Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm................................................
Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kik olid luterlased, siis ei suutnud nad mista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene igeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. igeusklikud mistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju. 1885. aastal asutati Pühtitsa igeusklik kogudus. Kuid kohalikud misnikud ei andnud igeusklikele rahu. Abi osutamise eest preester Karp Tiisikule tema teenistustest teatamisega ei pikendanud parun von Dieckhoff talupoeg Aleksander Sabiniga enam krtsi rendilepingut, seejärel aga sundis üldse Pühtitsa ümbruskonnast ära kolima. Uus ajastu Pühtitsa piirkonna vaimulikus elus algab siis, kui Jumalasünnitaja Mäele rajatakse püha nunnaklooster. 15
(kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel. Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Kloostriülemad 1892–1897 Varvara
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse
propageerimiseda. Andis välja ajalehe 'Olevik', milles halvustas rahvuslikku ärkamisaega. Jakob Kõrv 5.Millised ehitised on piltidel. Kes oli nende rajamise initsiaator?(3p) Tallinna Aleksander Nevski katedraal Initsiaator - Sergei Sahhovskoi Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster (Kuremäe klooster) Initsiaator - Sergei Sahhovskoi 6.Milline oluline sündmus Eesti ajaloos leidis aset 4.juunil 1884?(1p) 4.juunil 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i sinimustvalge lipp. Selle lipu, kui rahvussümboliga, astuti esimest korda üles avalikul meeleavaldusel. 7.Keda pildil näete
Kopiovski poolt valgest marmorist, mis annetati katedraalile vene kaupmeeskonna poolt. ● Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Orlovi tehases. Kõik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg+ tila 624 kg). Sisseõnnistamine ● Uus katedraal õnnistati sisse 30. aprillil 1900. aastal Riia ja Mitavski piiskopi Agafangeli poolt ● Pühtitsa kloostrist toodi kohale Jumalasünnitaja Uinumise imepärane ikoon. Katedraali õnnistamisel osales ka Kroonlinna püha Johannes. ● Saksa okupatsiooni ajal oli Aleksander Nevski katedraal suletud. 1945.aasta maist hakati uuesti jumalateenistusi pidama ning temast sai jällegi Eesti õigeuskliku kirikuelu keskus Kapitaalremot tänapäeval ● XX sajadi viimase kümne aasta jooksul tehti katedraalis kapitaalremont
Padisel ja Kärknas, nunnakloostritest aga Püha Mihkli kloostrit Tallinnas, Püha Katariina kloostrit Tartus ja kloostrit Lihulas. Kerjusmunke kutsuti dominiiklasteks sel ajal. Maal ringi rännates kuulutasid nad jumalasõna, elatudes ise kerjamisest. Frantsisklastel olid kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. Kloostrid kogusid suuri rikkusi, jumalasõna kuulutamine jäi üha tagaplaanile. Tänapäeval tegutseb Eestis 7 kloostrit. Need on : Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster; Pühima Päästja Püha Birgitta ordu klooster, Halastuse Misjonäride Ordu, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Püha Assisi Franciscuse Kolmandast Ordust, Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina klooster, Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Ahtmes, Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi kongregatsiooni klooster. 4
