Ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: Eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge(sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel ( ka kurgumandel) (tonsilla palatina). 2. Hambad(dentes, ordtens): Jäävhambad(dentes permanentes): Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast(dens incivus) -1 silmahammas(dens caninus) -2 eespurihammast(dens permolaris) -3 purihammast(dens molaris) Piimahambad(dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis5: -2 lõikehammast, -1 silmahammas -2 purihammast(eespurihambaid pole). Hamba osad: a) (Hamba)kroon(corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael(cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juue(-ed)(radix dentis) Juurte arv:
Mikrotoitained: Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. 4. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. Hammaste jaotus: 20 piimahammast, 30 jäävhammast 8 lõikehammast(üleval,all),4 silmahammast, 12 purihammast taga, 8 ees Ehitus: 5. Nimeta kõik seedenäärmed, mida nad seedivad? Süljenäärmed(alustab süsivesikute seedimist),Maonäärmed(alustab valkude seedimist),Maks(alustab rasvade seedimist),Kõhunääre(seedib rasvu,süsivesikuid,valke),Soolenäärmed(seedib süsivesikuid) 6. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad? Seedeelund, Seediv toitaine, Seedenäärme abil Suu, Süsivesikud, Süljenäärmed Magu, Valgud, Maonäärmed
2 kurgumandlit - kurgu kaarte vahel Keelemandel keelejuure piirkonnas 2 tõrvemandlit tõrvekanali suubumisel neelu Hammaste arv, liigid Neelumandel - neelulaes 20 piimahammast 2 lõike, 1 silma ja 2 purihammast 32 jäävhammast 2 lõike, 1 silma, 2 Hamba ehitus eespuri ja 3 purihammast Hambakroon, hambakael, hambajuur Suured süljenäärmed, nende asend, Email, dentiin, hambaõõs, ige, avanemine suuõõnde juurekanal, juuretipumulk 6 süljenääret, kokku 3 paari
kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest. 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenääret;
Orav on pika koheva sabaga, suhteliselt ümara peaga, püstiste kõrvadega ja eesjalgadest pikemate tagajalgadega nõtke loomake.Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Saba on oraval tüürikas puult puule hüppamisel. Kõrva otstes on karvatutid, mis talikarvastikus on pikemad ja mõrgatavamad. Varbaid on kõigil jalgadel viis, kuid eesjalgadel on viies varvas vähe arenenud. Oraval on 12 lõikehammast, mitte ühtegi silmahammast, 18 purihammast ja kokku 222hammast. Orava keha on 2025cm pikk, saba, aga 2030cm. Orav kaalub umbes 170400g. Suvel on orava karvastik ülapoolelt erkpunakaspruun, kahkjas või koguni hallikas.Selja keskel karv tumeneb. Alapoolelt ehk kõhu alt ja käpa sisekülgedelt määrdunud kollakasvalge. Talvel on orav ülapoolelt mitut tooni hall, alapoolel endine. Parasvöötmes vahetavad oravad kaks korda aastas karva, kuid sabakarvad vahetuvad selle aja jooksul vaid üks kord.Tavaliselt
valulikkust lõualiigeses ja mälumislihastes. Inimesel on looduse poolt kaasa antud kaks hambakomplekti: piimahambad ja jäävhambad, millest kirjeldan ka oma referaadis. Peale hammaste kirjutan ka nende lõikumisest. 1. PIIMAHAMBAD Inimese kõige esimesed hambad on piimahambad. Need on väikesed, vormilt ümarad, madalamad, töntsakamad ja piimjas-sinaka värvivarjundiga. Lapsel on 20 piimahammast, neist 4 lõike-, 2 silma- ja 4 purihammast nii üla- kui ka alalõuas. Piimahambad on vajalikud toidu peenestamiseks ning lõualuude kasvamisel säilitades ruumi jäävhammastele. ·Piimahambaid nimetatakse ka ajutiseks hammaskonnaks. 2. JÄÄVHAMBAD Jäävhambad on tugeva struktuuriga hambad, mis vahetavad välja piimahambad. Võrreldes piimahammastega on nad mõõtmetelt suuremad. Hambavärvus on inimestel erinev, see võib varieeruda valge, kollaka, hallika, pruunika ja roheka nüansi vahel
Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenääret;
massiivne pea esileulatuva koonuga. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Ta on võimeline vajaduse korral hiilima täiesti hääletult või arendama joostes suurt kiirust. Inimest märgates paneb ta kiiresti plehku. Vaid väikeste poegadega või haavatud karu võib olla inimesele ohtlik. Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks
Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega.Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad kroonid. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. Magu on ühe valendikuga. Pimesool puudub. Sool on 710 m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. 4 Toitumine
ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge (sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel (ka kurgumandel) (tonsilla palatina). Hambad (dentes, odontes) A)Jäävhambad (dentes permanentes) : Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast (dens incisivus) -1 silmahammas (dens caninus) -2 eespurihammast (dens premolaris) -3 purihammast (dens molaris) B) Piimahambad (dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis 5: 2 lõikehammast, 1 silmahammas ja 2 purihammast; eespurihambaid pole. Hamba osad: a)(Hamba) kroon (corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael (cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juur(-ed) (radix dentis) Juurte arv: lõikehambad ja silmahambad – 1 juur;
niivõrd kängu jäänud asurkonnaga kui looduslikest tingimustest põhjustatud mõjutustega. Looma vanuse saab paika panna alalõualuus asuvaid hambaid uurides. Lõualuid ei valgendata, sest valgendatud hammastel osutub vanuse määramine peaaegu et võimatuks. Vanuse määramisel on olulise tähtsusega tagumine esipurihammas, mis talledel on kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1 1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958. 7 3. Kiskjad Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt. Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit.
