a sin b sin c sin = arcsin = arcsin = arcsin c c a 6) Koonus TÄISPINDALA (S) [ühik2] ÜMBERMÕÕT (P) [ühik] S(r) kasutades väikest raadiust S(R) kasutades suurt raadiust anr S( r ) = P = an 2 an 4 R 2 - a 2 S( R ) = 4 2S Pr P= S= r 2 4S 4 R 2 - a 2
Korrapärased ja mittekorrapärased püramiidid m = külje kõrgus ehk apoteem Sk=Pm/2 Sp sõltub põhja kujundist St= Sk+Sp V=SpH/3 Pöördkehad Pöördkehad on ruumilised kujundid, mis tekivad mingi tasandilise kujundi pöörlemisel ümber ühe külje. Silinder tekib ristküliku pöörlemisel Külgtahk on ristkülik. Silindritelg ristküliku külg, mille ümber ta pöörleb Selleks, et silindril kõik ära arvutada on vaja tema raadiust ja kõrgust Moodustaja = m telje vastas asetsev ristküliku külg. Telje ja moodustaja pikkus on silindri kõrgus. Külgpind see osa silindrist, mille kujundab moodustaja Sp= r Sk= CH C=2 r St= 2Sp + Sk V=SpH Koonus - tekitab täisnurkne kolmnurk pööreldes, ümber oma kõrguse Täisnurkse kolmnurga kaatetid on kõrguseks ja moodustajaks.
Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit. Selle tohutu moodustise mass on kõigest üks miljondik Maa massi. Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba. Planeetide võrdlus: merkuuur · mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) · Pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) veenus · mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa ööpäeva Maa raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5, 97 * 10²¹ tonni; Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min marss mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi) raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust)
Nihe pikkus erineb tunduvalt kaarepikkusest ehk läbitud teest, sest kõverjooneline liikumine koosneb paljudest väikestest sirglõikudest ehk kõõludest. Trajektoori igas punktis ühtib kiiruse suund kõvera muutujaga. Moodustub hulknurkade süsteem. Mida rohkem on hulknurkadel külgi, seda lähedasem on ta sirgjoonelisel liikumisel. Kui keha liigub mööda ringjoont kiirusega , mille arvväärtus on jääv, siis antakse kehale pidevalt lisakiirust ja lisakiirus on suunatud mööda raadiust keskpunkti poole. Keha ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kiirendusvektor suunatud ringjoone keskpunkti poole ja seega on tegemist kesktõmbe kiirendusega, mis aitab kehal püsida ringjoonel.
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Kaaslasi tal pole. raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust); mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi); keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust); raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust); paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) (2) Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, kaugus Päikesest 108 miljonit km (0, 73 aü.),
Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub raadius. Valemitest v=2πr/T ja w=2π/T järeldus nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos v=wr Periood (T) on ühe pöörde sooritamise aeg (sekundites). Pöörleval liikumisel on sagedus. Sagedus (f) on ühes ajaühikus sooritatud päärete arv (Hz). Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused. T=1/f f=1/T T=2π/w f=w/2π Kesktõmbekiirendus on suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole, seega risti joonkiirusega. Valem a=v2/r (m/s2) Kiirendust tekitab kesktõmbejõud F=ma (Newtoni II seadus!) F=mv2/r (nöör, hõõrdumine, gravitatsioonijõud)
Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Hüpoteese oli palju, kuid esimese sõnastas hollandlane Huygens 1655. aastal, kus ta väitis et "ta on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldu. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad. Saturni rõngad asuvad just sellises vahemikus ning see on viinud arvamuseni, et materjal, millest muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini.
o Põhjalikumad analüüsid : hapnik, vesinik o 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Pilved · Pilved katavad Veenuse täielikult · Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest · Liiguvad kiirusega 350 km/h · Veenuse uurimine · Põhjalikult on uuritud kosmosest · Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega · Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli "Mariner 2" 1962 aastal Andmed Veenusest: o raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) o mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) o keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) o raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) o paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Veenuse pinnareljeef (arvutigraafika automaatjaama Magellan mõõtmiste põhjal). Veenuse pind
12. Lõiku, mis läbib ringjoone keskpunkti ja ühendab ringjoone kahte punkti, nimetatakse ringjoone diameetriks. 13. Ringjoone keskpunkti ringjoone mis tahes punktiga ühendavat lõiku ja ka selle lõigu pikkust nimetatakse ringjoone raadiuseks. 14. Ringjoone kahte punkti ühendavat lõiku nimetatakse kõõluks. 15. Ringjoone mis tahes kaks punkti jaotavad ringjoone kaheks kaareks. 16. Ringi sektoriks ehk sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad ringi kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asetsev ringjoone kaar. 17. Sirgel, millel on ringjoonega ainult üks ühine punkt, nimetatakse ringjoone puutujaks. 18. Kui sirge lõikab Ringjoont kahes punktis siis nimetatakse seda sirget ringjoone lõikajaks.
