laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'weoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid kahjustusi seekord ei esinenud, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik.
Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik Mauna Loa põhjaküljel asub Ühendriikide riikliku ookeani ja atmosfääriuurimiskeskuse
selge. Lääne pool on palju kuivem kliima. Mauna Loa on troopilises kliimas. Sooja temperatuuri madal tõus ja jahutab külma temperatuuri kõrgemal aastaringselt.Väga madalatel temperatuuridel tähendab, et sademeid esineb sageli lume kujul. Mauna Loa on kirjeldatud kui periglatsiaalses piirkonnas, kus külmumine ja sulatamine mängib olulist rolli maastiku kujundamisel. PURSKED Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid purustusi ei esinenud, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik. OHUD Mauna Loa on ootamatu, massiivne kokkuvarisemist volcano servadele, nagu mis tabas vulkaan lääne küljele 100000 kuni 200000 aastat tagasi. See vulkaan ei toonud eriti palju
sees olev suur hulk on üldiselt väga vedel Laava vood. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik. Käekäik Alates 1832, on Mauna Loa puhkenud 39 korda. Mauna Loa viimane purse toimus 24 märts - 15. aprill 1984. Viimastel vulkaanipursetel vulkaan ei põhjustanud
Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakasroheliseks maailmaks, milles meie praegu elame. Maakera teke 1. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid- peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium- kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. 2. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval- selle erandiga, et igal pool üle terve maakera purskusid vulkaanid. 3
Iga päev lõi Jumal mingi teatud asja näiteks Päikese ja mere. Sellest tulenevalt pidavat ka nädal seitse päeva kestma. Suure paugu teooria tekkis aga hiljem ning just seda teooriat peavad tänapäeva inimesed kõige tõenäolisemaks. Mina arvan, et Maa tekkimisel on olnud erinevaid nüansse ning sellepärast ma ei kipu otsustama, missugune teooria on õige, missugune mitte. 4-5 miljardit aastat tagasi moodustas Maa sisemuse kuum sulakivim. Kohtadest, kus maakoor oli õhem, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormita kivikamakas. Enne kui see kivikamakas lopsakaks ja roheliseks muutus, kulus veel kaks ja pool miljardit aastat. Ümber Maa tiirles õhuke kiht kosmilist tolmu. Sadade miljonite aastate jooksul pommitasid meie koduplaneeti veel komeedid ja suured kivikamakad, mis tekitasid suurel hulgal kraatreid. Igal pool ümber terve maakera purskasid vulkaanid
Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakas-roheliseks maailmaks. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi
TUNTUMAD KOMEEDID Inimkond tunneb neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad Halley komeet § Sai nimeks Halley komeet kui Edmond Halley arvutas komeedi orbiidi. § Esimene ette ennustatav komeet § Pöördub tagasi iga 76 aasta tagant 17P/Holmes § Avastatud 1892. aasta 6.novembril § Avastaja Edwin Holmes § Kui enne oli komeeti võimalik näha vaid teleskoobiga, siis aastal 2007 purskus komeedist välja suur kogus ainet ning komeet saavutas heleduse mida oli nüüd võimalik näha palja silmaga.
