Fotomeetriline punanihe on punanihe, mille leidmiseks võrreldakse logaritmilises lainepikkuste skaalas kahe galaktika spektrite keskmisi energiajaotusi ning hinnatakse nende jaotuste omavahelist nihet. Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat)kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel. Gravitatsioonilise punanihke suurusjärk on valgete kääbuste puhul umbes 10-4. Seda efekti on mõõdetud ka Maa gravitatsiooniväljas, kus punanihke suuruseks on 10-9. Et gravitatsiooniline punanihe on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline tema raadiusega, on efekt tunduvalt suurem mustade aukude läheduses. Gravitatsioonilist punanihet põhjustab tugev gravitatsiooniväli. Eemalseisva vaatleja jaoks tugevas gravitatsiooniväljas aeg aeglustub, aeglustuvad kõik protsessid, kaasaarvatud
kuumad! 8. Mis on galaktika? - Galaktika on sadadest miljarditest tähtedest koosnev tähesaar või tähesüsteem, mida hoiab koos gravitatsioon. Meie Galaktikat nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. 9. Universumi ehitus.- Peamiselt koosneb Universum tumeainest, tumeenergiast, veel ka vesinikust ja heeliumist. Universumis on miljardeid galaktikaid, mis paiknevad kettide ja kihtidena, moodustades kärgja struktuuri 10. Hubble`i seadus. - Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. 11. Päikese laigud ja aktiivsus. - Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat, aga kui nende magnetvälja polaarsust, siis 22,08 aastat. Fotosfääri alla tõusvate
Hubble hakkas süstematiseerima vaadeldud galaktikaid kuju järgi: korrapäratud, elliptilised, spiraalsed ja varbspiraalsed. Samuti määras ta ära nende kaugused ning uuris nende sisaldust ja valgusmustreid. Just seetõttu tegi ta veel teisegi kaaluka avastuse galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini need taanduvad. Vaatlused viisid lõpuks Hubble'i seaduse ehk punanihke seaduse formuleerimiseni 1929. aastal. Hubble'i seadus tõestas, et universum paisub. Hubble arvutas ka välja, et Suur Pauk toimus 2 miljardit aastat tagasi. Hilisemad arvutused on selle nihutanud aga ajale 13 miljardit aastat tagasi. Selleks ajaks oli Albert Einstein maailmale juba tutvustanud oma üldrelatiivsusteooriat ning avastanud, et selle järgi pidi universum kas paisuma kui kokku tõmbuma. Võimetu
Nende kiirgav pind suureneb siiski piisavalt palju, et nende absoluutne heledus kasvab vaatamata efektiivse temperatuuri langusele. Hertzsprungi-Russelli diagrammil paiknevad punased hiiud peajada kohal ning moodustavad sellest selgesti eristuva rühma. Väga väikesed tähed, mille mass on väiksem kui 0,2 Päikese massi, muutuvad peajadalt lahkudes kohe valgeteks kääbusteks ilma vahepealse punase hiiu staadiumita. Mis on Hubble’i seadus ja Hubble’i konstant? Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast(.v=Hr, kus H on Hubble’i konstant). Mis on kvasarid? Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Mis on antroopsusprintsiip? Antroopsusprintsiip (inglise keeles anthropic principle) on tees, mille
3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab tuhm n.ö. varras. 4) Korrapäratud galaktikad puudub konkreetne kuju. 5) Aktiivsed galaktikad kvasarid kõige heledamad objektid maailmaruumis. nn Universumi majakad - nende järgi hinnatakse universumi mõõtmeid. Kiirgavad sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. S: Galaktikate punanihe on võrdeline galaktika kaugusega meist. St, mida kaugemal asub galaktika, seda kiiremini ta meist eemaldub.