sügavusel on temperatuur ühtlane kogu ööpäeva jooksul. Merkuuril on aga ka selliseid pinnavorme, mida ühelgi teisel planeedil pole leitud: näiteks kuni kahe kilomeetri kõrgused ja paarisaja kilomeetri pikkused astangud, mis on ilmselt tekkinud planeedi kokkutõmbumisel oma rauast tuuma ümber. Kaaslasi Merkuuril pole. Samuti puudub ka atmosfäär. Andmeid Merkuurist: · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) · mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) · keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) 3. 2.Veenus Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga.
Veenus Pirkko Pent Üldinfo Päikese süsteemi kuumim planeet. Lähim planeeti maale. Hele ( heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtav Veenus Koidutäht Õhtutaevas nähtav Veenus Ehatäht Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist
klass SIIRIUS • Siirius on kõige suurema näiva heledusega täht tähistaevas. Eestis on Siirius nähtav madalal talvetaevas. • Tänapäeval on Siiriuse komponentide massid määratud järgmiselt: Siirius A 2,02 Päikese massi ning Siirius B 0,978 Päikese massi. Raadiused vastavalt 1,711 ja 0,0084 Päikese raadiust ning temperatuurid 9940 K ja 25200 K. Kaksiktähe tiirlemisperiood on 50,09 aastat. WOLF 359 • Wolf 359 on punane täht, mis asub tähtkujus Lõvi, lähedal ekliptika. Kaugusel umbes 7,8 valgusaasta kaugusel Maa, see on ilmne suurusjärku 13,5 ja saab näha ainult suur teleskoobiga. • Wolf 359 on kõige lähem täht Päikesesüsteemi. • Mass: 0,09—0,13 M
paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Paokiirus - on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks. Kuna must auk on üldjuhul pöörlev objekt, siis lähtuvalt teooriast on musta augu pöörlemistele poolused võimelised mateeriat emiteerima ja sealt lähtuvad teineteisele vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud
Aatomi energia suureneb kui ta neelab kvandi ja energia väheneb kui kiirgab kvandi. 6.de Broglie(Dö Broi) lained (Millised, kuidas arvutada lainepikkust, millest sõltub.) Valgusel on olemas kahed erinevad omadused. Mida suurem on kiirus seda väiksem on lainepikkus. (Sõltub Kiirusest) 7. Millised omadused võivad olla elektronil liikudes aatomis. Mida kaugemale elektron läheb seda suurem energia 8. Kvanttingimus (valem tähistused, kuidas arvutada elektroni orbiidi raadiust. statsionaarsete olekute korral on elektroni impulsimoment võrdne täisarvkordse Plancki konstandiga 2r= 9.Kvantarvud(4) Väätused ja mida nad määravad 1)Peakvantarv- täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis. (1,2,3.....) 2)Orbitaalkvantarv- määrab ära orbitaallained mis tekivad elektronide liikumisel ühelt orbiidilt teisele. Tähis:l L=0,1,2,3.....(n-1) 3)Magnetkvantarv(määrab ära elektroni tiirlemis suuna elektronil ml=-l...o...+l
majanduslik kahju. Majandusekeskne Luzon oli kohutavalt häiritud. Kuid kannatusi oli kogu maailmas. See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal globaalse temperatuurilanguse 0,5 kraadi võrra. Pildil on lapsed, kes seisavad oma koolimaja katusel Bambanis. Hoiatamine 2. aprillil võis vulkaani kohal märgata väikseid tuhapilvi, mis andsid hiljem sel kuul põhjust evakueerida 5000 inimest. 9. juunil evakueeriti 50 kilomeetrit vulkaanist eemal 25 000 inimest. 12. juunil ohu raadiust laiendati 30 kilomeetrit ja kokku evakueeriti nende päevade jooksul ligi 58 000 inimest. Evakueerimine päästis küll tuhandeid inimesi, aga selle eest oli majanduslik kahju väga suur. Kolm päeva enne purset Kasutatud materjal: http://en.wikipedia. org/wiki/Mount_Pinatubo http://www.postimees. ee/250474/koige-havitavamad- vulkaanipursked-maa-ajaloos/ http://www.google.ee/ http://novaator.
