Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puud Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kask, õied, mööbli, vineeri, nõudlik, pargis, krobe, pikkuseks, seeme, tõrud, vaher, acer, peenike, putuktolmleja, keeta, kasvatatud, sajandeid, vanemana, parketi, pikaninapuu, vahtras, betula, pendula, lehtpuu, kased, kõiv, okstest, küttepuu, rahvuspuu, aprillis, kasemahl, tilia, ravimtaimed, korp, kuivades, noorest, niinepuu, lõhmus, hobukastanVäga hea väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu saastunud õhku, seetõttu levinud ka levinud ka haljastuses. haljastuses. Kasutatakse mitmeid võravorme. EESTIS: levinud metsapuu. Palju EESTIS: levinud pargipuu kasvatatakse ka parkides. Kasvutingimused külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Hästi Varjutaluv. Hästi arenenud sammasjuurestik, arenenud sammasjuurestik, väga väga tormikindel. Eluiga kuni 1200 aastat. tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab kännuvõsu. Annab palju kännuvõsu. VÕRDLUSTABEL – PEREKOND SAAR ja SIREL
rohelised, valminult aga helepruunid. Tolmleb mais, tuultolmleja. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. 6. Kasvunõuded: Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes, talvel väga külmakindel. Põuatundlik. Varjutaluv. Juurestik on pindmine, seetõttu esineb sageli tormikahjustusi. 7. Kasutus: Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme. Laialt kasutatav jõulupuu. Harilik kadakas (juniperus communis) KD: 1. Levila: Kasvab peaaegu kogu Euraasias, Põhja-Aafrika ja Põhja-Ameerikas, Eestis
juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga. KASUTAMINE Sobib kasvatada linnatingimustes. Talub hästi kärpimist. Taim on aeglase kasvuga ja sobib hästi pinnakattetaimeks
fotosünteesiv mass. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3
Harilik kuusk on pindmise juurestikuga, põua-, tormi- ja hiliskülma kartlik puuliik. Meie puudest saavutab harilik kuusk suurimad mõõtmed, näiteks Järvseljal on hariliku kuuse kõrguseks mõõdetud 43,8 m ja suurimaks diameetriks Pärnumaal kasvaval kuusel 1,0 m kõrguselt 137 cm (Relve, 2000). Harilik kuusk on linnaoludes üsna vastuvõtlik saastunud õhule ja okkad kipuvad kuivama. Varjutaluva liigina saab teda kasvatada teiste puude all ja vähese valgusega kohtades. Nõudlik mulla viljakuse suhtes, eelistades kasvada samades tingimustes nagu enamik lehtpuid. Ei talu seisvat vett ja kuivab sellistes tingimustes kiiresti. Talub suurepäraselt pügamist, seetõttu hea hekipuu. 5. Kanada ja must kuusk Kanada kuusk (Picea gláuca [Moench] Voss) 4 Glaucus sinakasroheline. Kuni 20...35 m kõrgune puu, tüvediameetriga 60...100 cm
Foto 8 Page 11 of 14 Tallinna Ehituskool Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu. Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis Kirjeldus Foto 9 Tamme lehed ja tõrud Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile. Lehed on äraspidimunajad, 7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni.
· Võrsed siledad. · Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. · kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks ning tselluloosi, paberimassi ja puidulaastude tootmiseks. Kvaliteetsema puiduga liike kasutatakse ka laevaehituses, vineeri valmistamiseks, siseviimistluseks ja resonantspuiduks. Puidust saadakse ka puidusütt. Nulgude viimaste aastate okastest (koos võrsetega) saadakse nuluõli. · väärtuslikud ilupuud, mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. 2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba)
Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik ilupuu, kasvatatakse jõulupuudeks ja pärgade tegemiseks. Väga varjutaluv, mullastiku suhtes nõudlik, ei talu õhusaastet. Perekond kuusk: Kuused on igihaljad suured ühekojalised tuultolmlejad puud. Okkad teritunud või tömpjad, kinnituvad 1 kaupa tugevalt puitunud näsakestele. Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad. Puit valkjas, kerge, vaigukäikudega. Perekonnas umbes 40 liiki (harilik, kanada, must, torkav, serbia). Eestisse on introdutseeritud u. 15 liiki, looduslikult kasvab h. kuusk. Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas
võrsed on siledad). Õied on ühesugulised ja puud ühekojalised. Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult. Punased kuni purpurjad emasõied asuvad eelmise aasta võrsete tippudes, õitsedes püstised, hiljem rippuvad. Käbid valmivad sama-aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub korp. Perekonnas umbes 45 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral, tihti mäestikes. Leviku keskpunktiks on Lääne- ja Kesk-Hiina mäestikud. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Perekonna liigid omavad suurt majanduslikku tähtsust tänu kvaliteetsele ja vastupidavale puidule. 2. Siberi ja palsamnulg
põikvastakuti. Sugukond Kõrgetüvelised hargneva laia võraga puud. Juglandaceae pähklipuulised Pungad soomusteta. Tähelepanuväärne koor, valgest punase ja Sugukond kaselised- mustani, ristikiuline, sageli ketendab ja erladub 1) Perekond kask Betula (Betulaceae) vettpidav väliskoor- toht; Pungad rootsud, väikesed, võrsed ruljad. Tavaline, hallist ja õhukesest kuni tumepruuni keskmise paksusega rõmeliseni ehk 2) Perekond lepp Alnus
maksimum ehk tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi vajadusi kõige vähem. Pilet 25 Sugukond Rosacae - roosõielised Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed. Lehed vahelduvad liht- või liitlehed, kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili. Taimed enamuses putuktolmlejad. Roosõielised ei ole niivõrd tuntud puiduandjad, kuivõrd aga paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju. Paljud liigid on suure tähtsusega iluaianduses rikkaliku õitsemise ja väga dekoratiivsete õite tõttu. Meil kasvab looduslikult üsna palju liike, õite ja viljade põhjal on sugukond jaotatud 4 alamsugukonnaks
(enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask – 29,5 %; ja kolmandal kohal kuusk – 18,8%. Hall-lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 9%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 6 % ja 3,7% (Aastaraamat Mets 2017). Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine (1988. a. moodustasid hall-lepikud 4,5% ja 2016. a. 9% puistute koosseisust). Männikute osatähtsus on vähenenud ca 0,4% e. keskmiselt 3000 ha aastas. Samal ajal on aga kõikide nimetatud puuliikide puistute pind absoluutarvuliselt suurenenud. Näiteks kui ca 50 a.
mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused ka neid kandvate okste kuivamise. teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31% Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad II kohal on kask 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt hall lepp 9% langevad maha ja moodustub oksavaba tüve Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib haab 6% laasumine
tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Kaunis lehestik on suvel valkja-sinaka varjundiga, sügisel aga punakas või violetne; suvel harmoniseerub lehestik hästi ka punakate võrsetega, talvel paistavad võrsed hästi silma lume või okaspuude taustal. Sobib istutamiseks nii üksi kui rühmana. Hooldus isekülvil või levimisel Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud stratifitseerimist, idanevad kuu jooksul. Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 % . 11 Kasutus ja lõikamine Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana
Sugukond Pinaceae Männilised Männiliste sugukonda kuulub kokku 10 perekonda ja veidi üle 250 liigi, mis on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Sugukonda kuuluvad © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 9 enamasti igihaljad ühekojalised tuultolmlejad puud, mõned liigid on ka põõsad. Ühekojaline - kahesuguliste või ühesuguliste (isas- või emas-) õitega taim, millel erinevasoolised õied kasvavad ühel ja samal isendil. Kahekojaline - taim, mille ühed isendid on ainult emasõitega ja teised isendid ainult isasõitega. Kahesuguline õis - õis, milles on nii tolmukad, kui ka emakas(d). Ühesuguline õis- õis, milles on kas ainult tolmukad, või ainult emakas või emakad. Okkad kinnituvad sugukonna esindajatel pikkvõrsetele üksikult, lühivõrsetele sageli mitmekaupa kimbus. Pikkvõrse - võrse, mille arenemisel punga telg pikeneb tugevasti, mistõttu
Puude hulka arvatuist on mitmed sellised, mis väga sageli kasvavad pigem põõsana näiteks verev kontpuu, harilik paakspuu, harilik kadakas. 5 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik Perekond jalakas (Ulmus) · harilik jalakas (Ulmus glabra) · künnapuu (Ulmus laevis) Perekond jugapuu (Taxus) · harilik jugapuu (Taxus baccata) Perekond kadakas (Juniperus) · harilik kadakas (Juniperus communis) Perekond kask (Betula) · arukask (Betula pendula) · sookask (Betula pubescens) Perekond kikkapuu (Euonymus) · harilik kikkapuu (Euonymus europaeus) Perekond kontpuu (Cornus) · verev kontpuu (Cornus alba) Perekond kuusk (Picea) · harilik kuusk (Picea abies) Perekond lepp (Alnus) · hall lepp (Alnus incana) · sanglepp (Alnus glutinosa) Perekond lodjapuu (Viburnum) · harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Perekond mänd (Pinus) · harilik mänd (Pinus sylvestris)
ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14. Mets ja temperatuur
Aastarõngad on kõigil lõikudel hästi eristuvad. Vaigukäike on arvukalt ja nad on koondunud aastarõngaste sügispuiduosasse. Männi puit on pehme ja seega hästi töödeldav, kuid seejuures võrdlemisi tugev. Kiud on sirged, mis teevad puidu hästi lõhestatavaks. Suur vaigusisaldus teeb puidu vastupidavaks mädanemisele ja hästi säilivaks. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Temast valmistatakse ka tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve, ehteid. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik (ammu elanud puude kivistunud vaik), mida kasutatakse nii kunstis kui ka meditsiinis ja ravimeid. Eesti suurimate mändide kõrgus on 42-43 m ja jämedaima läbimõõt u. 140 cm. Kuusk (Picea abies) ehk harilik kuusk on umbes 45 kuuseliigist ainus Eestis
annaabi.ee 
