b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. _a__ 8. Kui nõudlus kasvab kiiremini kui tööstuse võime seda nõudlust rahuldada, siis a. hinnad tõusevad. b. on tegemist kuluinflatsiooniga. c. on tegemist kaupade ja teenuste ülepakkumisega. d. on tegemist kõige ülaltooduga. _c__ 9. Kes saab kasu tõusvatest hindadest kõige rohkem? a. Kindla sissetulekuga inimesed. b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. __b_10. Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? a. Rahaasutused osutavad teenuseid kasu saamise eesmärgil. b. Pangad hoiavad hoiuseid üksnes nende ohutuse tagamiseks. c. Pangalaenud on rahamassi täiendus. d. Rahaasutuste keskne funktsioon on laenu andmine laenuvõtjatele. _d__ 11. Pangareservid on a. summad, mida pangad laenavad teistele pankadele. b. summad, mis on tuleviku investeeringute tarvis kõrvale pandud. c. klientide tähtajaliste hoiuste kogusumma. d
välja lastud väärtpaberiga müük toimub turuhinnaga. Tuletisväärtpaber derivatiivid Väärtpaberi liigid: 1 · Aktsiad omaniku väärtpaber. Lihtaktsia annab juhtimises osalemise õiguse, eelisaktsia annab õiguse saada minimaalset dividendi tulu. · Võlakirjad ja obligatsioonid näitab teatuid kohustusi. · Optsioon · Forward tulevikule suunatud tehing. · Futuur tulevikule suunatud tehing. · Swap vahetustehing. Rahaasutuste eesmärgiks on olla majanduse vereringeks ja muuta raha kui finantsvara liikumine võimalikult turvaliseks ja efektiivseks. Finants vahetuse käigus luuakse majanduses uusi finantsvarasid ja kohustusi. Toimub rahaasutuste pidev põimumine ja kapitalide vabaliikumise piiride kaotamine. Äripank Aktiva Passiva 1. Raha ja selle ekvivalendid 1. Omakapital 1/5 2
4) Riik ja kohalikud omavalitsused Varad Kohustused Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital. Reaalvara kuni 10% ja ülejäänu varad ja finantsvarad. Võõrkapital on suhteliselt lühiajaline ja varieeruv. Pankade puhul on põhiline võõrkapitali hoiused. Rahaasutuste puhul räägime litsentseeritud valdkonnast. Järelevalveorganiks on finantsinspektsioon. Litsents tuleb taotleda finantsinspektsioonilt. Vajalikud dokumendid sätestatakse seadustega. Rahaasutustele on kehtestatud omakapitali nõuded. Panga puhul on omakapitali miinimum 5 000 000 Eurot. Rahaasutuste üldine nõue - juhtide ja omanike suhtes kõrgendatud nõudmised (hariduse kui ka kvalifikatsiooni osas, laitmatu erialase reputatsiooni kohta)
204)Rahvamajanduses toimib raha vahetusvahendina,väärtuse mõõdupuuna,säiliva aardena. 205)raha väärtus võib suureneda või väheneda. 206)Raha ostujõud väheneb inflatsiooni käigus. 207)Kõige rohkem kahjustaks hinnatõus ja inflatsioon kindla sissetulekuga inimesi. 208)Kui nõudlus kasvab kiiremini kui tööstuse võime seda nõudlust rahuldada,siis hinnad tõusevad. 209)Kasu saavad tõusvatest hindadest kõige rohkem laenuvõtjad. 210)Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? V: Pangad hoiavad hoiuseid üksnes nende ohutuse tagamiseks. 211)Pangareservid on tähtsajaliste hoiuste protsent,mille pank peab kõrvale panema. 212)Maksimaalne rahasumma,mida kommertspangad võivad luua,sõltub nõudmisest laenude järele ja kulla-ja hõbedavarudest. 213)Tiina Tarvas sai maavalitsuses oma töö eest 1000 kr.Ta hoiustas selle summa kommertspangas.Nõutav reserv oli sel ajal 20%. Missugune oli maksimaalne rahasumma,
Kui liigitada finantsinstrumente liikide järgi, siis on võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg. 3.3. RAHAASUTUSED JA NENDE TÜÜBID Institutsioone, kes toimivad kui finantsvahendajad, kutsutakse rahaasutusteks. Kui raha liigub laenuandjalt laenuvõtjale otse finantsturu kaudu, siis nimetatakse seda otsefinantseerimiseks. Teiseks variandiks on, et kasutatakse finantsvahendaja abi selleks, siis on tegemist kaudfinantseerimisega. Rahaasutuste liigitus sõltub nende piiritletusest. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada krediidiasutusteks, kindlustusseltsideks ja väärtpaberivahendajateks. Krediidiasutus on äriühing, mille põhiliseks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja teiste tagasimakstavate vahendite kaasamine. Samuti oma arvel j nimel laenude andmine või mõni muu finantseerimine. Krediidiasutus võib tegutseda nii aktsiaseltsi kui ka ühistuna.