sisserännanud, kes kohapealseid olusid ei tundnud. 2)haridus muutus venekeelseks, faktiliselt 1.klassist saati, lugemine ja usuõpetus siiski emakeeles. Ka ülikool venekeelne, v.a. usuteaduskond, kaotas oma autonoomia ei saanud rektoreid ega professoreid valida, määrati riigivõimu poolt. Üliõpilased ja õpetajad pidid kandma vormirõivastust. 3)õigeusku ümberasumine, sinna astus 100 000 inimest. Ehitati Aleskander Nevski katedraal ja Kuremäele Pühtitsa nunnaklooster. Õigeusust tagasi minek oli keelatud, need kirikuõpetajad said rahatrahvi, keelati tegutsemeni või pandi vangi. 1885-94.a LM kubermangu 135-st kirikuõpetajast 104 olid uurimise all. Poliitilised 1)kohtureform inimesed muutusid võrdseks. 2)linnareform selle tulemusena raad kadus ja asemele tuli valitud linnaduuma ja valitud linnapea, seda said valida majaomanikud. H. Jannsen arvas, et eestlastel ja lätlastel ei jää muud üle kui baltisakslastega kokku
Üle venemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele. Ametlikus asjaajamiseks vene keel. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja vallakohtute tegevust. Tugevnes tsensuur. Kubermanguasutusse suunati tööle venekeelsed ametnikud ning taotleti õigeusukiriku tegevust. Sahhovski eestvedamisel ehitati katedraal Toompeale ja Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale. Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keel sunduslik 1887.a ka vallakoolides. 1888 Aleksandri kooli avamine vene keeles. Tallinna toomkooli lõpp. Ei õpitud enam kodumaa ajalugu, maateadust ning kirjandust. Kogu suhtlus vene keeles ka tundide välised. Mitte vene keelt kõnelevad õpetajad vallandati. 1893 Tartu ülikool vene keelne ja nimeks Jurjevi ülikool.1893. Eesti Kirjameeste seltsi lõpp. Vene keel oli
aastate keskel, kuid fosforiidikaevanduste loomine oleks Eestile tähendanud looduskatastroofi ning võõrtööjõu veelgi suuremat juurdevoolu. Tekkinud uues poliitilises olukorras julgeti nüüd esimest korda võimudele vastu astuda ning fosforiidivastasest liikumisest sai innustust vabadusliikumine, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. Virumaal asub üks kaunimaid, aga ka suurimaid tänaseni tegutsevaid kloostreid, mis alustas tegevust Kuremäel juba 1892. aastal. Pühtitsa Jumalaema Uinumise õigeusu nunnaklooster pidi kaasa aitama õigeusu levikule protestantlikul maal ning see rajati kohta, mida nii luterlased kui õigeusklikud pühitsetud mäeks pidasid. Nimelt oli jumalaema end siin kohalikele talumeestele juba 16. sajandil ilmutanud ning kohavaliku õigsust kinnitasid mäelt leitud Jumalaema Uinumise ikoon ning all orus asuv tervendava mõjuga allikas. 4 Statistika
1878. aastal asutas ajalehe Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. Sergei Sahhovskoi- oli Venemaa riigitegelane, ametiaeg langes kokku keiser Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaaniaga. Tema algatusel asuti ehitama Tallinnasse Toompea lossi (tollane kuberneri residents) vastu Aleksander Nevski katedraali. Samuti rajati tema toetusel Virumaale Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster. Villem Reiman- oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 4.06.1884 1802/04. aasta talurahvaseadused. Talupojad said õiguse vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning sätestati, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära
tarbeks linnuse. Liivi Ordu võimutulekuga Eestis sai linnus Ordu esindajate peakorteriks. Narva kindlus on kõige mitmekülgsem ja kõige paremini säilinud kaitseehitis Eestis. Kindluse pindala on 3,2 hektarit, mille kõrgeimaks punktiks on Pika Hermanni torn (51 meetrit). Käesoleval ajal asub linnuses Narva Muuseumi püsiekspositsioon Narva linna ajaloost. Kindluse territooriumil korraldatakse erinevaid kontserte ja üritusi. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster (Kuremäe klooster) Kuremäe keskuses olev Kuremäe klooster on 1891.a. rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saab ka kümmelda. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja sa saab ringi jalutades näha nende elu-olu.
