aruandeskeeme. Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud. Objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon on neutraalne ja usaldusväärne. Raamatupidamislikud tulemused on esitatud erapooletust silmas pidades, ei ole kunstlikult tõstetud varade väärtust. Konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruanne on koostatud ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud
tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osalise inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu- või ülejääkide kindlakstegemiseks. Läbiviimise mooduse järgi tuntakse füüsilisi ja raamatupidamislikke inventuure. Füüsilised inventuurid on nn aineliste varade inventuurid ja raamatupidamislikud on näiteks nõuete ja kohustuste kontrollimine raamatupidajate poolt. Läbiviimise aja järgi jagunevad inventuurid korralisteks (kindla kuupäeva seisuga) ja erakorralisteks (ootamatud). Korraliste inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt, fikseerides tähtajad raamatupidamise sise-eeskirjades, näiteks: Korraliste inventuuride läbiviimise tähtajad: 1) rahalised vahendid (üks kord aastas majandusaasta lõpus).
ettevõtteväliste tegutsejatega. Ülalt-alla suhtluse korral kõrgema taseme juhid esitavad oma alluvatele näiteks nõudeid, vajadusi vm sõnumeid ootusega nende täitmise kohta. Alt-üles suhtluse korral alluvad annavad näiteks tagasisidet ülevalt tulnud nõuete täitmise kohta. Formaalne suhtlus on suhtlus, kus andmete edastus toimub paikapandud reeglite ja standarddokumentide vormide (blankettide) alusel (aruanded, raamatupidamislikud andmed jne). Mitteformaalne suhtlus on näiteks vestlus, kirjavahetus, märkused, kommentaarid, arvamused jne ja on eelkõige suusõnaline. See võib sisaldada palju ebatäpsusi ja mitteolulisust. 32. Andmete mõiste- Töötlemata kujul faktid (nö. algandmed) sündmuste, inimeste, asjade, ressursside, protsesside, tingimuste jne kohta. Andmed saadakse tavaliselt mõõtmise, vaatluse, aga enamasti suhtlemise teel. 33
14 Pikk periood LR on ajavahemik, mille vältel kõik tootmistegurid (tootmise sisendid) on varieeritavad. Või teisiti, ajaperiood, mis on piisavalt pikk, et muuta kõiki sisendeid, nii püsivaid kui muutuvaid tootmistegureid. Raamatupidamislik (kulude) arvestus (arvestus kitsas mõistes): o otsesed kulud, mis on otseselt seostatavad mingi konkreetse tootega; o kaudsed raamatupidamislikud kulud, mida ei ole võimalik otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Raamatupidamislikud kulud võib kokku võtta ühise nimetajaga ilmutatud kulud. Majandusanalüütiline (kulude) arvestus (arvestus laiemas mõistes): o otsesed kulud on alternatiivkulude vorm, mis esineb ettevõtte otsese rahalise kulutusena, väljamaksetena ostetud e võõraste tootmistegurite eest
Alt- üles suhtluse korral alluvad annavad näiteks tagasisidet ülevalt tulnud nõuete täitmise kohta. Horisontaalse suhtluse korral sama juhtimistasandi juhid või töötegijad vahetavad informatsiooni oma töökohustuste täitmiseks. Ettevõttevälise suhtluse korral ettevõttes tegutsejad vahetavad informatsiooni ettevõtteväliste tegutsejatega. Formaalne suhtlus on suhtlus, kus andmete edastus toimub paikapandud reeglite ja standarddokumentide vormide (blankettide) alusel (aruanded, raamatupidamislikud andmed jne). Mitteformaalne suhtlus on näiteks vestlus, kirjavahetus, märkused, kommentaarid, arvamused jne ja on eelkõige suusõnaline. Nõuded andmetele/informatsioonile Informatsiooni kättesaamiseks peab olema määratletud, millistele nõuetele vastavat informatsiooni ning selle aluseks olevaid andmeid iga organisatsioonis tegutseja ja sellega suhtleja vajab ja kuidas ta pääseb nendele andmetele (ja vastavale informatsioonile) ligi