tasu, toetusfond (hariduskulude, toimetulekutoetuste, sotsiaatoetuste katmiseks), tasandusfond (nõrgematele KOV üksustele avalike teenuste kulude katmiseks) ja sihtotstarbelised eraldised (investeeringuteks). Suurimad kulud on: 36. Finantssüsteemi ülesehitus Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis
Investeerimine o INVESTEERIMISASU o RAHAASUTUSED o KINDLUSTUS TUSED o · Krediidiasutused o · Kindlustusandjad · Krediidiandjad · o · Fondivalitsejad · Kindlustusvahendaj · Investeerimisühingud Krediidivahendajad ad o 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused. o Krediitiasutused o Krediidiandjad o Krediidivahendajad o Votab vastu rahalisi o Annab krediiti o vahendab tarbjate tasu hoiuseid ja annab omal eest krediidi andmist voi vastutsel laenu o Pakub tasulist otsustab krediidilepingu
FINANTSSÜSTEEM 36. Finantssüsteemi ülesehitus – rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel)
6. võib laene välja anda ainult hoiulaenuühistu seaduses ettenähtud korras. 7. hoiu-laenuühistu kohustuste summa kokku ei või ületada kahekümnekordset omakapitali summat. TEISED RAHAASUTUSED Krediidiasutuste kõrval võtavad raha hoiule ka teised rahaasutused, näiteks kindlustusasutused ja investeerimisfondid. Hoiustamise eesmärk on neil juhtudel teine ja hoiuste paigutamise viis erinev. Ka ei nimetata teiste rahaasutuste käsutusse antud rahasummasid enamasti hoiusteks. Erinevalt krediidiasutustest loob kindlustusselts kindlustusvõtjale maksetest (hoiustest) fondi, millest kindlustusvõtjale edaspidi hüvitatakse kindlustuslepingus määratletud kahjud. Kindlustusselts kasutab kindlustusmaksete näol kogutud raha mõnevõrra teisiti kui krediidiasutus. Ka kindlustusselts laenab osa oma rahast välja, kuid põhilise osa summadest paigutab kinnisvarasse ja mitmesugustesse väärtpaberitesse.
Finantsturgudel viiakse kokku konkreetse finantsvahendi pakkumine mingi kokkulangeva samalaadse nõudmisega. Raha võib liikuda säästjalt selle vajajale otse finantseerimise teel, sageli kasutatakse ka kaug finantseerimist. Viimane aitab paremini hajutada riske , sest osa nendest võtab kanda finantsvahendaja. Ühiskonnas toimivate finantsvahendajatena erinevad rahaasutused ja nende liigitamine sõltub kehtivatest seadustest ja tingimustest, mida riik seab finantstegevusele. Üks esmaseid rahaasutuste liigitamise aluseid on liigitada nad: Rahaasutused, mis võtavad vastu hoiuseid ning annavad välja laenusid. Pangad (avalikud), Hoiulaenu ühistud ( nende tegevus piirdub liikmelisusega ). Rahaasutused, mis ei hoiusta vahendeid Fondi ( Investeerimisfondid), Kindlustusseltsid Raha vajadus võib olla : püsiv ehk pidev, hooaajaline, erakorraline vajadus. Püsiv rahavajadus on otstarbekas katta ettevõtte omavahenditega või pikaajaliste laenude ehk
Pikaajaliseks mõjuteguriks on ka töötootlikus nt kui Saksamaal kasvab tootlikus kiiremini kui Jaapanis, siis saavad saklased müüa oma kaupu suhteliselt odavamalt, mis suurendab saksa kaupade nõudlust ning võib suurendada Euro väärtust. Järelikult toob töötootlikuse kasv kaasa antud riigis kasutatava valuutaväärtuse suurenemise. Kui suureneb mingi teguri mõjul kodumaiste kaupade nõudlus siis toob see kaasa kasutatava valuutaväärtuse suurenemise. RAHAPOLIITIKA JA RAHATEOORIA Rahaasutuste tegevust ja tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika, mida teostab riigi keskpank. Keskpanga tegevus võib olla valitsusest sõltumatu või sellest rohkem või vähem sõltuv. Rahapoliitika e. monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Selle üldine eesmärk on kindlustada majanduse kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive ning tasakaalustatud maksebilanss. Kuna nimetatud eesmärgid on oma olemuselt vastuolulised ning korraga ei ole neid võimalik
