kirjutada. Too eraldi välja ka naiste ja meeste kirjaoskus. Kirjutada oskab 99% rahvastikust, naised 99%, mehed samuti 99%. (2003) b) Kui kaua käiakse keskmiselt kooli. Kui kaua käivad koolis poisid ja tüdrukud? Koolis käiakse keskmiselt 18 aastat, mehed 17, naised 20. (2008) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html 8.Haigused ja arstiabi a) Mitu % rahvastikust on HIV/AIDS-i haiged? Islandi rahavastikust on vähem, kui 100 inimest AIDSihaiged, seega ca 0,3%. (2009) b) Kui palju inimesi sureb igal aastal AIDS-i? Igal aastal sureb AIDSi alla saja inimese. c) Mitu % alla 5 aastastest lastest kannatab alatoitumuse all? Alatoitumise all kannatab alla ühe protsendi alla viieaastastest lastest. d) Milline on risk haigestuda nakkushaigustesse? Millised on levinuimad nakkushaigused? Risk haigestuda nakkushaigustesse on väga väike, sest narkootikume ning alkoholi tarbitakse

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Nepal
15
doc

Nepal

Kõige rohkem on Nepalis tööealisi aastaseid inimesi. Nepalis sünnib rohkem paisse kuid tööealiste inimeste seas suureneb naiste osakaal. 7 4.6 Linnastumine Nepali pealinn on Katamandu 671,846 elanikuga. Teised suured linnad on Biratnagar 166,674 elanikuga, Lalitpur 162,991 elanikuga, Pokhara 156,312 elanikuga ja Birganj 112,484 elanikuga. Nepali rahavastikust elab 17% linnades. Kathamandus paikneb enamik riigi kontoreid, saatkondi ja muid riigiasutusi. Kathamandus asuv vana palee Newar kuulub UNESCA kultuuripärandi nimekirja. Kathamandu vanalinnas paikneb palju budistide ja hindude templed, mis enamis pärinevad 17. sajandist kuid, mis on maaväringutes kannatada saanud Turism on Kathamandu kõibe olulisem majandusharu Kathamadu suurimad vaatamisväärsused on Swayambhunathi religioossne kompleks, Pashupatinathi tempel,

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
Põlva valla keskkonnaseisundi analüüs
26
docx

Põlva valla keskkonnaseisundi analüüs

prügilale seiret 30 aastat pärast sulgemist. Järgnevate aastate jooksul on võetud sihiks kompostimisväljaku tehniline arendamine. Ühtlasi tegeletakse inimeste keskkonnaalaste teadmiste tõstmisega, seda peamiselt jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise võimaluste osas. Põlva vallas asub reoveepuhasti, mida haldab AS Põlva Vesi. (2) 5 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Jooniselt (vt joonis 1) selgub, et Põlva valla rahavastikust moodustab 4% eelkooliealistest elanikest, 15% moodustab kooliealistest elanikest, 58% moodustab tööealistest elanikest ja 23% moodustab pensionäridest. Põlva valla rahvastik 4% Eelkooliealised 23% 15% Kooliealised

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
24 allalaadimist
Bulgaaria
14
doc

Bulgaaria

Kr. valitsenud Traakia üks võimsamaid kuningaid Sitalk (Sitalces). Tegemist on grandioosseima, suurejoonelisema ja paremini säilinud traaklaste pühapaigaga, mis Bulgaarias iial leitud. Selle suurtest kiviplokkidest monumentaalse hoone näol on tegemist Traakia ajaloo uurijate ehk trakoloogide suurima avastusega viimase 150 aasta jooksul. Majandus Bulgaarias on hästik välja arenenud tööstus- ja põllumajandus. Tööstuses ja ehutses on tegev 44% rahavastikust ja nende toodang moodustab 59% tulust, põllu- ja metsamajandus protsendid on 24% tööhõivelisest rahvastikust ja nende toodang moodustab 20% rahvatulust. Tööstus kogutoodangust moodustavad tootmisvahendid ligi 65% ja keemiakaubad umbes 8 %. Juba ammusest aegadest püsib tähtsal kohal toiduainetööstus. Päris suur osa energeerilisi maavarasid imporditakse Venemaalt. Kohalikest maavaradest ja kütustes leidub Bulgaarias ligniit ja pruunsütt. Elektrienergi