nende neetud riistapuudega, mis olid nagu 166 raamatus. väikesed hõbedast sõnnikuhargid või Neptunuse kolmpiid, mida saksa keeles gaffel'iteks kutsuti ja millel maakeeles nime polnudki. Siis tuli vasak käsi äkitselt õõnsa rõksatusega õla Kas sellist asja peab 9.klassi koolilaps küljest ära ja pidurita jäänud hobune sööstis lugema ??? lähematele raesõduritele rinnutsi otsa. Päratust õlahaavast purskus kaarjas verejuga ja mida 207 keegi poleks enam oodanud vanamees hakkas kisendama. 3. Mõtted, mis see raamat peale läbisaamist tekitas ! Raamatus oli suurepärane tõestus, et vahet pole, mis rahvusest oled, kui ise oled tubli, läheb sul kõik hästi. Ideaalne näide selleks oli Balthasar seal raamatus. 4. Kolm küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid ! 1. Kes võitis alanud sõja? 2
Jooksin maja juurest alla jõe poole ja hüppasin vette.Jahedas ja külmas vees võtsid mind vastu vetikad ja mitmed kala parved.Hakkasin ujuma ja otsisin oma käsi ja jalgu,kuid need olid kadunud.Need olid muutunud võimsaks sabaks ja loibadeks.Olin muutunud vaalaks. Mulle ei meeldinud raamatuse et Blake tahtis kõikidega paarituda ja ta lõi troopilisi taimi oma seemepurskega.Seda reite ja rindade rivi põrnitsedes tundsin ma närvilist sugutungi.Seeme purskus mulle pihku.kõikjal,kuhu ma läksin,pillutades oma seemet sel hommikusel ringkäigul,jätsin ma selja taha päikese poole tungiva uue elu. Mees nimega Blake varastab lennuki ja kukub ühe väikelinna kohal jõkke,millest ta ise pääseb.Edasi hakkavad toimuma imelikud asjad.Linn mattub troopilisse troopilisse taimestiku ja linna saabuvad imelikud loomad.Inimeste suhtumine muutub ja nad võtavad oma elu lõtvemalt- ei käi enam tööl,koolis ja lasteaias
põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad.Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid. Peale maa asustamist teatakse 150 vulkaanipurset ja need on aset leidnud iga viie aasta tagant. Kõige aktiivsem vulkaan Hekla on pursanud peale 1104. aastat 19 korda, ning seda teinekord loodusele väga hävitavate tagajärgedega. Aastatel 1947-48 kestis Hekla purse üle aasta. Hekla on jätkuvalt aktiivne ja viimati purskus ta aastal 2000. Vulkaanilisuse äärmise vastandina leidub Islandil üle 120-ne jääliustiku, mis katavad 11 922 km² saarest. Viimaste aastate jooksul on liustikud õhenenud ilmastiku soojenemise tõttu. Vatnajökull Lõuna-Islandil on Eroopa kõige suurem terviklik jääliustik. Selle paksus on umbes kilomeeter ja pindala 8 300 km². Eriti võimsad protsessid toimuvad paikades, kus tuli ja jää kohtuvad. 1996 aasta sügisel toimus vulkaanipurse Vatnajökulli liustiku all
m(1-fenüületanool)=0,038 mool *122 g/mol=4,64g Oodatav saagis kirjanduse alusel (72% teoreetilisest) 4,6g*0,72=3,312 Minuga saadud saagis 2,76g, mis on 2,76/4,6*100%=60 % teoreetilisest 2,76/3,321*100%=83,1 % literatuursest. Märkused töö käigus (kõrvalekalded eeskirjast) ATSETOFENOON Pärast seda, kui HCl-i eraldumine lakkas, hakkasin eemaldama potti, et reaktsioonisegu jahutada, aga kolb kukkus vastu poti äärt katki ning kogu reaktsioonisegu purskus potti ja tõmbekapi alusele laiali. Korjasin tahke materjali üles, panin katseklaasi ja lisasin 10% HCl-i. Ülejäänu vedeliku panin 500 ml jaotuslehtri. Ekstraheerisin seda eetriga, pesin vee ja NaOH- ga. Kuivatasin Na2SO4-ga. Filtrisin kolbi. Rotatooriga eraldasin eetri. 1-FENÜÜLETANOOL Selle asemel, et teha viimane destilleerimine vaakumdestillatsioonis, teostasin selle rotaatori abil. 1-fenüületanooli murdumisnäitajaks sain nD20=1,525. Saagis ja produkti iseloomustus
Sellise kujundliku võrdluse mõtles välja Cambridge`i ülikooli astronoom Arthur Eddington 1931. aastal. Pilt 1. Universum kui paisuv õhupall 3 2. Suur Pauk 2.1. Suure Paugu nimi Nicholas Mee kirjutab oma veebipäevikus Quantum Wave Publishing, et universumi algusel on kaasahaarav nimi Suur Pauk (inglise keeles the Big Bang), kuid see on eksitav. Nimi viitab plahvatusele, et Suur Pauk toimus kuskil, kus ühest ”kosmilisest munast” purskus välja aine, millest tekkisid galaktikad ja tähed. See viib eksiarvamusele, et kõik see juhtus mingis kindlas kohas, aga tegelikkuses toimus Suur Pauk kõikjal ühel ja samal ajal. Iga punkt ruumis on võrdsel kaugusel Suurest Paugust. Idee peitub teadmises, et universum tervikuna – ruum, aeg ja mateeria – said alguse 13,8 miljardit aastat tagasi, siis kui toimus Suur Pauk. 2.2. Kas see kõik tõesti ikka juhtus? Suure Paugu teooriat kinnitavad päris head tõendid, N. Mee sõnul
