Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötmejahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti. Hariliku jõhvika marjade hapu maitse tuleneb mitmesuguste hapete, sh oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Jõhvikates leidub ka bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Marjad sisaldavad C-vitamiini ja kaaliumi. Küüvits: Küüvits on tavaline taim Eestis rabastuvates männikutes, soodes ja rabades. Kanarbikuliste sugukonnast, igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 10 kuni 30 cm. Vars püstine või tõusev. Lehed alt valkjashallid, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied pikaraolised, roosad, kannutaolised, tagasikäändunud hõlmaga, õiekroonid on seestpoolt karvased. Õied asuvad väheseõielistes (45 kaupa) longus õisikutes harude tipus. Õitseb maist juulini. Kogu taim, eriti õied, uimastava lõhnaga. Huulhein:
tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Leht on ümarjas. Sookase lehed on söögiks kitsedele ja vaksikute röövikutele, linnud söövad pungi, kase õisi ja urbi. Urbasid on kasel kahesuguseid: ühed on isasõitega, mis ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad kevadel ja on isasurbadest lühemad. Vili on kahe tiivaga pähklike. Madal kask(Betula humilis) Madal kask on kaseperekonna liikidest üks tavalisemaid rabastuvates metsades, sooniitudel, madalsoos, siirdesoos ja isegi päris rabas. Harilikult on ta kuni inimesekõrgune põõsas, vaid harva veidi pikem. Ta on väga palju harunev, püstised oksad on üpris tugevad ja jäigad, eriti võrreldes arukasega. Lehed on munajad, nende tipp on kas ümar , tömp või veidi terav. Heaks määramistunnuseks on ka oksad, mis on tihedalt kaetud kollakasvalgete täpikestega Modifikatsooniline muutlikkus
kuni 50 cm. Tegemist on lühiealise liigiga, kes ei ela tihti üle 80 aasta. ● Esimese 15–20 aastaga kasvab puu väga kiirelt, hiljem kasvutempo aeglustub. Esimese 10 aastaga võib kasvada 10 meetri pikkuseks. Tupp-villpea ● Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. ● Sageli võime lagedatel rabadel või väheste puudega rabastuvates Tupp viljapea metsades näha tupp- http://www.tlu.ee/~kyttim/Sootaimed.html villpead massiliselt kasvamas. Vaevakask ● Põlvepikkusena on ta enda kohta võimas puu ja puusakõrguseni ulatudes lausa hiiglane. See ei ole seepärast, et muld oleks kehv, valgust vähe või niiskust liiga palju – ta lihtsalt on selline oma tavaliste kasvutingimuste juures. ●
Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersamblad ja helviksamblad, millel ei ole eristunud lehti, tallustaimed. Ja lehtsamblad, millel on nii lehed kui varred. Helviksammal(maksasammal)- Eestis helvik. Kasvab niisketes kohtades. Lehtsammal- metsakäharik, palusammal, laanik ja harilik karusammal. Sammalde levikut piirab: valgus, vajavad seda ja niiskus. Turbasammal- rabades ja rabastuvates metsades Kuidas moodustub turvas? V: Kui pinnas on püsivalt liigniiske ning vesi selles seisev ja liialt aeglase hapniku juurdepääsuga, siis ei saa lagutoidulised organismid seal elada ning orgaanilised ained jäävad lõpuni lagundamata ja ladestuvad. Orgaanilise aine lagundamine toimub seepärast vaid pindmises õhukeses kihis, kuhu õhk juurde pääseb. Kui orgaaniline aine pealekasvava taimestiku tõttu sügavamale jääb, siis selle lagunemine peatub ja rabapind kerkib. Kõdunenud
kelle varre tipul on vaid üks villatutt. Üks õisik iga varre kohta on ka jänesvilladel, kuid nende õisikud on ju palju-palju õrnemad ning taimedki väiksemad. Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. Villpeadest on see liik kahtlemata kõige olulisem turba moodustaja. Seega omab ta isegi mõneti inimese jaoks tähtsust. Rohkem aga vaatame tupp-villpead, kui ühte rabade kaunistajat. Sageli võime lagedatel rabadel või väheste puudega rabastuvates metsades näha tupp-villpead massiliselt kasvamas. Kõik kohad on valgeid tutikesi täis. Nendest valgetest tutikestest on tulnud ka taimeperekonna nimi "villpea". Kust on aga nime ette tulnud "tupp"? Kui te ei karda jalgu märjaks teha, siis minge villpeamättale lähemale. Uurige nüüd lähemalt kogu taime, mitte ainult emasõisikut. Päris maapinnal, kus vars lõpeb, näete avatud "lehejäänuseid" lehtede tuppesid
tingimustes ladestunud paks turbakiht ning seal kasvavail taimedel puudub kontakt mineraalmaaga. Taimestikus domineerivad turbasamblad, mis hoiavad vett käsnana kinni. Seetõttu veetase rabades aasta jooksul oluliselt ei muutu. Rabadele tüüpilisteks puhmastaimedeks on sookail, kanarbik, küüvits ja murakas. Madalsoodes on turbakiht õhuke ja veetaseme kõikumised suured. Taimestikus valitsevad tarnalised ja kõrred, kelle juured ulatuvad mineraalmulda. Rabastuvates soometsades, siirdesoodes, hakkab tarnade kõrval võimu võtma turbasammal, puudest kasvavad siin kidurad sookased, mõningal määral ka lepad, kuused ja männid. Alusmetsas on märjemates kohtades iseloomulikud lodutaimed, turbasammalde kasvualal saavad kasvada juba rabametsadele iseloomulikud liigid. Rabametsad on samuti männikud, kuid erinevalt paludest ja nõmmedest ei kasva puud mineraalmaal vaid turbal, mis sageli puude kasvu lämmatab. Alustaimestikus
pihlakas, toomingas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 9.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad.Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus esinevad