Kahanev mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht küll suureneb, kuid suhteliselt vähem. Mastaabisääst e mastaabiökonoomia ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. Negatiivne mastaabisääst ilmneb, kui koos tootmismahu kasvuga hakkavad kulud ühe tooteühiku kohta tõusma. Loeng 8: Tootmiskulud Raamatupidamislikus arvestus esinevad: otsesed (raamatupidamislikud) kulud, mis on otseselt seostatavad mingi konkreetse tootega. kaudsed raamatupidamislikud kulud, mida ei ole võimalik otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Neid kulusid seostatakse firma omahinnaga kaudse jaotusaluse abil. kokku võime kõiki raamatupidamislikke kulusid nimetada ilmutatud kuludeks. Majandusanalüütilises arvestuses on: otsesed kulud alternatiivkuude vorm, mis esineb ettevõtte
tegeliku olukorraga: koostatakse vastavad korrigeerimiskirjendid. · Inventuure kasutatakse ka aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi kulutatud materjali või müüdud kauba tegeliku kulusumma arvutamiseks. Inventuurid jagunevad: · korralisteks inventuurideks · erakorralisteks inventuurideks Korraliste inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt fikseerides tähtajad. Läbiviimise mooduse järgi - füüsilised ja raamatupidamislikud inventuurid · Füüsilised inventuurid -ainelise vara inventuurid. · Raamatupidamislikud inventuurid - nõuete ja kohustuste kontrollimine raamatupidajate poolt. · Inventuurikomisjon -kas juhi käskkirjaga või koosoleku protokolliga võib moodustada kas: · alalised- püsivate koosseisudega või · uued iga inventuuri läbiviimiseks · Inventuur ja loend on kohustuslikud: · iga majandusaasta lõpus;
Sisulist erinevust MTÜ-de tegevuses ,mis oleks tingitud omandivormist ei ole Kas tootmise mehhaniseerimine, mis vabastab töötajaid, kuid suurendab kapitali (osta tuleb uusi seadmeid) tuleb lugeda tehniliseks progressiks? Jah, kui meil õnnestuks suurendada tööviljakust nii, et kapitalikulud jääksid samaks Kasvava mastaabiefektiga on tegemist juhul kui: Toodangu maht kasvab ennaktempos võrreldes sisendite kasvuga Kaudsed (raamatupidamislikud) kulud on sellised kulud, mida on: Võimatu otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks (laenuprotsendid, valvuri palk jms.). Kaudsed kulud seostatakse objektiga mingi jaotusaluse (otseste kulude summa, otsese töötasu summa või muu alus) vahendusel. Klassikalise majandusteadusliku käsitluse järgi olid tootmissisenditeks: Maa, kapital ja töö Lülideks, mis valivad tootmissisendite kombinatsioone: Reeglina ettevõtted
On küll 53. Mis alljärgnevatest väidetest on õiged? a) kasum on vajalik, kui ettevõte soovib jätkata oma tegevust; b) kasum on ettevõtte jaoks signaal tootmise efektiivsusest; c) suurem amortisatsiooninorm vähendab ettevõtte kasumit, kuid on sellegipoolest ettevõttele kasulik; d) mitte kõik ettevõtted ei arvuta amortisatsiooni. 54. Millise kujuga saab olla isokvant? 55. Mis on mastaabiefekt? 56. Millisel juhul on mastaabiefekt püsiv? 57.Mille poolest erinevad raamatupidamislikud ja (majandus)teoreetilised kulud? 58. Kas raamatupidamislikud kulud saavad olla suuremad kui (majandus) teoreetilised kulud? Ei saa 59. Kas raamatupidamislikud kulud saavad kokku langeda (majandus) teoreetiliste kuludega? Võivad jah 60. Kumb on suurem: kas raamatupidamislik kasum või majanduslik kasum? Mille võrra? 61. Kuidas mõjutab tehniline progress isokvanti ja tootmisfunktsiooni? 62. Mis vahe on teoreetilisel ja arvutuslikul tootmisfunktsioonil ? 63
otseseid kulusid järgmiselt: otsesed on otseselt seostatavad mingi kauba või teenuse tootmisega (materjalid, tootmistöölise, teenindaja palk, elektrienergia), kaudsed seevastu ei ole otseselt seotud konkreetse kauba või teenuse tootmisega, aga ettevõttel tuleb nad tasuda (laenuprotsendid, valve- ja signalisatsioonikulud). 45 Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = tulu - raamatupidamislikud kulud (otsesed + kaudsed) Ühiskonna seisukohast vaadatuna ei piirdu kulud raamatupidamislikega, lisanduvad kulud, mis tulenevad alternatiivkulu olemusest ja selle rakendumisest tootmiskuludele. Näiteks ei arvestata kulu hulka omaniku ajakulu, kui ta pole ametlikult tööl direktorina, juhatajana jne. või näiteks kasutatakse omanikule kuuluvat vara tootmisprotsessis, aga samal ajal oleks võinud selle välja rentida ja saada selle eest tasu (tulu), mis antud juhul
