Ta loobus 1935. aastal. 22. aprillil 1936, SV loomise 37'l aastapäeval, Max von Stephanitz suri. SV on jätkanud kapten von Stephanitzi tööd, aretades kvaliteetseid koeri ja juurutades uusi meetodeid tõu parandamiseks. Üks selline programm sai alguse 1971 aasta jaanuaris: koera kõrva tätoveerimine ja sama numbri kandmine puusaliigese pildile ning tõutunnistusele, tagamaks võltsimise vältimist. Augustis 1968 oli Saksamaal jõustunud puusaliigeste düsplaasia uuringu programm: tehti röntgeniülesvõtteid ja registreeriti tuhandeid koeri, hinnates nende puusaliigeste fenotüüpe ja lubades või keelates nende loomade aretamist. Kõik saksa lambakoerad, kes pretendeerivad Saksamaa peanäituse võitja (Sieger) tiitlile, peavad omama düsplaasiahinnet "a", SchH2 tulemust ja koera mõlemal vanemal peab olema vähemalt SchH1 koolitustulemus. Täna on
Ta loobus 1935. aastal. 22. aprillil 1936, SV loomise 37'l aastapäeval, Max von Stephanitz suri. SV on jätkanud kapten von Stephanitzi tööd, aretades kvaliteetseid koeri ja juurutades uusi meetodeid tõu parandamiseks. Üks selline programm sai alguse 1971 aasta jaanuaris: koera kõrva tätoveerimine ja sama numbri kandmine puusaliigese pildile ning tõutunnistusele, tagamaks võltsimise vältimist. Augustis 1968 oli Saksamaal jõustunud puusaliigeste düsplaasia uuringu programm: tehti röntgeniülesvõtteid ja registreeriti tuhandeid koeri, hinnates nende puusaliigeste fenotüüpe ja lubades või keelates nende loomade aretamist. Kõik saksa lambakoerad, kes pretendeerivad Saksamaa peanäituse võitja (Sieger) tiitlile, peavad omama düsplaasiahinnet "a", SchH2 tulemust ja koera mõlemal vanemal peab olema vähemalt SchH1 koolitustulemus. Täna on sakslased astunud veel ühe
» kõrvad on väikesed ja ümarad; » kaela nahk on paks ja voldiline; » nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; » iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; » sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Sümptomid ehk avaldumine Vaimne areng: »vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: »pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; »liigeste liigne painduvus. Ravivõimalused · Downi sündroomi vastu otsest ravimit veel ei teata. Püütakse vältida võimalikke tüsistusi. Südamerikke ravi on sageli operatsiooniga. · Downi sündroomi ravitakse peamiselt pikaajalise arendusraviga, mille varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Samas ei taga ka parim ravi lapse normaalset arengut. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad
(numbrid võivad kergelt varieeruda erinevatel indiviididel). Vahe tekib sellest, et teatud arv väikesi luid kasvab kokku kasvuperioodil, näiteks ristluu ja õndraluu. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) 1.4 Skeleti ülesehitus Kehatüve skelett (80 luud) moodustub lühisambast, rinnakorvist (12 paari roideid ja rindluu) ning koljust (22 luud ja 7 lisaluud). Kehatüve skelett juhib pea, keha ja ülajäsemete raskuse alajäsemetele puusaliigeste tasemel ja on seetõttu vastutav inimkeha püstiasendi eest. Enamik keharaskusest lasub lülisamba tagumisel osal, millele kinnituvad pikad seljalihased ja suur hulk ligamente, põhjustades selgroo füsioloogilisi kõverusi. Kolmsada kuuskümmend kuus skeleti lihast toimivad lülisambale, võimaldades rinnakorvi liigutusi hingamiseks. Uuringud on näidanud, et raskejõustiku harjutused stimuleerivad luude kasvu. Ainult need osad luustikust, mis on otseselt harjutustest mõjutatud,