aastate keskel, kuid fosforiidikaevanduste loomine oleks Eestile tähendanud looduskatastroofi ning võõrtööjõu veelgi suuremat juurdevoolu. Tekkinud uues poliitilises olukorras julgeti nüüd esimest korda võimudele vastu astuda ning fosforiidivastasest liikumisest sai innustust vabadusliikumine, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. Virumaal asub üks kaunimaid, aga ka suurimaid tänaseni tegutsevaid kloostreid, mis alustas tegevust Kuremäel juba 1892. aastal. Pühtitsa Jumalaema Uinumise õigeusu nunnaklooster pidi kaasa aitama õigeusu levikule protestantlikul maal ning see rajati kohta, mida nii luterlased kui õigeusklikud pühitsetud mäeks pidasid. Nimelt oli jumalaema end siin kohalikele talumeestele juba 16. sajandil ilmutanud ning kohavaliku õigsust kinnitasid mäelt leitud Jumalaema Uinumise ikoon ning all orus asuv tervendava mõjuga allikas.
viidi vene keelele üle ka Tartu Ülikool. Senine baltisaks professuur sunniti lahkuma. Uued Venemaalt kutsutud õppejõud ei suutnud enam ülikooli endist kõrgtaset hoida. 11.2. Õigeusu levitamine Hariduse ümberkorraldamise kõrval püüti eestlaste meelsust muuta õigeusu levitamise teel. Üle kogu Eestimaa rajati vene õigeusu kirikuid. Kindralkuberneri Sahhovskoi ettevõtmisel ehitati suur õigeusu katedraal otse Toompeale. Sahhovskoi asutatud on ka Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal. Vaatamata ägedale kihutustööle, polnud Põja-Eestis õigeusku astunuid üle 1/5 rahvastikust. 11.3. Eesti ühiskond venestusajal Rahvusliku liikumise aegne elavnemine asendus ängistuse ja pessimismimeeleoluga. Kuigi enamik seltse jätkas tegevust, asendus senine aatelisus kergete meelelahutustega. Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid ja kerged komöödiad. Eesti Kirjameeste
langema. 1888 - avati Aleksandrikool, venekeelsena. Vanim Eestis tegutsenud kool - Tallinna toomkool - lõpetas tegevuse. 6 1893 - vene keelele viidi üle Jurjevi (Tartu) Ülikool, baltisaksa professuur sunniti lahkuma, uued vene õppejõud olid viletsamad, tase langes. Hakati propageerima õigeusku, ahhovskoi oli aktivist oma Eesti kubermangus, lasi rajada õigeusu kirikuid. Asutas Pühtitsa e. Kuremäe nunnakloostri. Hoolimata ägedast kihutustööst astus õigeusku ainult 1/5 Põhja-Eesti elanikkonnast. Laulu- ja mänguseltsid hakkasid etendama sisulagedaid näitemänge 1893 suleti valitsuse korraldusel Eesti Kirjameeste Selts. Allakäiku/venestamist soodustasid eestlastest venestajad nt. Jakob Kõrv, kes asutas venemeelse "Valguse". Moes olid intriigid, nuhkimine salakaebused. Venestajate poole läks üle varem rahvuslane olnud Ado
-Õpetajad, kes vene keelt ei osanud, vallandati. -Aleksandrikool, avati 1888.aastal vene õppekeelega. -Tallinna toomkool, lõpetas venestustingimustes tegevuse hoopis ära. -1893.viidi vene keelele üle ka Jurjevi ülikool ehk Tartu Ülikool Õigeusu levitamine -Eestlaste meelsust üritati muuta õigeusu levitamise teel. -Eriti innukalt tegeles sellega Sahhovskoi Eesti kubermangus.- -Üle kogu maa rajati vene õigeusu kirikuid. -Sahhovskoi asutatud on ka Pühtitsa( Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal. Eesti ühiskond venestusajal -Kultuurielu oli venestamise rängaks hoobiks. -Laulu-ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid ja kerged komöödiad nagu ''Türgi hobuse muna ehk 15-rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju'', mille pealkiri kõneleb iseenda eest. -Ka Eesti Kirjameeste Selts jäi soiku, kuni see 1893.a. valitsuse korraldusel hoopis lõpetati. -Venestuse eesvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882 Tallinnas ajalehe ''Valgus'' 1880