Geograafia → Geograafia
98 allalaadimist
Huvitavat egiptuse kohta
7
doc

Huvitavat egiptuse kohta

oaasi ja Aleksandriasse). Peamised püügikalad on niiluse ahven, niiluse hulkuim, vesihunt ja hammaskarp. Kõrgpaisude ja suurte veehoidlate rajamine on Niiluse reziimis põhjustatud olulisi, kuid soovimatuid : viljakas muda settib eeskätt veekogu põhja, seepärast väheneb toitaine- ja hapnikusisaldus. Niiluse alamjooksu org (laius15-20 km) on vanimaid inimasutus ja kultuuripiirkondi (niisutusmaaviljelus) ning ka nüüdisajal tihedasti asustatud (97% Egiptuse rahavastikust). Juunikuus Niiluse ülemjooksul alanud troopilised vihmasajud tõid kaasa rohkesti muda, mis sadestus üleujutatud aladele. Põldudele sadestununa oli see väga viljakas ning pehme. Seetõttu oli põldusid võimalik harida väga lihtsate vahenditega, kas kõpla või kerge puuadraga. Üleujutus kestis tavaliselt novembrini, siis algas külviaeg. Kui seeme külvatud, aeti põldudele lambad, kitsed ja sead, kes terad mulda trampisid

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
MAROKO Riik
38
pptx

MAROKO Riik

Ränne Väljaränne Marokost( migrantide arv) : 1. Prantsusmaa 759, 011 2. Hispaania 313, 739 3. Saksamaa 294, 032 4. Itaalia 188, 104 Sisseränne Marokosse: 5. Palestiina 14, 213 6. Algeeria 13, 506 7. Egiptus 11, 292 8. Sudaan 6, 753 9. Iraak 6, 184 Haigused HIV/AIDS haigetsunud 0,1% 26 000 inimest (2009) Ülekaalulisus: 16% rahavastikust (2000) 16. asukohal edetabelis. Alla 5 aastaste alakaalulisus: 3,1% (2011) Vastsündinute suremus (5 kuud enne sündi - 1 pärast pärast sündi) 9,3% (2011) Rahvastikust vähk 8,5% (2011) Hingamisteedehaigused: 6,9% (2011) 122 haiglat, 2400 tervisekeskust, 4 ülikoolikliinikut. Kliima Maroko põhjaosas on lähistroopika kliimavööde ja keskosas on troopikavööde.

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia
22
doc

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

vanus mehed naised kokku protsent 0-14 9 9,1 18,1 13,92 15-64 43,1 42,7 85,8 66 65+ 11,3 15,7 27 20,77 5.3 Iseloomustan riigi rahvastiku püramiidi järgmiste punktide alusel 5.3.1 Kui suure osa rahvastikust moodustavad: lapsed, tööealised ja vanemaealised inimesed? Lapsed (alla 15 aastased) moodustavad kogu rahvastikust 13,92%. See on umbes 18,1 miljonit last. Tööealine elanikkond (15-65 aastase) moodustavad kogu rahavastikust 66%. See on umbes 85,8 miljonit inimest. Vanemaealine elanikkond (üle 65 aastased) moodustavad kogu rahavastikust 20,77%. See on umbes 27 miljonit inimest. 5.3.2.Kas selle riigi rahvastik vananeb? Selle riigi rahvastik väheneb. Püramiidilt on näha, et kõige suurem osa rahvastikus on tööealisel elanikkonnal ja kõige väiksem osakaal on lastel. Kui võrrelda seda rahvastikupüramiidiga, mis on plaanitud 2025 aastaks, siis on näha ka et rahavastik väheneb

Geograafia → Geograafia
74 allalaadimist
Uus meremaa uurimus
16
doc

Uus meremaa uurimus

kakapo järel suuruselt teine papagoi ­ kea, kes pesitseb üksnes Lõunasaare mägedes kuni alpiaasadeni, seega jahedamas kliimas kui mistahes teine papagoi. Nii võib asjatundmatu rändur teda kaugel liuglemas nähes kullikski pidada. 11 5. MAJANDUS Uus-Meremaa majanduse aluseks ongi peamiselt tulus põllumajanduse eksport. Umbes 10% kogu rahavastikust tegelevad põllumajandusega, enamik neist tegelevad looma kasvatusega. Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust Kuna põhiliseks ekspordiartikliks on põllumajandustoodang, on riigi majandus väga sõltuv maailma turu hinnast. Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on: piimatooted, liha, puit ja puidutooted, kala, masinad. Uus-Meremaa tähtsamad ekspordipartnerid on Austraalia 23,36%, USA 9,64%, Hiina 9,21%,