· hammaste anomaaliad, suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; · kõrvad on väikesed ja ümarad; · kaela nahk on paks ja voldiline, · nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; · lühike kasv ja langenud lihasjõudlusega; · sõrmed on lühikesed ning 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon), · vaimse alaareguga 3.2. Kehasisesed defektid: · pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja puusaliigeste arenguhäire; · liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini erinevaid haigusi näiteks kasvajaid, nakkushaigusi ja soole avanematust. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga indiviidid leebed, kuid vahel võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad kuid võivad vahel lapsi saada. 4. Diagnostika
jätk kaela nahk on paks ja voldiline; nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Vaimne areng: vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: Sümptomid ehk avaldumine jätk pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga isikud leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad. Diagnostika , Ravivõimalused Downi sündroomiga laste diagnoosimiseks kasutatakse kas
(ajastatkse nii, ert marutaudi vaktsiinist ei läheks üle aasta; vaktsineeritakse erinevatel aegadel marutaudi ja ning kompleksvaktsiiniga, et probleemide korral on teada, kumb vaktsiin selle põhjustas) edasipidi sõltub riskist – kui ei reisi ega ole riskirühmas, siis kompleksvaktsiin 3 aastat, marutaud 2 aastat. Reisides või riskirühmas mõlemat kord aastas. Puusaliigese düsplaasia uuring (A-E) tehakse alates 12. elukuust, suured tõud alates 18. elukuust pikema arengu tõttu – puusaliigeste röntgenuuring üldnarkoosi all. Kutsikad ei sünni düsplaasiaga, see võib välja areneda 2 aasta jooksul. Lisaks tehakse küünarluu düsplaasia uuring (hinnatakse 0-3). Düsplaasia põhjusteks on geneetika, kiire kasv ja ülekaalulisus. Puusaliigeste düsplaasiat ei pruugi olla näha, küünarliigese düsplaasia üldjuhul avaldub lonkena. Samuti ei pruugi koer tahta enam liikuda – liigesed on valusad. Patella luksatsioon – põlvekedra kohaltnihkumine
teostatuna mõjutab keha erinevaid liigeseid. Esimesel juhul asetati katsealusele sääreluu ette laudplaat, mistõttu ei ületanud põlved varvaste joont. Teisel juhul sai uuritav isik sooritada kükki ilma takistavate teguriteta. Uuring näitas, et isikul, kellel ei läinud kükkimisel põlved varvastest ettepoole, vähenes jõuareng 22%, võrreldes sellega, kes tegi vabasid kükke, kus põlved võisid minna üle varvaste. Samas tuleb tõdeda seda, et jõuareng puusaliigeste seisukohalt suurenes üle 1000%. Seega on enda asi valida, kus tahad, et jõuareng toimuks. 7. Isoleeritud harjutustel pole mingit mõtet Baasharjutused on viimasel ajal saanud tugeva soosingu osaliseks ning tõrjunud isoleeritud harjutused tagaplaanile. Tegelikkus on, et isoleeritud harjutustel on õigustatud koht kulturisti treeningkavas. Mõni teeb siiski selle vea, et valib valed isoleeritud harjutused ning paigutab need kavas valesse kohta. Kaks või kolm esimest harjutust
võimelised tähti õppima tundma, lugema teksti, aga tegib raskusi teksti arusaamisega ning nad on võimelised ka lihtsamaid matemaatilisi tehteid tegema. Sotsiaalses osas on downi sündroomiga isikud küllalti edukad, nad oskavad suhelda teistega ja samuti saavad igapäevaelus hästi hakkama. 6 Kehasisesed puudused või defektid Pooltel Downi sündroomiga lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire. Neil esineb liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga isikud leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed ning naised väga harva viljakad. (http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s %C3%BCndroom#Tekkep.C3.B5hjused_ja_mehhanismid).