on ilmselt tekkinud planeedi kokkutõmbumisel oma rauast tuuma ümber. (6) 10 Merkuuri suurima meteoriidikraatri, Caloris Basini läbimõõt on 1250 km. Kraater on tekkinud hiidmeteoriidi langemisest. Selle plahvatuse lööklaine levis läbi kogu planeedi ja tugev maavärin purustas pinnase isegi planeedi vastasküljel. (1:12) Kaaslasi Merkuuril pole. Andmeid Merkuurist: · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) · mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) · keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) (6) 3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus Järgmine planeet Päikesest eemaldudes on Veenus (vt Joonis 7). Päikese ja Kuu järel on ta heledaim objekt taevas. Samuti on ta Maale lähim planeet. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline
................. 6 Sissejuhatus Nelja ratta pööramis süsteem on levinud sportautodel , suurematel luksusautodel ning suurendatud läbivusvõimega maastikautodel. Esimene autotootja kes kasutas seeriatootmises oleval autol nelja ratta pööramist oli Kaiser 50.-ndatel. Sama süsteemi kasutats ka honda prelude-il 1980. Aastate lõpus ja 1990.ndate alguses. Kasutatakse ka lühendit 4WS ( four wheel steering). Süsteem muudab manööverdamise parklates ja mujal mugavamaks, vähendades pöörde raadiust ja kergendades juhi tööd. Järjest rohkem autotootjaid on hakanud kasutama seda süsteemi nt Renualt, Audi, Ford, ja MAN (heavy duty industrial trucks) . Paraku on süsteem liiga kallis ja paljud tootjad ei taha seda pakkuda oma mudelitele. Sama süsteemi on kasutatud näiteks järgmistel markidel: BMW 850 csi (lisavarustuses) BMW 7 seeria (sport paketis 2007.ndast aastast) Mazda 626 (lisavarustuses) Toyota Celica (lisavarustuses) jne nelja ratta pööramine ehk 4WS
Kuna raadius peab olema meetrites siis teisendame 40cm meetriteks mis on r = 40cm = 0,4m Kuna aeg peab olema sekundites siis teisendame 10minutit sekunditeks mis on t = 10min = 600s Andmed: r = 40cm = 0,4m t = 10min = 600s =82,5rad/s s=? s=v*t ; v=r* (paneme need valemid kokku ja saame) s=r**t s=0,4*82,5*600=19800m=19,8km Vastus: 19,8km 4)auto liigub kiirusega 120km/h. Arvuta rataste nurkkiirus , kui ratta diameeter on 60cm Kuna me vajame ülesandes raadiust mitte diameetrit siis peame jagama diameetri kahega ,et saada teada raadius. r=30cm ja kuna raadius on cm siis teisendame selle meetriteks r=0.3m Kuna meil on vaja kiirust mis oleks meetrit sekundis sisi teisendame 120km/h meetrit sekundiks. V=120/3,6=33,3m/s Andmed: r = 30cm=0,3m v = 120km/h = 33,3m/s =? =v/r =33,3/0,3=111 rad/s Vastus: 111rad/s
1610.aasta juulis märkas Galileo Galilei Saturni küljes kahte moodustist. 1655. aastal pakkus Christiaan Huygens välja, et Saturn on ümbritsetud rõngaga. 1675. aastal avastas Giovanni Cassini Saturni rõngas lõhe. 1837.aastal avastas Johann Encke veel teisegi lõhe. Mis on ikkagi need rõngad? Alguses arvat, et nad on tahked Pierre Laplace tõestas, et see pole nii. Sofia Kovalenskaja tõestas, et rõngad ei aa olla tahked ega vedelad. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust tekkida suuri kaaslasi. Rõngad on just selles vahemikus, seega rõngad on arvatavasti kuude matejal. Satuni kaaslased. Saturni kaaslasi oli 1997 aasta seisuga 18. Kaaslased on saanud oma nimed Kreeka mütoloogiast, v.a. Janus. Titanus. Tiataan Hyperioni poeg, päikesejumal Heliose sünonüüm, titaan, midagi võimsat. Avastati 1655.aastal C.Huygens Kõige suurem kuu pärast Ganymedest 1,9 korda raskem kui Kuu, suurem kui Merkuur Kuu tuum koosneb kividest, Pool on vesi ja jää
aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Hüpoteese oli palju, kuid esimese sõnastas hollandlane Huygens 1655. aastal, kus ta väitis et "ta on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldu." Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad. Saturni rõngad asuvad just sellises vahemikus ning see on viinud arvamuseni, et materjal, millest muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. "Pioneer 11" piltide põhjal jõudsid uurijad arvamusele, et F-rõngast "karjatatakse": kaks kuud,
pöördumisega vastassuunas käteringe tegema. Selleks, et see ei juhtuks tuleb panna mõlemad käeb laiali nagu helikopter. Impulssmomendi jäävuse tõttu peab helikopteril olema kaks tiivikut. Kui panna pöörlema vaid üks tiivik, hakkaks helikopter ise vastassuunas pöörlema. Miks ei saa tiivikuga mootorsaanid ja hõljukid ohutult järske pöördeid teha? 1. Ringliikumise raadiust suureneb, väheneb tema pöörlemiskiirus järsult, sest korrutis peab endiseks jääma. ( näide iluuisujaga vastandlikkus )
ringjopne n n lim n sin n n n pikkus on lõplik arv, peab ka n n olema lõplik arv. See peab olema kõigi ringjoonte puhul ühesugune, sest piirväärtuse sümboli all ei esine ringjoone raadiust r. Selleks, et veenduda, kas on 180 irratsionaalarv 3,14, koostame lim n sin ja täidame tabeli: n n n 3 60 ≈0,866 ≈2,598 12 15 ≈0,2588 ≈3,106 24 7,5 ≈0,1305 ≈3,133 72 2,5 ≈0,0436 ≈3,1406 192 0,9375 ≈0,0164 ≈3,1415
________________________________________________________________________________ nähtavushorisont See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. välimine Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada, nimetatakse välimiseks nähtavushorisondiks. sisemine Piiri, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda, nimetatakse sisemiseks
________________________________________________________________________________ nähtavushorisont See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. välimine Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada, nimetatakse välimiseks nähtavushorisondiks. sisemine Piiri, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda, nimetatakse sisemiseks nähtavushorisondiks.
koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased. Uraani rõngad oli esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid. See oli märkimisväärse tähtsusega, kuna sellest ajast alates me nüüd teame, et rõngad on planeetide üldiseks (tavaliseks) tunnuseks, mitte üksinda Saturnile omane iseärasus. Uraani raadius on 24500km (3, 8 Maa raadiust); mass: 8, 6 * 10 22 tonni (14, 5 Maa massi). Planeet tiirleb ümber Päikese üsna ringikujulisel orbiidil, kaugus Päikesest on tal 2, 8 miljardit kilomeetrit (19, 2 a.ü.), tiirlemisperiood 84 aastat. Uraan nagu Veenuski pöörleb vastupidiselt tiirlemise suunale, ümber oma telje teeb ta pöörde umbes 16 tunniga. Uraani ekvaatori kalle orbiidi tasandiga on 82°. Uraani kaaslasi on praegu teada 15. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees
-Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike lähim täht Kaugus maast ca 150 000 000 km Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tavaliselt Päikese ühikutes. Valgusaasta teepikkus, mida valgus läbib ühe aastaga liikudes kiirusega c=300 000 km/s Parsek 1 pc = 3,26 va Päikesele lähim täht Proxima Centauris =1,3 pc =4,3 va Hele täht Vega 8 pc e. 26 va Põhjanael 240 pc e. 780 va Galaktika keskpunkt 8,5 kpc e. 28 000 va Andromeeda galaktika 690 kpc e. 2,2 Mva Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes mida suurem arv, seda väiksem heledus.
Marss Maarja Vladimirova Marss Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Marsi statistilised andmed Raadius Mass Keskmine tihedus 3395 km (0,53 Maa 6,42 * 1020 tonni 3,95 g/cm3 (0,72 raadiust) (0,1 Maa massi) Maa tihedust) Üldised andmed *Eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. *Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. *Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. *Tiirleb ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. Üldised andmed *Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri.