suurema sõltumatuse nende riikide valitsustest. Eesti Panga õiguslik staatus riigis rajaneb põhimõttel keskpank ei vastuta valitsuse kohustuste eest ning valitsus ei vastuta keskpanga kohustuste eest, seega keskpanga autonoomsusel valitsusest, ent seaduse raames ja parlamendi kontrolli all (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 21-23). 18 3. EESTI RAHAPOLIITIKA 3.1. Rahapoliitika eesmärgid. Rahaasutuste tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika. Rahapoliitikat viib ellu keskpank. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Tema eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, makse- bilansi tasakaal jms. Rahapoliitika üldtunnustatud eesmärk on rahalise stabiilsuse tagamine. Rahalise stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust, mis sisuliselt näitab ka raha ostujõu säilimist
Iga ettevõte tegutseb teatud finantskeskkonnas ja reeglina allub ta selle keskkonna mõjule kuna keskkond on ettevõttest tugevam. Majanduse üldine seisukoht sõltub sellest kuidas liigub rahamass ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Mida effektiivsemalt liigub kapital nendelt kellel on selle ajutine ülejääk neile kes on ajutises deffitsiidis, seda mõjusamalt toimib majandussüsteem. Suur hulk rahast liigub spetsialiseeritud rahaasutuste kaudu kes tegutsevad finantsvahendajatena. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja finantskohustuste tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu). Finantskohustused kujutavad ettevõtte võlgnevust kreeditoridele (võlausaldajad, tarnijad(maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad
jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jagunevad: 1) Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad 2) Finantsteenused laenud, kindlustustooted, klientide nõustamine jne. 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Majandusüksused kasutavad finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajatena toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Rahaasutuste liigitus sõltub suuresti riigi seadustest, täpsemini sellest, kuidas on erinevate finantsvahendajate tegevusalad piiritletud. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada järgmiselt: 1) Krediidiasutused - on ettevõtted, mis võtavad vastu rahalisi hoiuseid ja annavad omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. 2) Kindlustusseltsid - on ettevõtted, mis loovad kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju
- klientide tellimused ja soovid (finantsteenused) - omanike taotlused ja ootused (kasumid) RAHAPOLIITIKA Raha kasutuse teatud tasemest alates muutus vajalikuks raharingluse suurem korrastatus, et tagada raha võime oma ülesandeid ootuspäraselt täita. Rahamajanduse korrastatus = rahasüsteem Iga süsteem vajab valitsemist (juhtimist) Rahapoliitika sisuks on rahasüsteemi juhtimine. Rahapoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahaasutuste tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika, mida viib ellu keskpank. Rahapoliitika eesmärgid: - majanduse ühtlane kasv, - hindade stabiilsus, - kõrge tööhõive, 9 - maksebilansi tasakaal Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka eelarvepoliitikal e. fiskaalpoliitikal. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist.
arvatud investeeringud kinnisvarasse –, asutamisega, finantsteenuste osutamisega või väärtpaberite lubamisega kapitaliturgudele. Artikkel 65 1. Artikli 63 sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust: a) kohaldada oma maksuseaduste vastavaid sätteid, mis eristavad maksumaksjaid nende elukoha või nende kapitali investeerimise koha põhjal; b) võtta kõiki vajalikke meetmeid, et takistada siseriiklike õigusnormide rikkumist, eriti maksustamise ja rahaasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve alal, või kehtestada kapitali liikumise deklareerimise kord haldamiseks vajalike või statistiliste andmete saamiseks, või võtta meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt. 2. Käesoleva peatüki sätted ei mõjuta niisuguste asutamisõiguse piirangute kohaldamist, mis on kooskõlas aluslepingutega. Seletus eranditele
annaabi.ee 