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Kokkuvõte 18-sajandist Eestis
9
doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

valgustamine ja harimine. Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust. A. W. Hupel: Tüüringist pärit Hupel (1737 ­ 1819) oli Põltsamaa pastor (1763 ­ 1804), viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast saksakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Esimene raamat räägib Eestimaa haldusest, rahavastikust, seisuskorraldusest, rahvakommetest, floorast ja faunast. Andmete saamiseks pöördus Hupel pastorite, koduõpetajate ja tuttavate aadlike poole. Hupel osales agaralt ka raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Koos kohaliku arsti Peter Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus...". J. G. Eisen: Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717 ­ 1779) sündis pastori pojana

Ajalugu → Ajalugu
90 allalaadimist
Referaat Uus-meremaast
21
doc

Referaat Uus-meremaast

Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Põhiliselt on Uus-Meremaal kerged mullad, aga suureks probleemiks on tuule erosioon. Kohekindlasti igal pool pole võimalik tegeleda põllumajandusega, just Põhjasaarel on tegelemine natukene raskendatud, sest seal leidub vulkaanilist tegevust ja ka kõrgemaid mägesid katavad igijää ja lumi. [2] 7.2 Majanduslikud eeldused Uus-Meremaa majanduse aluseks ongi peamiselt tulus põllumajanduse eksport. Umbes 10% kogu rahavastikust tegelevad põllumajandusega, enamik neist tegelevad looma kasvatusega. [7] 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport Loodusolud on eriti soodsad loomakasvatuseks. Karjamaid on 14 mln ha(52% territooriumist, 2003).[1] Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust. Traditsoonilised piimatoodangu alad Wetteri piirkonnas: Waikato, Taranaki, Horowhenua, Manawatu ja Westland. Suurimad piimatootjad on Fonterra, Tatua ja Synlaid

Geograafia → Geograafia
52 allalaadimist
Töösotsioloogia kordamisküsimused
23
odt

Töösotsioloogia kordamisküsimused

Ekspluateerimine ­ ebaõiglane töö, orjatöö Polariseerumine Kõrgete oskustega funktsionaalselt paindlikud töötajad Oskusteta arvuliselt paindlikud töötajad Traditsioonilise ja mittetraditsioonilise palgatöö osakaal Stabiilsed, püsivad, täisajaga töökohad Hooajaline, osaajaga, madalalt tasustatud töökohad Paindlikkus tööandja huvides Tasu Töötaja Töökoormuse osas Töö stabiilsuse osas Brasilianiseerumine ja selle põhjused Vähemus rahavastikust töötab täisajaga palgatööl, ülejäänud töötavad palju ebakindlamates tingimustes. Enamus töötab: müügiagentidena, väikepoepidajatena, käsitöölistena, käivad edasitagasi erinevate tegevuste ja hõivevormide vahel. Põhjused: Ekstreemne dereguleerimine Ekstreemne panindlikuse muutumine Ekstreemne miteformaalseks muutumine Poliitika ja majanduse vahekord Võimu vahekord poliitika ja majandus vahel ­ poliitilised tegutsejad seotud territooriumitega,

Sotsioloogia → Organisatsioon ja juhtimine
14 allalaadimist
Nõukogude Eesti
16
doc

Nõukogude Eesti

tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis. Majandusliku ummiku üheks ilminguks oli ka varimajanduse muutumine igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks: kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. xxvii. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine Tööstuse paisutamine oli suurendanud aasta-aastalt migrantide sissevoolu, mille tagajärjel vähenes veelgi eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahavastikust ning ülerahvastusid linnad. Aastateks 1980 oli eestlaste osa rahvastikust langenud juba 65 protsendi peale. Pingestusid uusmigrantide ja põliselanike suhted. Teravnemisele aitas kaasa ka uus korteripoliitika: uusasunikud said kirrkorras kõige mugavustega korterid, eestlaste järjekord aga pikenes. Mõned Eesti piirkonnad ja ja suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. Põliselanikud ja uusasukad ei segunenud

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun