INIMLIIGI ERIPÄRAD KRISTIN KASKEMA ESIKLOOMALISED E PRIMAADID • 5 sõrme (pöial) • 5 varvast • Sõrme- ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid • Hea nägemine • Suur aju • Jäsemed kohastunud haaramiseks • Järglased saavad täiskasvanuks aeglaselt INIMLIIK • Püsisoojane imetaja • Keskmine eluiga -64 • Ajumaht -1350cm3 • Aju kulutab 20% energiat kogu organismi vajadusest • Hammastik • Karvkate pea kadunud • Higinäärmete hulk kasvanud • Püstiasend • Kõnevõime • Tehnika kasutus SIGIMINE • Suguküpseks saamine kauem • Lapsed sõltuvad vanematest • Seksuaalne aktiivsus on aastaringne + nauding • Sugutiluu puudumine – evolutsioon SOTSIAALNE JA KULTUURILINE EVOLUTSIOON • Sotsiaalne evolutsioon – ühiskonna areng • Kultuuriline evolutsioon – põlvkondade vaheline infoedastus • Kollektiivselt elamine • Isolatsioon on halb tervisele? ALLIKAD • Pilt 1. Bonobo - http:// cincinnatizoo
1. PÕHIPOOS Naine lamab selili, jalad sirged või kergelt kõverdatud, peenise sisseviimisel neid laiali nihutades. Mees võib olla naise jalgade vahel, vöib aga võtta peale peenise sisseviimist naise jalad enda omade vahele. Laia tupe ja väikese peenise puhul võib naine jalad tugevasti kokku suruda või asetada nad risti. Poos sobib: * keskmise või lühikese tupe ja keskmise või suure peenise puhul, sest emakakael on esile toomata. * kui tegemist on keskmiselt või kergesti erutuva naise ja keskmiselt või aeglaselt erutuva mehega, sest naine on suhteliselt passiivne, mees aktiivne. * kui rinnad reageerivad survele erutuse tõusuga ja orgasm on põhiliselt tajutav kõdisti piirkonnas. * rasestumiseks. Põhipoos on domineerivaks olnud Egiptuses, Peruus, Filipiinidel. Mitmes Aafrika ja Ameerika riigis nimetatakse seda «misjonäri poosiks». See väljend on viimase aastakümne jooksul jõudnud ka meile. 2. PAINUTUSPOOS Naine lamab selili, jalad t...
(kaitserefleksi väljendus), jalgades spontaansed roomamisliigutused Seliliasendis: pea pööratud küljele, lühiajaliselt hoiab pead keskjoonel Istuvasend. Last kätest istuma tõmmates: jääb pea taha rippuma, käed- jalad on poolpainutatud Kõhuliasendis last tõstes (võttes lapsel kätega ümber keha): horisontaalripe - lapse pea jääb rippuma, kuid aeg-ajalt püüab pead tõsta o Püstiasend. Püstisesse asendisse last tõstes (toetatuna last oma käte vahel): pea kontroll nõrk -pea vajub õlgade vahele o toetades last jalgadele, sirutab keha ja seisab liigestest painutatud jalgadel toetudes täistallale (toerefleksi väljendus); o kallutades lapse ülakeha veidi ette tekivad sammuliigutused (sammurefleksi väljendus); Kasutatud kirjandus http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/lpa1pa/lapse_areng_13_elukuul.html
Peab silmas pidama, et kiiresti kasvab inimeste arv, kes töötavad kodus, kus võib vaimset tööd teha isegi pikali. See muudab oluliselt ergonoomika probleeme. Kehaasendeid võib kõige üldisemalt jagada püsti-, iste- ja lamamisasendiks. Koduse tegevuse ja ametitöö puhul esineb kõige sagedamini isteasend. Nüüdisajal istub inimene tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas. Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas püstiasendis. Remonditöid tehakse ka lamades. Kuigi püstiasend võimaldab töötaja suuremat liikuvust, on tal füsioloogilisest aspektist mitu puudust: Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus, vedelike, sealhulgas venoosse vere kuhjumine keha allosadesse, eeskätt alajäsemetesse. Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem kui isteasendis. Rohkem koormatud südame kudedes kuhjuvad kergemini ealised muutused, mistõttu lüheneb inimese eluiga.
*Haistmismeel 3% *Maitsmilmeel 3% *Kompamismeel 6% *Kuulmismeel 13% *Nägemismeel 75% Töökoha valgustus * Tuleb eelistada loomulikku valgust, kuid eelistus ei ole kohustuslik nõue, ning kui eelistamine ei ole võimalik, siis tuleb kunstliku valgusega tagada piisav ruumide valgustus. * Valgustus peab olema küllaldane, et silmad ei väsiks. * Väsimuse tagajärjel tekib silmade kipitus pisarate vool, peavalu jne. * Valgustuse vajaduses kasvab võrdväärselt vanusega. Püstiasend * Võimaluse piirides püütakse töötada istudes. * Kui töö nõuab laia tegevuspiirkonda, ühest kohase teise siirdumist või jõu kasutamist. Tehakse tööd seistes. * Seistes töö koormab jalgade vereringet ja selga rohkem kui istudes töö. * Töötasapinna kõrgus sõltub töö iseloomust. Seisva tööviisi puhul sobivad jalanõud: * Tugeva tallaga. * Piisavalt laiad et toatuspind oleks võimalikult suur, sii ei suurene lihaste koormus seisva asendi toetamiseks.
Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku Emajõgi, Põhjalaht, Supilinn, Hirvepark, Rannavärav, Suursaar, Kõrgelaid, Vanaküla, Punaoja, Teravmäed Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku jrg juhtudel: · Kohanimi võib samas tähenduses esineda nii koos liigisõnaga kui ka ilma Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Bosporuse väin=Bosporus, Surju mõis=Surju
eriülesanne (= mingi eriline, spetsiaalülesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates). Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndijad. Siiski võib ta nimisõnaga mõningatel juhtudel liituda ja moodustada liitnimisõna: allüürnik, eeskoda, koostöö, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl. Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid nagu kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos (omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad)
takistavad veenisisesed klapid ning kui säärelihasepump ei toimi või klapid on kahjustunud, tekib veenides verevoolu seiskumine ja veenirõhu tõus avaldab survet veeni seinale, mis võib ,,välja venida". Põhjuseks võib olla ka varbatõuke ununemine sammu lõpetamiseks. Tekkimisele aitab kaasa ka mehhaaniline tegur- rõhu tõus rindkereõõnes (raskuste tõstmine, köhimine) ja kõhukoopa rõhu tõus (rasedus, ülekaalulisus). Veenilaiendeid soodustavad tegurid: · Pikaajaline püstiasend · Veenide kaasasündinud nõrkus · Raske füüsiline töö · Rasedus · Ülakaal · Traumad · Kuumus · Halb toitumine · Vähene liikumine · Mõningad haigused · Liiga kõrgete kontsadega käimine · Krooniline kõhukinnisus KUIDAS VÄLTIDA VEENILAIENDITE TEKKIMIST? Kuna veenilaiendid on pärilikud, ei saa nende tekkimist päris ära hoida. On võimalik ennetada, vähendada ning ravida
kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, veerandaasta, üksmeel kokku lühenenud tüvega omadussõna, tegusõna tüvivorm Nt. esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus Muutumatu sõna liitumine nimisõnaga ja liitnimisõna moodustamine Nt. allüürnik, eeskoda, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid Nt. kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos, kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi, mitmeparteisüsteem, allveelaev , pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik’; tähenduses ‘spetsiaalne, eriline’
Statistiline antropomeetriline info pole piisav töökoha või toote geomeetriliste mõõtmete leidmisel. Vahel, eriti läbikäikude puhul, tuleb arvestada ka raseda naisega, kes võib viimastel raseduskuudel nii töötada kui olla tarbija. Peab arvestama töö iseloomu ja toote kasutamist ning mis konkreetselt juhtub, kui ei ole vastavust. Kehaasend Nüüdisajal istub inimene tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas. Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas püstiasendis. Kuigi püstiasend võimaldab töötaja suuremat liikuvust, on tal füsioloogilisest aspektist mitu puudust. · Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ja ligamentidele (sidemetele) ebasoodne staatiline koormus, pehmete kudede kompressioon lihaste poolt, vedelike, sealhulgas venoosse vere kuhjumine keha allosadesse, eeskätt alajäsemetesse. · Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem kui isteasendis. Rohkem koormatud südame
Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Kokkuvõtteks: soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks Kehaasend Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Kehaasendeid võib jagada: püstiasend isteasend lamamisasend Püstiasendi puudused: Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem Liikumatult seismine – koormab närvisüsteem Tööolukorras - põhiline isteasend. Parim variant on püsti- ja isteasendit tööaja jooksul sageli vahetada Istme kõrgus? optimaalne istme kõrgus -40-45 cm Parim – madal iste (istumine maas)
Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. SILMA PRITSINUD KEMIKAALl Kõik silma sattunud kemikaalid (happed, leelised, pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma. Kehaasend Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Kehaasendeid võib jagada: püstiasend isteasend lamamisasend Koduses tegevuses - isteasend. Inimene istub tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas püstiasendis Inimene seisab rohkem kui loom Püstiasendi puudused: Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem Liikumatult seismine - koormab närvisüsteemi Tööolukorras - põhiline isteasend.
10 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena Väga olulist tugifunktsiooni omavad lihased, milleta lülisammas oleks ebastabiilne. Need lihased on lülisamba ees ja kõrval kulgev suur ja väike nimmelihas, pindmised ja süvad selja lihased ning kõhu ja tuhara lihased. Lihaste abil toimuvad tahtlikud liigutused, tänu nendele on võimalik ka staatiline tasakaal. Nii on püstiasend võimalik ainult tänu lihaste püsivale toonusele. Inimese rühi e. kehahoiu määravad tema selgroo füsioloogilsed kõverdused. Kehahoid on hea siis, kui ta on pingeta, ei väsita ning selgrookõverused on keskmise ulatusega. Hea rüht eeldab tasakaalu sidemete ja lihastoonuste vahel, kusjuures viimane peab olema minimaalne. Vale asend põhjustab sidemete ülemäärase pinge ning sellest sugeneva ebamugavustunde ja valu
otsaga vahetult roietevahelisele alale. Käsi liigub peamiselt randmeliigesest, vähemal määral ka sõrmede lülidevahelistest liigestest ja küünarvars on peaaegu liikumatu. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tukiainen 2005.) Joonis 11. Perkussioonitehnika (Tukiainen 2005). Südame perkuteerimisel valitakse lapse asend selline, mis väldiks lihaspingete tekkimist rindkerel. Seega sobilikud asendid südame perkuteerimisel on püstiasend. Vastsündinutel, imikutel lamav asend. Lamavat asendit kasutatakse ka lapsel kelle üldseisund ei võimalda püstiasendit. (Lastehaiguste... 1986, Novak 2004, Novak 2006.) Normoloogia Perkussioonil südame kohal saadakse relatiivne ja absoluutne tumestus. Relatiivne tumestus on tingitud südant katvatest kopsusagaratest. Vastab ligilähedaselt südame tegelikele mõõtmetele. Absoluutne tumestus on tingitud kopsudest katmata ja vastu rinnakut paiknevatest südameosadest. (Lastehaiguste..
kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates). Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndijad. Siiski võib ta nimisõnaga mõningatel juhtudel liituda ja moodustada liitnimisõna: allüürnik, eeskoda, koostöö, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl. Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid nagu kuumaveeallikas, mustaveepang, mustasõstramoos (omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna),
kõrgemal kui tavaliselt. Kallutage keha ettepoole, kõverdage selg ning asetage küünarnukid põlvedest ettepoole, tahapoole või sissepoole. On väga tähtis, et küünarnuki tipp ei toetuks põlvedele nii, et see satub kontakti kondiga. Relva toetage laesäärest vasaku käega, hoidke pead püsti ja natuke paremale kaldu. Joonis Tegevuse järjekord lasu sooritamisel on sama nagu lamades laskeasendis (vt joonist). Püstiasend Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi (vt joonist): Püstiasendit kasutatakse siis, kui tulistatakse kaevikust või liikuvate sihtmärkide pihta edasiliikumisel. See on tavaliselt esmane asend tulekontakti sattumisel. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mingi teine positsioon. Seiske püsti ja võtke relv kätte. Joonis
Nüüdisajal istub inimene tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas. Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas püstiasendis. Remonditöid tehakse ka lamades. Võrreldes enamiku loomadega seisab inimene rohkem. Loomariigis kohtab harva seismist kahel jalal, veelgi harvemini seismist peaaegu liikumatult, mis on suhteliselt sage inimesel. Seevastu madal isteasend ja lamamine on loomariigis tavalised. Nendega on imetajate ja ka paljude teiste loomade organism hästi kohanenud. Kuigi püstiasend võimaldab töötaja suuremat liikuvust, on tal füsioloogilisest aspektist mitu puudust. · Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ja ligamentidele (sidemetele) ebasoodne staatiline koormus, pehmete kudede kompressioon lihaste poolt, vedelike, sealhulgas venoosse vere kuhjumine keha allosadesse, eeskätt alajäsemetesse. · Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem kui isteasendis. Rohkem
annaabi.ee 