Kreeklaste puukultus, mis omakorda oli eeskujuks roomlastele, sarnaneb paljuski Põhja- ja Lääne- Euroopa rahvaste, keltide ja germaanlaste poolt omaks võetud tavadega. Puude ja hiite austamise kommetes on palju paralleele. Ka kreeklased pidasid puud elavaks olendiks ja nümfide elupaigaks. Viimased sündisid ja surid koos puudega. Sageli kuuldi neid kaeblevat, kui kirvehoop puud tabas ja veritses hoopide all nagu elusolend. Kui puuderüvetaja jumalanna Cerese hiies püha puu pihta lõi, purskus veri haavadest ja puu südamest kostus nümfi anuv hääl, et teda säästetaks, sest on ta ju jumalanna teener. Kuid kurjategija vastas: “Ole sa jumalanna kaaskodanlane või jumalanna ise, mind see ei sega!” ja viis oma patuteo häbematult lõpule. Nümf vandus talle kättemaksu: “Mina, Cerese poolt armastatud, elan siin puus ja surres määran sulle ärateenitud karistuse!” Kuidas taoline karistus välja võis näha, sellest jutustab poeet Apollonios (3. saj
Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite triivimise tulemusena. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav põrgulikult tuline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor on õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakas-roheliseks maailmaks. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi
Nendevahelises müüris oli pragu, mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all. Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end surnuks.. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. Thisbe tuli aga tagasi ning nähes Pyramuse laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi mooruspuu marjad punased. Orpheus ja Eurydike Orpheus oli surelike suurim muusik, tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaande ja Traakia(triaaklased oli muusikaalseim rahvus Kreekas) kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema muusikale vastu panna. Orpheus seilas koos Iasoniga "Argol"
Kuid see ei kaitsnud neid suure katastroofi eest, mis nad lõpuks hävitas. Kreeta naabrusel olevalt saaarelt, nimega Santorini, avastati tuha alt linna jäänused. Linn oli maetud tuha alla, mis säilitas linna üle 30 sajandi. Ka siin linnas on arhidektuur väga kõrgel tasemel, täpselt nagu Kreetal, mis edestas kõiki teisi selle aja kultuure. Ka sel linnal oli arenenud veesüsteem, kusjuures oli igal majal tualett ja vannituba. Santorini on vulkaaniline saar, vulkaan purskus 3.5 tuhat aastat tagasi, hävitades osaliselt saare ja tehes ränka kahju ka ümbruses asuvatele saartele. Vulkaanipurse oli hiigelsuur, kuna vulkaani tükke on leitud nii Niiluse delta lähedalt kui ka Mustast merest. Platoni kirjelduse järgi oli Atlantis ringi kujuline linn, milles oli kõrgelt arenenud arhidektuur ja veesüsteem. Platon mainis, et Atlantis ehitati kindlatest kivimitest, mis olid valget, musta ja punast värvi. Just sellised kivimid asuvad Santorinil ja Kreetal
armastust. Kõige ilusam naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa HELENA. Veel üks pikantne lugu taevakuningannast Herast. Te ju teate, et kreeklaste vägilase Heraklese ema oli surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on Linnutee e. Galaktika (kreeka k.: gala piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja vene keeles . _____________ 1 Kronos titaan (hiiglane); temast sai Rhea abikaasa; ta neelas alla oma lapsed, niipea kui Rhea oli nad sünnitanud; viimasena sündis Zeus, kuid tema asemel andis Rhea Kronosele mähkmeisse mässitud kivi;