paralleelne, kui aga hajuv või koonduv valgusvihk, siis jääb ta hajuvaks või koondavaks ka peale peegeldumist tasapeeglilt. Tasapeegel https://ennuopik.files.wordpress.com/2016/06/02 _peegeldumine_tasapeeglil_foto.jpg Kui valgust peegeldav pind on asub kerapinna siseküljel, on tegu nõguspeegliga, kui aga välisküljel, siis kumerpeegliga. Nii nõgus- kui kumerpeeglile on lihtne joonestada peegelpinna ristsirget selleks tuleb valguse langemispunkt ühendada pikki raadiust peegelpinna langemispunktiga. Taoliselt tekkiv joon radiaalne sirge ongi otsitavaks ristsirgeks. Kumer- ja nõguspeegel Kiirte käik tasapeeglis Tasapeeglile langev valgusvihk sellelt peegeldudes oma kuju ei muuda paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks hajuv hajuvaks ning koondav koondavaks. Kui valgus langeb peeglile peegelpinnaga risti (langemisnurk on 0°), siis on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud teed pidi
ringjoone keskpunktist. Ringjoone raadius ja diameeter ringjoon Ringjoone keskpunkti ringjoone mis tahes punktiga ühendavat lõiku ja ka Diameeter on raadiusest selle lõigu pikkust nimetatakse kaks korda pikem. ringjoone raadiuseks. O raadius Raadiust tähistatakse tähega r. d = 2 r Lõiku, mis läbib ringjoone keskpunkti ja ühendab ringjoone kahte punkti, nimetatakse ringjoone diameetriks. keskpunkt Diameetrit tähistatakse tähega d. diameeter Ringjoone kõõl ja kaar ringjoon kõõl
arvutada tundmatu planeedi orbiiti ja seega ka arvatavat asukohta taevavõlvil. Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis (Arizona) ,,Planeet X" (nagu Lowell seda nimetas) otsimiseks. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Lole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää
Pärast selle avastamist leiti, et Pluuto on liiga väike, et mõjutada teisi planeete. Seda kääbusplaneeti pole külastanud ükski kosmoselaev ja Hubble'i teleskoop suudab näidata ainult kääbusplaneedi iseloomulikke joone. Pluutol on kuu Charon ning enne selle avastamist arvati, et Pluuto on palju suurem, kuni 1978.aastani, kui James Christy avastas Charon'i. Pluutol on teadaolevalt veel 4 kaaslast Nix, Hydra, P4 ja P5. Pluuto raadiust pole täpselt teada, kuid diameeter on umbes 2390 kilomeetrit ja mass on Maast 10 korda kergem. Pluuto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni om ja orbiidi kalle on samuti palju kõrgem kui teistel planeetidel. Sellele vaatamata, et Pluuto orbiit paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku, kuigi Pluuto orbiit on väga ebatavaline mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Pluuto pöörlemisperiood kestab
hüperboolsed, fookuse tasand on tasane ning väga suures ulatuses moonutustevaba. Selline optiline skeem on näiteks Hubble'i kosmoseteleskoobil. Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. · Schmidti kaamera skeemis korrigeeritakse sfäärilise peapeegli kujutist peegli ette asetatud õhukese korrektsiooniläätsega, mille ristlõige piki raadiust on lainekujuline. Kaamera tekitab kujutise teleskoobi kõverpinnal asuvasse fookusesse, mis paikneb korrektsiooniläätse ja peegli vahel. · Maksutovi teleskoobil korrigeeritakse sfäärilise peapeegli moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega meniskiga. Fookuse peegli ja meniski vahelt välja toomiseks kasutatakse harilikult kumerpeeglit, mis tihti aurustatakse meniski keskosa sisepinnale. Tehiskaaslane
kollapsiks. Schwarzschildi must auk ·Saksa füüsik Karl Schwarzschild (1873-1916) ·Avastas esimesena üldrelatiivsus võrrandi, mis kirjeldab mittekeerlevat musta auku. Schwarzschildi must auk · Schwarzschildi musta augu (s.o. mittepöörlev, elektriliselt neutraalne, kuid kindla massiga must auk) puhul nimetatakse sündmuste horisondi raadiust Schwarzschildi raadiuseks. · iseloomustab ainult üks suurus - mass (M) · Must auk koosneb: singulaarsus - koht, kus aegruumikõverus on lõpmatu; aine tihedus on singulaarsuses lõpmatu suur. sündmuste horisont - aegruumi selliste punktide kogum, kus aja kulg eemaloleva vaatleja jaoks jääb seisma. Pöörlevad mustad augud · Kerri mustad augud · Roy Patrick Kerr (1934 -) · Uus-Meremaa matemaatik · 1963. aastal leidis Einsteini võrranditele