Temperatuuri tõustes aktiviseeruvad mõned ensüümid rohkem kui teised. Sellest tulenevalt hakkavad kuhjuma mõned ainevahetuse vaheproduktid , samal ajal kui eluliselt vajalikke lõpp produkte jab puudu. Lõpuks kahjustuvad rakud pöördumatult eriti ajus. LIHASEKRAMBID - Liigesepõletik on üks tavalisemaid vananemisega seotud protsesse. Tavaliselt põhjustab põletikku liigestele mõjuv jõud. Näiteks talumeestel on küllaltki sageli puusaliigeste põletik. Liigesele mõjuvate jõudude tulemusel kahjustub kõhrekiht ja seetõttu liigeste libisemisepinnad. Tänapäeval on võimalik asendada kulunud liiges proteesiga. Lühiajaline Füüsiline pingutus Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Seda on kolm erinevat viisi: ATP ja KP (kreatiinfosftaat) varu. Jätkub umbes 10 sekundiks, Anaeroobne glükolüüs. Jagub 1-2 minutiks. Lõppeb piimhappe tekkimisega
Kätelseis on asend, kus keha on asetatud nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühise sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade randmetel ja sõrmedel. Sõrmed on harali, nimetissõrmed paralleelselt, pöidlad vastamisi. Paremini tunnetatakse kätega survet siis, kui sõrmed on keskmistest liigestest kergelt kõverdatud, pihud aga tugevalt vastu tugipinda. (Hein 2002: 28) Inimese üla- ja alajäsemed on arenenud erinevate funktsioonide täitmiseks. Jalalabade, vaagna, põlve- ja puusaliigeste funktsiooniks on keha toetamine ja liigutamine. Üliliikuvate käelabade, küünarliigeste ja õlavöötme struktuurid on arenenud sirutamiseks ja haaramiseks ning ei ole sobivad raskuse toetamiseks. Kui võrrelda käe- ja jalalabade proportsionaalseid struktuure, on näha pöördvõrdeline seos nende struktuuride raskust kandvate ja liikuvate osade vahel (Kaminoff, Matthews 2013: 223) 3
· kõrvad on väikesed ja ümarad; · kaela nahk on paks ja voldiline; · nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; · iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; · sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Vaimne areng: · vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: · pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; · liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga isikud leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad.agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad.
· Lihastoonust ja kongenitaalseid reflekse (imemisrefleks, toesammurefleks, tooniline kaelarefleks, haarderefleks). · Reievoltide sümmetrilisust, kaasasündinud puusaliigese luksatsiooni korral võib esineda ka väljendunud reievoltide asümmetria · Jalgade pikkust, kaasasündinud puusaliigese luksatsiooni korral võivad jalad olla erineva pikkusega, mis on kõige paremini nähtav, kui jalad on nii puusaliigestest kui ja põlvedest painutatud täisnurga alla. · Puusaliigeste liikuvust. · Südame kuulatlusleidu. · Kopsude kuulatlusleidu. · Kõhu palpatoorset leidu, poisslastel munandite asetsust kubemekotis. Kui munandid on peetunud kubemekanalis, jälgitakse nende edasist laskumist 1. eluaasta jooksul. · Kaasasündinud väärarendite ja stigmade esinemist (Oona 2007). 17 3.3 Imiku (1-kuune kuni 1-aastane laps) profülaktiline läbivaatus Hinnatakse lapse: Psühhomotoorset arengut.