põhjatorni majahoidja William Rodriguez, viimane inimene, kes tornidest elusana väljus, kirjeldas terrorirünnakule mõni sekund varem eelnenud hiiglaslikku plahvatust põhjatorni keldris. Kõrvulukustavaid plahvatusi kaksiktornide all, aga ka mujal hoonete sisemuses olid kuulnud teisedki tunnistajad. Seinad varisesid, lambid kukkusid alla, koguni autod lömastusid maa-aluses garaazis. Filmisalvestistelt oli näha, kuidas enne torni kokkulangemist mitmest alumiste korruste aknast tuleleeke purskus. Smallstorm on veendunud, et plahvatusi said tekitada üksnes arvuti teel juhitavad lõhkeained. Ka Manhattani vallutanud lämmatavate tolmu- ja tuhapilvede lillkapsakuju viitavat lõhkeainetega tehtavatele lammutustöödele. (12) Lõhkeainetele viitab ka internetileheküljel Vanglaplaneet (13) avaldatud pikem analüüs, mida ilmestavad mitmed fotod ja videod. Autor küsib, miks kaksiktornid vajusid kokku ilusti
Jõudnud Traakia mägedesse, pöördus ta veel kord meeleheites ringi, mäetipud värvusid tema haavade verest erepunaseks. Sealtpeale kutsutakse seda paikkonda Veremägedeks. Viimaks jõudis tagaaetud koletis Sitsiiliasse, kus Zeus heitis tema pihta sada piksenoolt ja põletas korraga ära kõik ta pead. Koletis langes maha, tema maokeha mattus leekidesse. Kindluse mõttes tõstis Zeus Typhoni peale terve mäe, kui koletist õgiv tuli purskus mäetipust välja ning tekkis vulkaan. Etna on selle nimi ning see suitseb tänapäevani. Isegi sealt, kuhu ta on maetud, võib Typhon ikka veel levitada hirmu ja hukatust. Jälle naasis Zeus võidukalt Olümposele. Kõik jumalate vaenlased olid nüüd purustatud ja olümplased võisid rahus maailma valitseda. Kuid kõigepealt tuli purustatud maa uuesti viljakanvaks muuta ning tuua inimeste huultele rahumeelne naeratus
See seinapragu saigi nende suhtlemisvahendiks. Lõpuks otsustasid nad kohtuda Ninuse haual kõrge mooruspuu all. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks ja veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. T tuli aga tagasi ning nähes P laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. "ORPHEUS JA EURYDIKE" Orpheus oli surelike suurim muusik. O abiellus Eurydikega, kuid pärast pulmi salvas E'd madu ning naine suri. O otsustas E allilmast tagasi tuua. Hades lubas, kuid ainsaks tingimuseks oli et O ei tohtinud tagasiteel maa peale kordagi tagasi vaadata, muidu läheb E tagasi allilma. Kui O oli maa peale tagasi jõudnud keeras ta kohe ringi, ent E polnud veel
Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja vene keeles . NB! Suurenda pilti! Imikueas Herakles kägistamas Hera saadetud madusid. Pompei seinamaal. Kui Herakles oli veel imikueas, saatis Zeusi abikaasa Hera kaks madu last surmama, aga väikemees kägistas maod. Seda stseeni on tihti kujutatud vaasimaalidel
selle kihtide surve all. On kristallsed, tihedad, suure survetugevusega ja ilmastikukindlad. Tüüpilised mineraalid: kvarts, so.kristalne SiO2 , päevakivi, vilk Tüüpilised näited graniit Efusiivsed e. purskekivimid on tekkinud magma voolamisel välja maapinna lõhedest on jahtunud tunduvalt kiiremini seega on peeneteralisem ja poorsem (kuna on olnud väiksema rõhu all). Purdsed magmakivimid tekkisid tugeva vulkaanilise tugevuse tagajärjel magma purskus atmosfääri tardus ja moodustas klaasja struktuuriga poorse sõmera purru. Nii on tekkinud pimsskivid, vulk. liivad ja tuhad. Kui hiljem sõmermaterjalide terad liitusid kas surve mõjul või loodusliku sideainega, kujunesid tsementeerunud purdkivimid nagu vulk tufid, trassid, tuffilised laavad. 2.2.Settekivimid Settekivimid on tekkinud kas teiste kivimite lagunemisel temperatuuri muutumise, niiskumise-kuivamise, vee ja teiste mehaaniliste tegurite mõjul (maa pinnal ladestunud ja
tsirkoonikristallid Lääne-Austraaliast ning vanimateks säilinud Maa kivimiteks on 4,03 miljardi aasta vanused Acasta gneisid Loode-Kanadast. 3. MAAKERA TEKE Maa sisemuse moodustas umbes 4,5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid, peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium, kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval,kuid selle erinevusega, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid.