Horisontaalse suhtluse korral sama juhtimistasandi juhid või töötegijad vahetavad informatsiooni oma töökohustuste täitmiseks. Näide on esitatud alljärgneval joonisel: Ettevõttevälise suhtluse korral ettevõttes tegutsejad vahetavad informatsiooni ettevõtteväliste tegutsejatega. Näide on esitatud alljärgneval joonisel: Formaalne suhtlus on suhtlus, kus andmete edastus toimub paikapandud reeglite ja standarddokumentide vormide (blankettide) alusel (aruanded, raamatupidamislikud andmed jne). Memode, aruannete ja teiste dokumentide jaoks kasutatakse vastavaid malle (template). Andmed omavad struktureeritud (organiseeritud) kuju. Näiteks: tellimuse mall, arve mall; aruande mall, kus andmed ei ole esitatud vabatekstina, vaid süstematiseeritud lahtritesse. Formaalse suhtluse puudusena võib pidada: kehtestatud struktuur on staatiline taustainfo võib kaduma minna (arvamusavaldused jne)
· millises suunas peaks organisatsioon arenema (milliseid tegevusvaldkondi muutma, juurde tooma)? · täielik üleminek e-õppele? Andmete liikumine organisatsioonis (formaalne ja mitteformaalne suhtlus) Inimgruppides tegutsevate inimeste koostöö seisneb nii oma töö tulemuste kui andmete (mis võib samuti olla töö tulemuseks) vahetamises. Andmed liiguvad ametikohtade (rollide), täpsemalt nende täitjate vahel. Andmete liikumise vormid: · formaalne suhtlus - aruanded, raamatupidamislikud andmed jne · mitteformaalne suhtlus - vestlus, kirjavahetus, märkused, kommentaarid, arvamused jne Formaalne suhtlus on suhtlus, kus andmete edastus toimub paikapandud reeglite ja standarddokumentide vormide (blankettide) alusel. Memode, aruannete ja teiste dokumentide jaoks kasutatakse vastavaid malle (template). Andmed omavad struktureeritud (organiseeritud) kuju Puudusena: · kehtestatud struktuur on staatiline · taustainfo võib kaduma minna (arvamusavaldused jne)
Alternatiivid võivad olla deposiidid, teiste pankade krediit, rahvusvahelised finantsinstitutsioonid, võlakirjad jne. Kõige kitsam ja spetsiifilisem kategooria, hüpoteeklaenude rahastamine ja laenude edasimüük, hõlmab endas instrumente nagu hüpoteekidega kaetud võlakirjad ja väärtpaberid. Nende instrumentide olemasolu sõltub järgmistest teguritest (Roy 2008: 136): 1. Seadusandlus, millega on määratud raamatupidamislikud juhised ning laenude garantiidele esitatavad nõuded. 2. Varade maht - laenuandjatel peab olema piisaval hulgal varasid, et tagada kindlustustoodete stabiilsus. Kindlustustoodete hind peaks peegeldama õiglaselt tootest saadavaid eeliseid. 3. Valmisolek laenutoote väljastamiseks - kindlustustoodete väljastajad peavad olema suutelised tagama toodete teenindamise ja informatsiooni juhtimise
saldovahede põhjuste väljaselgitamine raskeks või isegi võimatuks. On palju põhjusi, miks just tooteartiklite virtuaalsed saldod võivad osutuda vääraks. Peamiselt on need seotud kaupade vastu- võtmisega, saadetiste tagastuste ja vastutulekuga klientide erisoovidele, millega seoses kaldutakse kõrvale traditsioonilisest tegutsemisest. Enne kui teha lõplikke järeldusi puudu- ja ülejääkide kohta, tuleks veenduda, et raamatupidamislikud andmed on õiged. Inventuuride peamine ülesanne ja eesmärk on: · saada tõest informatsiooni füüsiliste laosaldode kohta · tuvastada füüsiliste ja loogiliste laosaldode erinevusi · viia füüsilised ja loogilised laosaldod vastavusse · edastada tegelikkusele vastav informatsioon ettevõtte raamatupidamisele toodete füüsiliste laosaldode kohta
Peamiselt on need seotud kaupade vastu- võtmisega, saadetiste tagastuste ja vastutulekuga klientide erisoovidele, millega seoses kaldutakse kõrvale traditsioonilisest tegutsemisest. Enne kui teha lõplikke järeldusi puudu- ja ülejääkide kohta, tuleks veenduda, et raamatupidamislikud andmed on õiged. Inventuuride peamine ülesanne ja eesmärk on: • saada tõest informatsiooni füüsiliste laosaldode kohta • tuvastada füüsiliste ja loogiliste laosaldode erinevusi • viia füüsilised ja loogilised laosaldod vastavusse
annaabi.ee 