J.Ke ple r N.Kope rnik G.Galile o I.Ne wton Astronoomia ajalugu · 20. sajandil tõestati, et meie galaktika ehk linnutee on vaid üks paljudest galaktikatest ning, et universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. · 20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. · Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. · Hubble 'i s e adus ehk punanihke s e adus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Universumi paisumine pärast Suurt Pauku. S uur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Planetoloogia
3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab tuhm n.ö. varras. 4) Korrapäratud galaktikad puudub konkreetne kuju. 5) Aktiivsed galaktikad kvasarid kõige heledamad objektid maailmaruumis. nn Universumi majakad - nende järgi hinnatakse universumi mõõtmeid. Kiirgavad sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. S: Galaktikate punanihe on võrdeline galaktika kaugusega meist. St, mida kaugemal asub galaktika, seda kiiremini ta meist eemaldub.
musta auku (mille mass võrdub umbes 10 Päikese massiga), näevad astronaudid oma teekonnal järgmist pilti. Kui rakett on veel väga kaugel mustast august, siis esi- illuminaatorist avaneva vaatevälja keskpunktis on märgata vaid väikest tumedat laiku. Tumeda laigu vahetus läheduses on taevas moondunud, ülejäänud osas näeb see välja täiesti tavaline (joonis 1). Valgus galaktikatelt ja tähtedelt, mis paistavad raketi tagumisest illuminaatorist, on astronautideni jõudes tugevas punanihke seisundis (joonis 2). Joonis 1. Vaade raketi esi-illuminaatorist. Joonis 2. Vaade raketi tagumisest illuminaatorist. Sündmuste horisondil täidab must auk vaid poole vaateväljast, mis avaneb esi- illuminaatorist. Seda tänu aberratsiooni efektile, mis kaasneb suurte kiirustega. Esi- illuminaatorist näha olev taevas on musta augu ümbruses tugevasti moondunud: astronaudid näevad suuremat osa meie universumi tähtedest ja galaktikatest.
c) Ekvaatoril d) Mõnes muus kohas 2. Millises kohas Maal näeb vaatleja V tähe ööpäevast teed taevasfääril nii , nagu see on kujutatud kõrvaloleval joonisel? (paremale suunduv nool) lõunapoolkeral. 3. Neptuun, mille keskmine kaugus Päikesest on 30 a.ü., avastati 1846.a. Mis aastal lõpetab Neptuun ümber Päikese oma esimese täistiiru, arvestades avastamise ajast? 1/T2ruudus=1/30kuubis. (164,3) 4. Spektrijoone punanihke järgi määrati galaktika eemaldumise kiiruseks 250km/s. Kui kaugel asub see galaktika meist? Vanus anda kilomeetrites. v=H*s s=v/H. S=250/75(see 75 on const)=3,33 Mpc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m 5. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesest, planeetidest, tähtedest, asteroididest. 6. Loetlege 8 suurt planeeti alates Päikesest! Merkuur, Veenus, Maa(kuu), Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Mis on komeet
sisaldavad vähem metalle. Seda seletavad kosmoloogilist printsiipi rakendavad teadlased falsifitseerimatu oletusega, et galaktikate populatsiooni muutusele piki vaatekiirt vastab muutus homogeenses Universumis kui tervikus. Kosmoloogid on ühel meelel, et kaugete galaktikate vaatlusandmete põhjal peab Universum kosmoloogilise printsiibi järgi olema mittestaatiline. Kõik vaatekiired peavad olema sünkroonsed, nii et ühesuguse punanihke suurusega galaktikad peavad olema ühel ja samal arenguastmel. Mittestaatiline Universum saadakse ka kosmoloogilise printsiibi rakendamisel üldrelatiivsusteooriale. Kosmoloogilise printsiibi üks järelm on, et Universumi suurimad diskreetsed struktuurid on mehhaanilises tasakaalus. Aine homogeensus ja isotroopsus kõige suuremates mastaapides tähendaks seda, et kõige suuremad diskreetsed struktuurid on osad ühestainsast mittediskreetsest vormist, nii nagu leivaraasukesed on leiva osad
materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Hubble'i seadus ehk punanihe ning Universumi paisumine Kui Hubble hakkas süstematiseerima galaktikaid, avastas ta, et galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini kihutavad need eemale (vt. Lisa 1). 1929. aastal jõudis ta Hubble'i seaduse ehk punanihke seaduse sõnastamiseni. See kujutab endast empiirilist seadust, mille järgi galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. Jäädvustades tähevalguse värvilist kujutist, saavad astronoomid teada, kui kiiresti täht liigub. Kui täht liigub vaatlejast eemale, siis on tähelt lähtuvad valguslained väljaveninud. See põhjustab kujutise nihkumist spektri punase otsa poole. Selle niinimetatud punanihke suuruse
1012 kilomeetriga. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana Linnuteena. Meie Galaktika on spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksunetähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc. Galaktikate kaugusi saab määrata tsefiidide, täheparvede või dünaamilisel meetodil. Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Hubble´i konstant = 75 km/(s*Mpc) Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Galaktikad ei kogune ruumis mitte parvedesse (ehkki on neidki), vaid kihtidesse ja kettidesse, mille vahele jäävad tühikud. Galaktikate ruumjaotus -- seda nimetatakse Universumi suuremastaabiliseks
Tähed liiguvad korrapäratult ja kiirused tsentri suunas suurenevad. III Varbspiraalsed galaktikad- ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab nn. varras(?) IV Korrapäratud galaktikad- neil ei ole konkreetset kuju. V Aktiivsed galaktikad ja kasarid- kombiversumi majakad, nende järgi eristatakse universi mõõtmeid. Kõige heledamad objektid. *Galaktikad moodustavad Galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Punanihke abil, galaktikate spektris. Kõik spektri jooned nihkuvad spektri punase värvi poole. (punane,oranssssss, kollane, roheline, sinine, violetne) Punanihe tekib, kui galaktika eemaldub meist mingi kiirusega. Mõõtes tema suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktikate kauguse. 5 Mis on Habblei seadus ja Habblei konstans? Seadus võimaldab määrata galaktikate kaugusi. Galaktika punanihe on võrdeline galaktika
aastal esimese kosmoloogilise mudeli (nn Einsteini mudeli). · ALEKSANDER FRIEDMAN konstrueeris 1922.aastal teoreetiliselt tänapäeva kosmoloogia aluseks oleva mudeli (Friedman´i mudeli). · GEORGE GAMOW püstitas 1948.aastal paisuva Universumi "Kuuma" mudeli, selgitamaks elementaarosakeste vastastikmõju ja aatomite tekkimist varases Universumis. · EDWIN HUBBLE avastas vaatuslikul teel 1929.aastal kosmoloogilise punanihke (Hubble´i seaduse). · ARNO A. PENZIAS ja ROBERT W. WILSON avastasid 1965.aastal kosmilise mikrolainelise foonkiirguse (reliktkiirgus, mis pärineb ajast, kui Universumis tekkisid esimesed aatomid). Kosmoloogiliste mudelite teoreetilised alused · Üldrelatiivsusteooria (ÜRT), · Friedman´i mudel, mis järeldus ÜRT-st ja kosmoloogilisest printsiibist, · Elementaarosakeste teooria. Kosmoloogiliste mudelite vaatuslikud alused Kosmoloogiline printsiip:
tähe pinnal, kui see saavutas Schwarzschildi raadiuse, lihtsalt seisma ja igasugune liikumine lakkas. (Siin ilmneb aja suhtelisus: ülitugevas gravitatsiooniväljas aja kulg aeglustub!). Samal ajal paistab täht järjest punasem ja tumedam, kuni lõpuks muutub nähtamatuks. Sellise "värvide mängu" põhjustab jällegi tugev gravitatsioon. Tugev gravitatsioon kutsub esile punanihke tähe pinnalt vaatlejani jõudnud valgus punaneb. Mustade aukude kokkupõrkel gravitatsioonilained Tähe massiga mustad augud võivad kasvada tõmmates kaastähte ümbritsevat gaasi. (toiduks: gaas ja tolm) Kuidas surevad? Kvantaurustumine (Hawkinsi avastus) See põhineb tõsiasjal, et väli augu sees pole tardunud, vaid liigub koos kõige muuga tsentri poole.
kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Maailmas · Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. · Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. · Hubble mõõtis gravitatsiooniläätse efekti, Subaru ja VLT punanihke ehk kauguse ning röntgenteleskoop kuuma röntgengaasi jaotuse galakikaparvedes, mis on tavalise aine suurim osa universumis. · Teleskoopide abil on mõõdistatud kujutletav 2 ruutkraadiline ekvatoriaalne ala ehk vaadeldav ala ei ole kujutatud pildina, vaid see on ruumiline. · COSMOS-es rakendatakse tööle gravitatsiooniläätsed, mis on ainuke kindel vahend, musta aine omaduste uurimiseks. Hubble · USA kosmoseteleskoobi Hubble tähtsaim fotokaamera.
kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv halo. Päike ei ole meie galaktika keskel(u 8,5 kPv kaugusel keskpunktist.) Taevas on teleskoobiga näha veel taolisi udupilvi, nagu Linnutee. Tänapäeval on teada, et need udukogud koosnevad tähtedest(tänu paremate teleskoobide kasutuselevõtule). Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt. Spiraalsete galaktikate ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad. Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V = H*r Hubble konstant on 75 km/s/mPc Pindheledus, värvus, koostis Spiraalsed ja varbspiraalsed ja kprrapäratud galaktikad sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Eliiptilistes galaktikates gaas ja tolm tavaliselt puudub. Galaktikade värv on kollakasvalge. Galaktikate koostis: Tähed jagunevad keemiliselt kahte rühma. Esimene ketta
Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. 12.Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks?
Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. 12.Milliseid galaktikaid nim aktiivseteks?
3 Hubble'i klassifikatsioon Edwin Powell Hubble (20. november 1899 28. september 1953) oli Ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ning Galaktika-välise astronoomia rajaja. Ta tõestas 1923-1924 lõplikult galaktikate olemasolu väljaspool Linnutee tähesüsteemi ning 1926. esitas kasutatavaima galaktikate klassifikatsiooni süsteemi. 1929. aastal avastas ta punanihke seaduse ehk Hubble'i seaduse. Kui tähtede nähtavateks parameetriteks on heledus ja värvu, siis galaktikad on piisavalt suured, et uurida nende kuju ja struktuuri. Visuaalsete vaatluste põhjal võib eristada kolme tüüpi galaktikaid elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid. Fotograafia kasutuselevõtt tõi ilmsiks veel hulgaliselt detaile, mida silm ei erista see aitas veelgi täpsustada galaktikate klassifikatsiooni. 1926
maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. Vaatlust teostatakse kosmoseteleskoopide ( Hubble, Spitzer, GALEX, XMM, Chandra ) ja suurte maapealsete teleskoopide ( Subaru, VLA, ESO- VLT jm ) abil. Hubble mõõtis gravitatsiooniläätse efekti, Subaru ja VLT punanihke ehk kauguse ning röntgenteleskoop kuuma röntgengaasi jaotuse galakikaparvedes, mis on tavalise aine suurim osa universumis. Teleskoopide abil on mõõdistatud kujutletav 2 ruutkraadiline ekvatoriaalne ala ehk vaadeldav ala ei ole kujutatud pildina, vaid see on ruumiline. COSMOS-es rakendatakse tööle gravitatsiooniläätsed, mis on ainuke kindel vahend, musta aine omaduste uurimiseks. Kujutise ehitamisel kasutati esimesena Albert Einsteini poolt ennustatud fenomeni, mille