pragu, mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all. Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks.. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. T tuli aga tagasi ning nähes P laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi mooruspuu marjad punased. Shakespeare'I Romeo ja Julia arhetüüp! 9.pilet ORPHEUS JA EURYDIKE Orpheus oli surelike suurim muusik, tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaanni ja Traakia, kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema muusikale vastu panna. O seilas koos Iasoniga "Argol". O päästis mehed sireenide käest,
nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all. Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks.. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. T tuli aga tagasi ning nähes P laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi mooruspuu marjad punased. Shakespeare’I Romeo ja Julia arhetüüp! 9.pilet ORPHEUS JA EURYDIKE Orpheus oli surelike suurim muusik, tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaanni ja Traakia, kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema muusikale vastu panna. O seilas koos Iasoniga “Argol”
Viimaks otsustasid nad kohtuda. Mõlemad hiilisid öösel välja ja pidid kokku saama Ninuse haual. Pyramos polnud veel kohale jõudnud, kui Thisbe teda ootas. Viimane nägi aga kuuvalgel emalõvi ja põgenes, kuid tema loor jäi temast maha. Lõvi aga rebis loori ribadeks. Hiljem jõudis Pyramos kohale ja nägi lõhkist loori ning järeldas, et lõvi on ka Thisbe lõhki rebinud. Pyramos süüdistas selles ennast ning torkas mõõga enesele rindu. Veri purskus mooruspuumarjadele ja värvis need tumepunaseks. Thisbe aga muretses ja tuli tagasi kohtumispaigale. Ta nägi puu all Pyramost, kes hetk hiljem suri. Thisbe märkas mõõka ja torkas selle omale rindu. Sellest ajast peale on nende märgiks mooruspuu tumepunased marjad. PILET NR 9 ORPHEUS & EURYDIKE Orpheus oli muusik, kes suutis oma pillimänguga kõiki võluda. Orpheus abiellus Eurydikega, kuid nende õnn jäi üürikeseks. Kohe pärast pulmi jalutasid nad aasal,
«Ütlesin teile juba, härra, et pikardialast tuntakse õieti alles tegevuse juures. Pealegi on siin minu kodukoht, see annab mulle tublisti hoogu juurde.» Ning veelgi rohkem hobuseid kannustades jõudsid nad ilma peatumata Saint-Omeri. Saint-Omeris lasksid nad hobustel puhata, valjad käe ümber, et kõigeks valmis olla, sõid püstijalu tänaval ja kihutasid siis edasi. Sada sammu enne Calais' väravaid langes kokku d'Ar-tagnani hobune ja ükski vägi ei suutnud teda enam üles ajada; veri purskus tal ninast ja silmist. Jäi üle veel Planchet' hobune, see aga oli peatunud ja ei liikunud enam paigast. Nagu öeldud, olid nad õnneks ainult sada sammu linnast eemal. Nad jätsid hobused maanteele ja jooksid sadamasse. Planchet juhtis isanda tähelepanu aadlikule, kes tuli oma teenriga, ja oli neist ainult viiskümmend sammu eespool. Nad lähenesid kiiresti aadlikule, kellel näis olevat tuline rutt. Tema säärsaapad olid
Indrek seisis, nagu oleks ta ise selle riistapuuga pähe saanud, mida ta ikka veel käes hoidis. Äkki tormas ta klassist välja. Ta ei teadnud, kuhu minna või mis teha, tahtis ainult tormata, joosta. Vististi oleks tema jooks lõppenud ülal direktori ukse taga, kui mitte juhuslikult teele poleks sattunud härra Ollino, kes ta kinni pidas ja rahulikult küsis: ,,Mis on? Mis on juhtunud? Teil pole ju nägu ees ollagi." ,,Lõin Tigapuu maha," vastas Indrek ja purskus ise ei tea miks nutma. ,,Miks? Kus? Millal siis?" päris Ollino. ,,Praegu... seal... klassis," vastas Indrek. Nad läksid õnnetusepaigale. Kohutav teade käis kulutulena läbi ruumide ja uudishimulikke nägusid sadas kui vihma kokku. Õnneks kõlises samal silmapilgul kell ja Ollino käratas poistele: ,,Sööma! Silmapilk! Et ma ainustki nägu enam ei näe!" Nõnda olid nad varsti kahekesi ja läksid klassi, kus pidi lamama mahalöödud Tigapuu. Aga see