köha, nohu, valge ja suurenemine; temperatuuri tõus silma lööbevaba; peavalu; halb sisekesta palavik; enesetunne; põletik-> peavalu; konjuktiviit valguskartus; oksendamine põskede ; keel limaskestadel vaarikpunane purihammast , angiin e kohal- Kopliki laigud vaktsiin Leetrid- On olemas punetised- Plaaniline varicellavastased mumps immuniseerimine nõrgestatud elu vaktsiin 1a ja nõrgestatud vaktsiinid, mida 13 a vanustel elusvaktsiiniga_ plaaniliselt ei
korda minutis) Düspnoe – hingeldus. Ühe hingetõmbega kopsudesse minev õhuhulk(ml) suureneb. 4.Seedeelundkonna iseärasused Suus Imiku süljes puudub põhilise ensüümi – amülaasi aktiivsus, mis lõhustaks toitaineid. Esimesed piimahambad ilmnevad 5-6 kuu vanuselt, 1-aastasel on tavaliselt suus 8 hammast, 3-aastasel on kõik 20 piimahammast juba suus. 6-7 aastaselt algab asendumine jäävhammastega ning lõpeb puberteedi alguses. Peale piimahammaste on veel 8-12 purihammast, millest 4 tarkusehambad. Maos Mao seinas: serooskest, lihaskest, limaskest. Limaskest kõige seesmine, sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret. Vastsündinu mao maht: 30-35 ml, suureneb iga kuu 20-25 ml võrra. Imiku magu tühjeneb rinnaga toitmisel iga 2-2,5 h, kunstlikul toitmisel iga 3 h. 1-aastasel on mao maht 250 ml, 3-aastasel 600 ml, 10-12 aastasel 1,5 l, täiskasvanul 3 l. HCl teke kujuneb alles 2,5-4 aastaselt, imikul on happesus tingitud ainult piimhappest.
· 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi närvid ja veresooned, mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine). 75. Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta mandlid, paiknemine Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist
2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi – närvid ja veresooned, mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine). 75. Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta mandlid, paiknemine Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist
Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast purihammast kutsutakse tarkusehambaks. Teine purihammas vahetub üldiselt kuni 16.ndal eluaastal. Tarkusehammas moodustab erandi, tema 18-30 eluaastal või jääb hoopis igeme sisse. Süljenäärmed suured ja väikesed. Väikesed on suulael, põskedel. Suuri on 3 paari. Alalõua süljenääre, keelealune süljenääre, kõrvalsüljenääre. Ööpäevas u 1,5 l sülge. Sülje kogus sõltub toidukordade arvust, toidu konsistentsist (kuivale toidule eritub rohkem), hape
4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks 2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 3 purihammast DENTES MOLARES mälumiseks 7. Keele funktsioonid LINGUA Kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 8. Süljenäärmed ja avanemiskohad GLANDULAE SALVIALES Kõrvasüljenääre GLANDULA PAROTIS Asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse. Alalõuaalune nääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS Asub mõlemal pool nägu
2 lõikehammast, dens incisivus -toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas, dens caninus -haaramiseks(murdmiseks) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 2 eespurihammast, dentes praemolares -tükeldamiseks 3 purihammast, dentes molares -mälumiseks, viimane n.n. tarkusehammas ei pruugi alati lõikuda, või areneb rudimentaalsena e. alaarenenuna. http://images.google.com/imgres?imgurl= http://images.google.com/imgres?imgurl= Igal hambal on järgnevad osad: igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael, luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt. Hambakrooni ja kaela
kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 5.4-6.0, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7.8-ni. II Orgaanilisedained: ·Antibakteriaalse toimega valgud (sialoperoksüdaas, laktoferriin ja lüsosüüm) ja immunoglobuliinid (IgA, IgG, IgM). ·Seedeensüümidest--amülaasi. Hambad: ·2 lõikehammast (üks juur) ·1 silmahammas (üks juur) ·2 eespurihammast (kaks juurt) ·2 purihammast (ülemistel kolm juurt, alumistel kaks juurt) ·1 tarkusehammas (kui arenevad välja, siis sama eelmisega) 8 kokku x 4= 32 ·Igal hambal (dens) võime eristada järgmisi osi: igemest väljaulatuvat krooni (1), igemega kaetud lühikest kaela (2)ja hambasombu sees asetsevat juurt (3). Hambas leiame hambaõõne, mis on täidetud hambasäsiga (8)(pulpadentis). Viimane sisaldab sidekude, veresooni ja närvilõpmeid ning on seetõttu väga tundlik (hambavalu!).
annaabi.ee 