vaatesuunalist liikumist (Doppleri efekt). Kui täht läheneb vaatlejale, on jooned nihkunud lühema lainepikkuse poole (sininihe), kui aga kaugeneb, siis pikemate lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb). 5. Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv kaugeneb, tekitades punanihke, teine aga läheneb, andes sininihke -- kokku saame lihtsalt laiema joone). 6. Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda. Heleda joone tekitab atmosfääris neeldunud kiirguse ümbertöötamine suurema lainepikkusega kiirguseks, aga ka tähest väljapursanud kuuma aine helendus. 7. Kui emissioon- ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga. 8
Kepleri seadused: Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu. Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: · tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; · pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164
varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust. Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks. Sellise süsteemi ketas on vaid pisut suurem sfäärilisest osast, spiraalharud puuduvad täiesti. 78. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Galaktikate kaugusi määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega. Mõõtes punanihke suuruse ja teades eemaldumiskiirust, saab leida galaktika kauguse. Hubble´i seadusega on võimalik määrata galaktikate kaugusi. 79. Mille poolest erinevad teise põlvkonna tähed esimese põlvkonna tähtedest? Esimese põlvkonna tähed on metallivaesemad, aga teise põlvkonna tähed
liikumist (Doppleri efekt). Kui täht läheneb vaatlejale, on jooned nihkunud lühema lainepikkuse poole (sininihe), kui aga kaugeneb, siis pikemate lainepikkuste poole (punanihe). Kui sininihe vaheldub perioodiliselt punanihkega, on tegemist kaksiktähega (liikumisel piki orbiiti täht kord läheneb meile, kord kaugeneb). · Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist (tähe üks serv kaugeneb, tekitades punanihke, teine aga läheneb, andes sininihke -- kokku saame lihtsalt laiema joone). · Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda. Heleda joone tekitab atmosfääris neeldunud kiirguse ümbertöötamine suurema lainepikkusega kiirguseks, aga ka tähest väljapursanud kuuma aine helendus. · Kui emissioon- ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga.
seetõttu toimivadki tähed kõikides galaktikates igal pool ja igal ajal ühteviisi `' (Mary ja John Gribbin 1997:113). 2. Suur Pauk 2.1. Mis see on? '' Universum sündis Suure Pauguga. Aeg sai alguse sellest Suurest Paugust ning sellest hetkest hakkas suurenema ka entroopia. Maailmaruumi paisumise kiirust mõõtes saavad astronoomid välja arvutada, kui palju aega on möödunud Universumile aluse pannud Suurest Paugust. Universumi paisumise kiirust määratakse punanihke kaudu. Punanihke mõõtmine näitab, et Suur Pauk käis umbes 15 miljardit aastat tagasi '' (Mary ja John Gribbin 1997:82). '' Mis toimus enne Suurt Pauku? Mitte kui midagi. Suur Pauk ei olnud tiheda aineklombi paisumine tühja ruumi. Suure Paugu käigus ei saanud ka midagi kuhugi paisuda, sest ruum tekkis alles Suure Paugu käigus. Ei saa näiteks öelda: enne Suurt Pauku, sest aeg sai alguse Suurest Paugust. Suur Pauk on aja serv, aja algushetk. Aeg on olemas olnud
RELIKTKIIRGUS- on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE- Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE’I SEADUS-on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR-Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR-Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ -on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisiga taevakehi.