On ka teisi koostisosi nagu metaan ja ammoniaak. Saturn on päikesesüsteemi kuues planeet.Ta asub päikesest 1,427 miljardi km kaugusel.Nii kaugel kulub tal ühe tiiru ümber päikese tegemiseks peaaegu 30 maa-aastat. Gaasihiiglase läbimõõt on 120 600 km.Kuigi Saturn on oma läbimõõdult ainult 20% Jupiterist väiksem, on ta mass 1/3 võrra väiksem.Saturni mass on 5.684x10 astmel 26.Saturn on maast 95 korda raskem. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad.Saturni rõngad paiknevad just sellises vahemikus ning see on viinud arvamuseni, et materjal, millest muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse. Saturni ööpäev kestab ümardatult 10 tundi ja 30 minutit.Saturni aasta on peaaegu 30 korda pikem kui maa oma. 4 Saturnil on vähemalt üle 62 kuu, millest 53-l neist on oma ametlikud nimetused.Nende kuude nimetused on pandud
Teha kontsentratsioonide arvutus ja esitada see juhendajale. Pindpinevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod p÷hineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab v÷rdseks pindpinevusj÷uga F. Esimeses lähenduses v÷ib lugeda, et , kus r on stalagmomeetri kapillaari raadius, - pindpinevus. Täpsemal s määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis s÷ltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Pindpinevuse määramiseks t÷mmatakse uuritav vedelik kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks k÷rgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja lastakse vedelik tilkuda alla pandud keeduklaasi. Loendatakse vedeliku tilkade arv vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise märgini B
Neli tuntumat kuud on Titan(Saturni kõige suurem kuu), Rhea(pind sarnaneb Kuu mandritega), Iapetus(eriline on tema juures see, et liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg) ja Janus(harvad kraatrid, ebakorrapärane kuju). Midagi huvitavat Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60kraadise nurga all, nagu Troojalasteks nimetatud asteroidid Jupiteri ja Päikese suhtesgi. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Uraani kaaslased Uraanil on 27 kaaslast ja need jaotatakse kolme rühma: 13 sisemist kuud, 5 põhikuud ja 9 mittekorrapärast kuud. Sisemised kuud on väiksed ja tumedad,
silmad on kollast värvi. Tiigritel on sisse-välja käivad küüned nagu kassidelgi. Täiskasvanud tiigril on 30 hammast. Tiigri saba on max 1,5 m pikk, mis on umbes pool keha pikkusest. Tiigrid kasutavad oma saba suuna muutmiseks või hoidmiseks jooksu ajal. Saba kasutatakse ka teiste tiigritega suhtlemisel. Tiigrid elavad 10-15 aastaseks, vangistuses 16-20 aastaseks. Täiskasvanud tiigrid on suhteliselt üksikud loomad. Nad peavad väga oluliseks oma isikliku territooriumi raadiust ning valvavad seda pingsalt. Indiviidid, kes jagavad territooriumi, on väga teadlikud teineteise liikumisest ja tegemistest. Noored emased tiigrid hoiavad esialgu väga ema ligi, kuid ajapikku nendevaheline distants suureneb. Noored isased tiigrid, seevastu, iseseisvuvad kiiremini ning märgistavad juba oma enda territooriumi. Tiigrite territoorium on tavaliselt 28-78 ruutkilomeetrit, kuigi Ussuuri tiigri territoorium võib olla suurem kui 310 ruutkilomeetrit
kuni 600 kilomeetrit paks. (Allikad 5, 8, 10) Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss, tema diameeter on umbes 1300 km. Arvatakse, et ta on sarnane suurte kaussidega Kuul. Merkuuril puuduvad ka kaaslased. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. (Allikad 5, 8, 10) Andmeid Merkuurist: · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) · mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) · keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) 3.2. Veenus Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane ja planeet on kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. (Allikad 2, 5, 8, 10)
kiirusest, saame trajektooriks parabooli ja proovikeha lahkub taevakeha mõjupiirkonnast. Veel suurem algkiirus annab trajektooriks hüperbooli. Proovikeha tiirlemisperioodi arvutamine ringikujulise orbiidi korral. Et ringikujulisel orbiidil liigub taevakeha ühtlaselt, saame tiirlemisperioodi ehk aja, mis kulub täistiiru sooritamiseks, valemist s T = , v kus s on orbiidi pikkus. Orbiidi ringikujulisuse tõttu s = 2 r , kus r märgib orbiidi raadiust. Seega 2 r T = . v Viimasesse valemisse asendame kiiruseks esimese kosmilise kiiruse valemist (4.5). Siis saame tiirlemisperioodiks r3 T = . (4.6) GM Valemist on näha, et kui ringikujulise orbiidi raadius suureneb n korda, siis tiirlemisperiood suureneb n 3 korda. 4.2 Hõõrdejõud