Taim on kahekojaline; varre tipus arenevad suguorganid (anteriid ja arhegoon). Suguorganeid ümbritsevad kõrglehed on punakat värvi ja hästi silmatorkavad. Peale viljastumist arenevad emastaimedel enam kui 10 cm pikkused harjased, mille otsas on eoskupar. Eoskupart katab narmastunud servaga tanu. Harilik karusammal on karusammaldest kõige niiskuselembesem liik, ta kasvab mätastena ja muruna rabastuvates metsades, veekogude soostuvatel kallastel, kuivenduskraavides, harvem rabas. TURBASAMBLAD valitsevad rabades, aga kasvamas leiame neid ka soostuvatest metsadest. Eestis kasvab turbasamblaid 36 liiki; et neid täpselt määrata, tuleb kasutada luupi ja mikroskoopi. Kõigile turbasammaldele on iseloomulikeks tunnusteks: 1) oksad paiknevad varrel kimpudena, osa neist hoidub eemale, osa ripub 2) varre tipus moodustub noortest okstest tihe "pea" 3) enamasti on varre-
Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kanarbik Calluna vulgaris Kanarbik kasvab liivikutel, rabadel, rabastuvates ja kuivades nõmmemetsades. Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbik on igihaljas taim, mis kasvab 20-60 cm kõrguseks. Kitsad lehed on lineaalsüstjad, peaaegu kolmekandilised. Kanarbik õitseb ohtralt juunist hilissügiseni, väiksed lillakasroosad, harva valged õied moodustavad okste otstes ühekülgse kobara. Vili on nahkjas kupar, mis valmib augustis. Ravimina kasutatakse lehti ja õisi, mida kogutakse õitsemise ajal, murdes või lõigates ära õitsvad ladvad
Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, seakapsas, soo-koeratubakas, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 1.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus esinevad koos
· Võra munajas, tihe, võrdlemisi jämedate ülespoole suunduvate okstega. · halvasti laasuva, oksliku, jändriku, tüüaka ning tavaliselt kõveravõitu tüvega. Kännuvõsust uuenenud puud on mitmetüvelised (tüved hargnevad maapinnalähedalt) Betula fruticosa - levinud Euraasia põhjapoolsetel aladel. Eestis kasvab madal kask 12,5 m kõrguse rohkesti hargneva püstise põõsana peamiselt Mandri-Eesti ida- ja edelaosa soostunud niitudel, madal- ja siirdesoodel ning rabastuvates lodumetsades. Liik on väga külmakindel, kuid vajab kasvamiseks värsket kuni niisket mulda. · Sügisel kolletuvad, munajad või ovaalsed (lehe pikkus laiusest suurem), lühidalt teritunud või tömbitipulised, täkilisservalised lehed on 13 cm pikad. · Tumepruunid, peened võrsed on kaetud tihedalt vahatäpikestega · Kasutatakse ilupõõsana haljastuses ning okstest valmistatakse luudi. Haljastuses võiks
kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naatja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 65. Soovikumetsade üldiseloomustus. 66. Rabastuvate metsade üldiseloomustus. Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. 67. Samblasoometsade üldiseloomustus. 68. Rohusoometsade üldiseloomustus. 69. Kõdusoometsade üldiseloomustus. 70. Iseloomusta pohla kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon
arsti Samuel Hahnemanni õpetust, ja käputäis teisi ,,holistlikke" praktikuid jätkavad toetumist eelkõige taimedest või loomadest valmistatud ravimitele. Tänapäeval on ravimine ravimtaimedega ikka veel kõige esmasemaks tervise allikaks kuni 80 protsendile inimkonnast. Kuna lääne inimesed muutuvad perspektiivis üha globaalsemaks, kasvab ka huvi teiste rahvaste traditsiooniliste ravivõtete vastu. (Mindell 1992:30) Kanarbik Calluna vulgaris Kanarbik kasvab liivikutel, rabadel, rabastuvates ja kuivades nõmmemetsades. Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbik on igihaljas taim, mis kasvab 20-60 cm kõrguseks. Kitsad lehed on lineaalsüstjad, peaaegu kolmekandilised. Kanarbik õitseb ohtralt juunist hilissügiseni, väiksed lillakasroosad, harva valged õied moodustavad okste otstes ühekülgse kobara. Vili on nahkjas kupar, mis valmib augustis. Ravimina kasutatakse lehti ja õisi, mida kogutakse
enamasti IV-V. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või Osja, tarna, angervaksa kanarbik, samblarindes karusammal ja üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede kasvukohatüübid. turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Osja (os) kasvukohatüüp levivad tasastel Rabastuvates metsades esinevad sinika ja Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti karusambla kasvukohatüübid. 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või künklik. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg- madalamatel aladel
Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 9.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu.
sangleppa kuni 2500 taime ha-le. Tr-an alltüüp on levinud saartel ja mandri lääneosas, moodustades kuni 4,9 % kogu metsamaast. 23. Rabastuvad metsad ja kõdusoometsad Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel. Alustaimestikus domineerivad sinikas, h. mustikas ja kanarbik. Samblarindes karusamblad ja turbasamblad. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika kasvukohatüüp (sn) Esineb tasastel, madalamatel, laugjatel aladel, mikroreljeef künklik. Lähtekivimiks mitmesugused liivad. Põhjavee tase kõikuv, ulatudes enamasti maapinnalt kuni 1 m sügavuseni, põhjavesi karbonaatidevaene, põhjustades mulla tugevat leetumist. Sisseuhtehorisondis sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul esinevad leede-glei (LG) ja leede turvastunud (LG1) mullad.
annaabi.ee 