Webbi teleskoop kaalub vaid veidi üle kuue tonni. Webb on ettenähtud taevakehade vaatlemiseks ainult infrapunalainealas lainepikkustel 0,6-27 mikromeetrit. Infrapunakiirgus pääseb atmosfäärist läbi vaid mõnes üksikus lainepikkuste vahemikus ja sedagi kehvasti, sest suurem osa neeldub veeaurus ja süsihappegaasis. See-eest võimaldavad infrapunavaatlused saada palju uut informatsiooni näiteks pärast Suurt Pauku tekkinud esimeste galaktikate kohta. Nendelt tulev valgus on suure punanihke tõttu infrapunapiirkonda nihkunud. Peale selle peetakse Webb'i oluliste tegevusaladena silmas galaktikate, tähtede ja planeetide tekke ning evolutsiooni uurimises. Webbi pardale paigutatakse kolm vaatlusriista, millega hakatakse analüüsima kogutud kiirgust. Üks neist pildistab taevakehi lähi-infrapunakiirguses lainepikkusel alla 5 mikromeetri, teine registreerib samas lainealas spektreid. Kolmas instrument oskab teha nii
o Doppleri efekt seisneb heli kõrguse muutumises kui heliallika ja helilainete vastuvõtja vaheline kaugus väheneb või suureneb. o Kui heliallikas läheneb vaatlejale, siis samatihedusjooned paiknevad tihedamalt (kõrgem sagedus), kui eemaldub, siis hõredamalt (madalam sagedus). o Kasutamine: liikluses kiiruse mõõtmine; pilvede liikumiskiiruse mõõtmine; südame klappide ja seinte töökiiruse mõõtmine jne. o Punanihke korral väheneb elektromagnetlainete sagedus, kui laineallikas eemaldub vaatlejast. Violetnihe on punanihke vastandnähtus, kus sagedus kasvab kiirgusallika ja vastuvõtja vahekauguse vähenemise tõttu. · Heli energeetika. o Ajaühikus läbi pinnaühiku kandunud heli energia ( või I, Umovi vektor) vastav ühik: [,I] = = . o Heli rõhk, nt Pa (vastas energia tihedusele). · Weber-Fechneri seadus, füüsikaline logaritmiline skaala, bell, detsibell.
Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. Kuidas uuritakse galaktikate dünaamikat? Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad
Jumala poolt looduna. 36. Nimetage viis religiooniantropoloogilist aspekt. Protoloogiline, aksioloogiline, hamartioloogiline, soterioloogiline, eshatoloogiline. 37. Mida tähendab sekulaarne humanism? Kui humanismis on veel koht Jumalal, usul temasse ja kirikul, siis on tegemist religioosse humanismiga. Kui aga Jumalat enam ei tunnustata, kui eitatakse religiooni üldse, on tegemist sekulaarse humanismiga ehk sekulaarhumanismiga. 38. Kes avastas galaktikate punanihke? Mida see tähendab? Edwin Powell Hubble poolt 1929.a. avastatud galaktikate punanihke ehk nende pideva eemaldumise seadus meist. 39. Mida tähendab singulaarsus? Maailmakõiksus sai alguse olukorrast, mil "ruum oli punkt." 40. Mis on reliktkiirgus ja kes selle avastasid? Arno A. Penzias ja Robert W. Wilson, kes 1964. aastal avastasid kosmilise päritoluga mikrolainelise raadiomüra, mis ei pärinenud meie galaktikast, osutus hilisemate uurimiste käigus
heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT - Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE - Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE'I SEADUS - on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR - Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR - Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruumijaotus, Universumi suurema staabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ - on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
1905 Albert Einstein avaldab kolm artiklit: esimene väidab, et Browni liikumine kinnitab aatomite olemasolu; teine väidab, et fotoefekt kinnitab footonite olemasolu; kolmas räägib erirelatiivsusest. 1906 Reginald Fessenden demonstreerib raadiolainete modulatsiooni. 1906 Lee de Forest leiutab trioodi. 1907 Einstein tutvustab gravitatsiooni ja inertsi ekvivalentsusprintsiipi ja ennustab selle põhjal graviatsioonilise punanihke olemasolu. 1907 Fischer sünteesib aminohapetest peptiidahelaid ja näitab sellega, et valke hoiavad koos peptiidsidemed. 1908 Heike Kamerlingh-Onnes vedeldab heeliumi. 1908 Fritz Haber avastab viisi vaba lämmastiku keemiliseks sidumiseks, mis võimaldab Saksamaal lõhkeaineid toota (tänapäeval tuntud Haberi protsessina). 1908 Bertram Boltwood pakub välja, et mineraalide vanust saab määrata kasutades plii ja uraani sisalduse suhet.