6 a 2 3 3a 2 3 Kuusnurga pindala ( S = = ) 4 2 RINGJOON, RING, SEKTOR Tasandi kõigi punktide hulka, mille kaugus fikseeritud punktist O on r, nimetatakse ringjooneks. ( r-raadius, O-keskpunkt) Tasandi kõigi punktide hulka, mille kaugus punktist O on väiksem või võrdne raadiusega, nimetatakse ringiks. Sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad ringi kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asetsev ringjoone kaar Nurka, mille tipp asetseb ringi keskpunktis (haaradeks on ringi raadiused), nimetatakse kesknurgaks.(nurk AOC) Nurka, mille tipp asetseb ringjoonel ja haaradeks on kõõlud (ringjoone lõikajad), nimetatakse piirdenurgaks.(nurkABC) Piirdenurk võrdub poolega samale kaarele toetuvast kesknurgast. Ringjoone lõikajaks nimetatakse sirget, millel on ringjoonega kaks ühist punkti. Ringjoone puutujal on ringjoonega üks ühine punkt
ajavahemiku suhet(valem).ÜRL-se joonkiiruseks nim füüsikalist suurust,mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja aja suhtega(v+s).Pöörlemissagedus on füüsikaline suurus,mis näitab keha poolt sooritatud arvu ajaühikus.Pöörlemisperioodiks nim füüsikalist suurust,mis näitabühe täispöörde sooritamiseks kulunud aega.ÜRL-e kiirenduse suund on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning suunatud seega mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole. Arvväärtus e moodul on jääv.Kiirenduse suund on jääv ringjoone keskpunkti poole.Kehade vastastikmõju:Ühe keha mõju teisele kehale nim jõuks.Gravitatsiooniline vastastikmõju: toimub kõikide kehade vahel vastavalt nende massile;mõjub kõikide kehade vahel ühtviisi tõmbuvalt;GVM-i mõju on tuntav suuremate kehade juures;GVM hõlmab kogu mateeriat;GVM on suhteliselt nõrk(väike) ja tema mõju ei ole üksikute osakeste vahel võimalik mõõta
6 a 2 3 3a 2 3 Kuusnurga pindala ( S ) 4 2 RINGJOON, RING, SEKTOR Tasandi kõigi punktide hulka, mille kaugus fikseeritud punktist O on r, nimetatakse ringjooneks. ( r-raadius, O-keskpunkt) Tasandi kõigi punktide hulka, mille kaugus punktist O on väiksem või võrdne raadiusega, nimetatakse ringiks. Sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad ringi kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asetsev ringjoone kaar Nurka, mille tipp asetseb ringi keskpunktis (haaradeks on ringi raadiused), nimetatakse kesknurgaks.(nurk AOC) Nurka, mille tipp asetseb ringjoonel ja haaradeks on kõõlud (ringjoone lõikajad), nimetatakse piirdenurgaks.(nurkABC) Piirdenurk võrdub poolega samale kaarele toetuvast kesknurgast. Ringjoone lõikajaks nimetatakse sirget, millel on ringjoonega kaks ühist punkti. Ringjoone puutujal on ringjoonega üks ühine punkt
Kiiruseg. järgi võib teada saada ka keha poolt pöörete arvu ajaühikus. ϑ=¿ N/t[1Hz] sooritatud nihet. Pöörlemisperioodiks nim. f.s., mis võrdub 1 kaks teineteisest 1m kaugusel asuvat ja 1 kg täisringi läbimiseks kulunud ajaga.T=t/N massiga keha. ÜRL kiirenduse suund on igas trajektoori Hõõrdejõu põhjused: kokkupuutuvate pindade punktis risti kiirusvekori krobelisus, -..-aatomite suunaga ning suunatud seega mööda raadiust vaheline vastastik mõju. keskp. poole. Hõõrde jõuks nim. jõudu, mis takistab keha V=const vektor a=const liikumist NI-Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste või liikuma hakkamist. kehade mõju kehale Seisuhõõrdej. on nähtus, kus hõõrdejõul püsib kompenseerib, siis on keha, kas paigal v liigub keha paigal. ühtlaselt ja sirgjoon. Liugehõõrdej
Pindpidevuse määrasin stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F. Esimeses lähenduses vib lugeda, et F = 2r kus r on stalagmomeetri kapillaari raadius, - pindpinevus. Täpsemal määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis sõltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Katseliselt on näidatud, et see tegur muutub vähe isegi tilga ruumala tuhandekordsel muutumisel. Pindpinevuse määramiseks tõmmatakse uuritav vedelik kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja lastakse vedelik tilkuda alla pandud keeduklaasi.