Pilet nr. 7; (2) Venestamiseks nimetatakse vene keele ja meel peale surumine, mis sai alguse 1881.a. Hariduse muutused: 1)õppetöö vene keeles(v.a. usuõpetus). 2)venelastest õpetajad. 3)Tartu Ülikoolis õppetöö vene keeles. Ülikool nimetati ümber Jurjevi ülikooliks. Õppejõududeks umbvenelased. Usuelu muutused: 1)vene õigeusu pealesurumine luteriusu asemel. 2)õigeusu kirikute ehitamine. Aleksander Nevski katedral Toompeal , Pühtitsa klooster ja Kuremäe klooster Asjaajamises:1)vene keel ametiasutusted ja kohtupidamises 2)ametnike vallandamine, asemele umbkeelsed venelased. Esimene raudtee Eestis ehitati 1870.a. , marsuudil Peterburg-Narva- Rakvere- Tallinn-Paldiski. Raudtee olemasolu andis tõuke vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd parem toorainega varustada. Raudtee soodustas ka põllumajandus arengut, inimeste liikumisvõimaluste laiendamist , kaubavedu. Kujunev raudteevõrk aitas kaasa Eesti eri
pakkus tõusvale eesti kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülemvõimu murdmiseks. Kokkuvõttes kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid, viidi sisse vene keel. Venestamispoliitikat vedas õigeusu kirik. Ametlik poliitika soodustas õigeusu minekut, vastupidine võimalus oli keelatud. Venestamisprogrammi eestvedamisel ehitati Toompeale Vene ülemvõimu sümbolina Nevski katedraal ning asutati Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster, mis ehitati eestlaste vana hiie kohapeale. Ulatuslikult soodustati eestlaste siirdumist õigeusku, mis osalt ka õnnestus. Kõige suuremat kahju kannatas rahvaharidus, kus nõuti vene-keelset õpet alates ja emakeele kasutamine oli keelatud kogu koolis sh. vahetundides. Kirjaoskajate hulk langes 80%-ni koguelanikkonnast. Venestamise pealetung tekitas Eesti ühiskonnas peataoleku ja segaduse. Sügavalt pettuti Vene riigivõimus
Kõige olulisemaks on Konstatinoopoli ehk Oikumeeniline patriarhaat. Selle kõrval on teiseks suureks Moskva patriarhaat (1589), millel on poliitilist ja muud jõudu. Erakud, kõrbeisikud läksid pakku maailma eest, üks neist Püha Antonius. ,,Kõrbeisade tarkus". Õigeusu kiriku aluseks on mungad ja kloostrid, mis traditsiooni edasi kannavad nt 12 Athose mäe 20 kloostrit. Olulised on ka nunnad, Eestis on Pühtitsa naisklooster Kuremäel. Isepäraseks on veel ikoonid, õpetus jumalikustumisest. Teine on katoliku kirik, mis kujunes siis välja läänes. Esimeseks paavstiks on peetud Peetrust. Katolikos üleüldine. Peapiiskop on paavst. Katoliku kiriku keskus on Vatikan, kellel on väga palju suhteid erinevate riikidega. Vatikani elanikke on veidi alla 600 ja selle kodanikeks saadakse ametlike paberite kaudu. Peetrus löödi risti tagurpidi Vatikanis.
1892. aastal viidi vene keelele üle ja Jurjevi ülikooliks ümbernimetatud Tartu ülikool. 5. Hariduse ümberkorraldamise kõrval püüti eestlaste meelsust muuta õigeusu levitamise teel. Eriti innukalt tegeles sellega kindralkuberner Sahhovskoi Eestimaa kubermangus. Üle kogu maa rajati vene usu kirikuid. Kindralkuberneri enda ettevõtmisel ehitati suur ja lohmakas õigeusu katedraal otse Toompeale, kindralkuberneri residentsi vahetusse lähedusse. Sahhovskoi rajatud on ka tänini tegutsev Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal. 6. 1880. aastate lõpul asus venestust toetama rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. 7. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reiman (1861-1971). Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana sündinud Reiman Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaani kirikuõpetajana. Täna erakordsele töövõimele jõudis Reiman koguduse teeniimise kõrval
annaabi.ee 