-vahelesegamise tttu. Ta loobus 1935. aastal. 22. aprillil 1936, SV loomise 37-l aastapäeval, Max von Stephanitz suri. SV on jätkanud kapten von Stephanitzi tööd, aretades kvaliteetseid koeri ja juurutades uusi meetodeid tu parandamiseks. Üks selline programm sai alguse 1971 aasta jaanuaris: koera krva tätoveerimine ja sama numbri kandmine puusaliigese pildile ning tutunnistusele, tagamaks vltsimise vältimist. Augustis 1968 oli Saksamaal justunud puusaliigeste düsplaasia uuringu programm: tehti röntgeniülesvtteid ja registreeriti tuhandeid koeri, hinnates nende puusaliigeste fenotüüpe ja lubades vi keelates nende loomade aretamist. Kik saksa lambakoerad, kes pretendeerivad Saksamaa peanäituse vitja (Sieger) tiitlile, peavad omama düsplaasiahinnet "a", SchH2 tulemust ja koera mlemal vanemal peab olema vähemalt SchH1 koolitustulemus. Täna on sakslased astunud veel ühe sammu edasi ja
Ettevalmistavad tegevused: · Ristlina ettevalmistamine. · Asetada ristlina käe ulatusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja ristlinaga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest) ja samal ajal teisel abistajal sooritada tõmme ristlinaga (pilt 2). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti
; RÖ- reieluupea, puusanapa omavaheline suhe. Millises vanuses peaks normaalselt luustuma reieluupea? 3 - 4 kuud tüdrukud; 5-6 kuud poisid. Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse ravipõhimõtteid. Mida varem seda parem! Puusaliigese paigaldus – fikseerimine. Liigeskapsli tihenemine toimub sel juhul nn normaalasendis. Nihestuse püsimisel liigese ebastabiilsus süveneb, hilisem ravi komplitseeritud. Normasendi fikseerimine näidustatud lapse esimesel elupoolaastal - puusaliigeste fleksioon 90°, asendi fikseerimine ortopeediliste abivahenditega (Pavliku rihmad; Freika püksid; von Roseni lahas) Ravi kestvus nihestuse korral 3-4 kuud. Ravi ajal jälgimine nädalase intervalliga (UH, RÖ). Ravi on tulemuslik, kui puusanapp on paigaldunud ja liiges muutunud stabiilseks. Lastele üle 1-1,5 aasta kirurgiline ravi. Millised on puusaliigese arengulise nihestuse ennetamise põhimõtted?
suurendada HAL-I ajami viskoelastsust. Vajalik on hinnata opetraatori, raskesti otse mõõdetavat viskoelestsust kasutades liikumise informatsiooni. Sellepärast on vajalik operaatori liigeste vaheliste lihasete bioloogilist- ja liikumise informatsiooni kasutavad robotülikonna kontrollmeetid. HAL-3 puhul on oluline tuua välja jalgade kiikumise liigutused. Joonisel 14 olev konfiguratsioon koosneb eksoskeletoni raamist koos põlve- ja puusaliigeste jaoks mõeldud ajamitega. Liigesele kinnitatud potensiomeetriga mõõdetakse iga liigese nurk. Iga ajam on liigse paindumise ja venitamise vältimiseks varustatud mehhaaniliste piirajatega. 3.1.2 Operaatori bioloogilisel ja liikumise informatsioonil põhinevad kontrollmeetodid. A. Bioloogilisel informatsioonil põhinev ajamite konrollimine. Kõigepealt HAL-i müoelektrit kasutav, lihaste kokkutõmmete pöördmomente jälgiv, meetod pöörde tekkitamiseks.