Lindude ränne toimub osalt magnetvälja järgi orienteerudes. Maal esineb ka magnetilise anomaalia piirkondi, kus magnetnõel ei võta kindlat asendit. Maa magnetpoolused ja magnetvälja jõujooned Internetist võetud joonis, mis pole füüsikaliselt korrektne Maa magnetväli kaitseb Maad päikestuule eest Maa magnetosfääri kuju Päikese poolt kokkusurutud Vastaspoolelt välja venitatud (ulatusega mitusada Maa raadiust) Suure kiirusega laetud osakesed kannavad jõujooni teatud määral endaga kaasa Maa magnetosfäär Pooluste lähedal lendavate lennukite raadiosides esineb vahel tundidepikkusi katkestusi ja GPS asukohamäärangutesse tekivad 100 m-ni küündivad vead. Põhjuseks peetakse Päikeselt pärit laetud osakeste voogu, mis pooluste kohal koondudes suurimat mõju avaldab. Täpset mõjumehhanismi selgitada ei osata, st ei osata ka neid häireid ette ennustada ega GPS
juhendajale. Pindpinevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod pōhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab vōrdseks pindpinevusjōuga F. Esimeses lähenduses vōib lugeda, et F = 2r kus r on stalagmomeetri kapillaari raadius, - pindpinevus. Täpsemal määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis sõltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Katseliselt on näidatud, et see tegur muutub vähe isegi tilga ruumala tuhandekordsel muutumisel. Pindpinevuse määramiseks tõmmatakse uuritav vedelik kummiballooni abil (mitte suuga!) stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja lastakse vedelik tilkuda alla pandud keeduklaasi.
Praktiliselt kinnitas seda ameeriklane J. Keller, kes Doppleri efekti kasutades mõõtis B-rõnga sisemiste oskeste tiirlemiskiiruseks peaaegu 21 km/s ja A-rõnga välispiiri osakeste kiiruseks ainult 17 km/s. Kolme heledama rõnga sisse saaks panna viis maakera kõrvuti, nii laiad on nad. Rõngaste pindala ületab ka Saturni oma, Maast rääkimata. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui nad sinna satuvad, siis nad purunevad. Saturni rõngad asuvad just sellises vahemikus ning teadlased arvavad, et materjal, millest muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse. 1973. aasta aprillis startis "Pioneer-11", mis jõudis Saturni E-rõngasse 1979. aasta 1. septembril. Automaatjaam tegi palju huvitavaid vaatlusi ja avastas veel kaks kitsat rõngast, F- ja G-rõnga. "Pioneer" avastas ka Saturni kiirgusvööndid. 1980
Tabel 14.1 Mõõteskaala lugem Rõnga jrk Vasak äär Parem äär l p lv r j2 nr lv lp rj 2 j 1 2 3 4 5 6 7 8 4 3. Arvutused koos veaarvutusega. rj 1) Leian Newtoni rõnga raadiust (tulemused kannan tabelisse 14.1): l p lv rj 2 rj 2) Leian Newtoni rõnga raadiuse ruut (tulemused kannan tabelisse 14.1): 2 l p lv rj 2 2 rj f j
11 aastat kestab Päikese aktiivsuse muutus (max. iga 11a. järel). · EkliptikaPäikese näiv aastane teekond taevaskeral Tähed · hõõguvad gaasikerad ja kiirgavad valgust · erinevad: *heleduse poolest(kiirgusvõimsus), mis on seotud massiga (Näiv ja tõeline). *Värvuse poolest, mis sõltub temperatuurist. Tähed on jaotatud spektri klassidesse. *tiheduse poolest. *läbimõõdu poolest (Ülihiidtähed kuni 100 päikese raadiust; hiidtähed; kääbustähedPäike). Suure läbimõõduga tähed on väikese tihedusega, väikese läbimõõduga on suure tihedusega. (LK65) · O M 30000 3000 sinine punane · Heleduse järgi jaotatakse tähed tähesuurustesse (6 tähesuurust). · Hertzsprung Russell (HR) diagramm · Kaksiktähed ehk mitmiktähed 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud
Ringjoone pikkus on c = 2 1 = 2 cm. 13. 5 pöördega läbib ratas 15,7m. Mitu meetrit läbib ratas ühe pöördega? Mitu sentimeetrit on ratta raadius? Lahendus: Kui ratas läbib viie pöördega 15,7 m, siis ühe pöördega läbib 15,7 : 5 = 3,14 m. Arvutame ratta raadiuse. Enne joonistame ratta. Eelnevalt saime, et ühe pöördega läbib ratas 3,14 m ehk see on ratta ümbermõõt c = 3,14 m. Ringi ümbermõõdu valem oli c = 2 r . Meil on vaja teada ratta raadiust. Antud on c = 3,14 m ja teame, et = 3,14 . Asendades arvud valemisse, saame 3,14 = 2 . 3,14 . r; 3,14 1 r= = = 0,5 m. 2 3,14 2 4 Vastus: Ratta raadius on 0,5 m. 14. Kui suure ringi läbib vaaterattal sõitja, kui ratta raadius on 8 m? Ümarda vastus ühelisteni. Kui kõrgelt saab ta alla vaadata? Lahendus: Joonestame vaateratta.
annaabi.ee 