Näiteks mitme loomaliigi kehamassi saab määrata suure tõenäosusega kere ümbermõõdu ja suurust turjakõrguse järgi. Aretusõpetuse seisukohalt loetakse tähtsamateks mõõtmed loomade kandmiseks tõuraamatusse. · Veiste mõõtmed : ristluu kõrgus (rk) - mõõtkepiga ristluu kõrgemast punktist maapinnani; · rinna sügavus (rs) - mõõtkepiga esijalgade tagant turjalt rinnakuni; · laudja laius (ll2) - mõõtsirkliga puusaliigeste külgmiste punktide vahe; · laudja pikkus (lp) - mõõtsirkliga puusa- ja päraluunuki vahe; · kere põikpikkus lindiga (kppl) - õlaliigese esi- ja päraluunuki tagapinna vahe; · rinnaümbermõõt (rü) - mõõtlindiga esijalgade tagant ümber rinna; · kehamass - kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel; · Sigade: kere pikkus (kp) - mõõtlindiga otsmikukandist kuni sabajuureni;
kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: Keha üldpikkus nina otsast saba otsani. Tüvepikkus nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. sirkliga. Kere põikpikkus õlanuki eesmisest punktist
määrata suure tõenäosusega kere ümbermõõdu ja suurust turjakõrguse järgi. aretusõpetuse seisukohalt loetakse tähtsamateks mõõtmed loomade kandmiseks tõuraamatusse. mõõtmete nimetused on sageli pikad, mistõttu kasutatakse üldtuntud lühendeid. veiste mõõtmed: ristluu kõrgus (rk) mõõtekepiga ristluu kõrgemast punktist maapinnani; rinnasügavus (rs) mõõtekepiga esijalgade tagant turjalt rinnakuni; laudja laius (ll2) mõõtsirkliga puusaliigeste külgmiste punktide vahe; laudja pikkus (lp) mõõtsirkliga puusa- ja päraluunuki vahe; kere põikpikkus lindiga (kppl)- õlaliigese esi- ja päraluunuki tagapinna vahe; rinnaümbermõõt (rü) mõõtlindiga esijalgade tagant ümebr rinna; kehamass kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel. sigade mõõtmed: eestis pole kehtestatud nõuet sigu mõõta ei hindamisel ega tõuraamatusse võtmisel. üldiselt on
Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: keha üldpikkus nina otsast saba otsani. Tüvepikkus nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. sirkliga. Kere põikpikkus õlanuki eesmisest punktist
saadakse rindkere, hammaste või jäsemete mõne päevaga PRAKTILISELT OLEMATU luude-liigeste ülesvõtted RISK väiksem kui 1: 1 000 000 kolju, põskkoobaste või mõne nädalaga MINIMAALNE RISK kaelapiirkonna ülesvõtted 1:1 000 000 kuni 1:100 000 mammograafia, puusaliigeste, mõne kuu kuni ühe VÄGA VÄIKE RISK lülisamba, kõhu- ja vaagnapiirkonna aastaga 1:100 000 kuni 1:10 000 ülesvõtted või peapiirkonna CT Kopsude või neerude isotoopuuring intravenoosne urograafia, mao ja mõne aastaga VÄIKE RISK soolestiku kontrastuuringud, 1:10 000 kuni 1:1 000 rindkere või kõhupiirkonna CT Luude isotoopuuring
Otsmiku laius (ol) kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. 18 VEISEKASVATUS Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: Keha üldpikkus nina otsast saba otsani. Tüvepikkus nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. Võetakse sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. Võetakse sirkliga.
Selle moodustavad luuline vaagen ning lihaste struktuur ja sidemed. Luuline vaagen koosneb puusaluudest (ossa coxae), mille moodustavad niudeluu (os ilium), häbemeluu (os pubis) ja istmikuluu (os ischii), ning ristluust (os sacrum). Sellele liitub all õndraluu (os coccygis), mis aga ei kuulu enam vaagnaringi juurde. Puusaluud asuvad ristluu külgedel ja on sellega ühendatud ristluu-niudeluu liigese (articulatio sacroiliaca) abil, ees aga häbemeluu liiduseks (symphysis pubica). Puusaliigeste külgedel puusanapas (acetabulum) kinnituvad mõlemal pool reieluud. Ristluu ülemine osa ja niudeluud moodustavad suure vaagna. Sellest piirjoonega eraldatud alumist osa, mis koosneb rist-, õndraluust ning häbeme- ja istmikuluudest, nimetatakse väikeseks vaagnaks. Vaagnavigastuste korral omavad tähtsust eelkõige vaagnaelundid, nimelt kusepõis (vesica urinaria), kusiti (urethra), pärasool (rectum), emakas (uterus), tupp (vagina), samuti suured
annaabi.ee 