läbi 5. Eshatoloogiline aspekt- kõneleb inimese edasiolemisest elamisest pärast surma. 37. Mida tähendab sekulaarne humanism? 5 sekulaarne humanism on loomult ateistlik, seega Jumalat eitav;naturalistlik, vaid nähtavalt eksisteerivat materiaalset maailma tunnustav, milles valitseb evolutsiooniseadus; ta kuulutab relatiivset moraali, eitades Jumalast seatud absoluutseid, inimesele kohustuslikke moraalinorme. 38. Kes avastas galaktikate punanihke? Mida see tähendab? E.P.Hubble 39. Mida tähendab singulaarsus? Kaasajal on kosmoloogias kui universumi teket, ehitust ja funktsioneerimist seletada püüdvas teadusharus tunnustatuim Suure Paugu (Big Bang) teooria, mille kohaselt maailmakõiksus sai alguse olukorrast, mil"ruum oli punkt." Sellist olekut nimetatakse singulaarsuseks. 40. Mis on reliktkiirgus ja kes selle avastasid? kosmilise päritoluga mikrolaineline raadiomüra, mis ei pärine meie galaktikast, hilisemate uurimiste
Universumile on (meie vaatluste ulatuses) omane nii mateeria paiknemise üldine keskmine ühtlus kui ka selle lokaalne ebaühtlus (rea struktuursete tasandite olemasolu). Universum paisub (galaktikad eemal- duvad üksteisest nii nagu laigud täispuhutaval õhupallil). Seda tõestab Hubble'i seaduse kehtivus. Hubble'i seadus väidab, et mida kaugema kosmilise objektiga on tegemist, seda suurema kiirusega see meist eemaldub. Kauguse ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse suhe (Hubb- le'i konstant) võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega. Kaugeimad veel vaadeldavad kosmilised objektid määravad nähtavushorisondi, mis eemaldub meist. Suur Pauk on ca 12 miljardit aastat tagasi toimunud hiigelplahvatus, milles sai alguse Universum. Infot selle kohta annab taustakiirgus kosmiline soojuskiirgus, mille spektraalne koostis vastab kiirgava
Universumile on (meie vaatluste ulatuses) omane nii mateeria paiknemise üldine keskmine ühtlus kui ka selle lokaalne ebaühtlus (rea struktuursete tasandite olemasolu). Universum paisub (galaktikad eemal- duvad üksteisest nii nagu laigud täispuhutaval õhupallil). Seda tõestab Hubble'i seaduse kehtivus. Hubble'i seadus väidab, et mida kaugema kosmilise objektiga on tegemist, seda suurema kiirusega see meist eemaldub: v = H r. Kauguse r ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse v suhe ehk Hubble'i konstant H võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega. Hubble'i konstant on parimate kaasaegsete hinnangute kohaselt ca 71 km/(s . Mpc) = 2,3 . 10 18 s1. See tähendab, et kui Universum paisub globaalselt (nii, nagu pikeneb kumminöör, mille üks ots on mis- tahes vaatleja küljes paigal ja teine ots eemaldub peaaegu absoluutkiirusega) siis eemaldub vaatlejast
Universumile on (meie vaatluste ulatuses) omane nii mateeria paiknemise üldine keskmine ühtlus kui ka selle lokaalne ebaühtlus (rea struktuursete tasandite olemasolu). Universum paisub (galaktikad eemal- duvad üksteisest nii nagu laigud täispuhutaval õhupallil). Seda tõestab Hubble'i seaduse kehtivus. Hubble'i seadus väidab, et mida kaugema kosmilise objektiga on tegemist, seda suurema kiirusega see meist eemaldub: v = H r. Kauguse r ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse v suhe ehk Hubble'i konstant H võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega. Hubble'i konstant on parimate kaasaegsete hinnangute kohaselt ca 71 km/(s . Mpc) = 2,3 . 10 18 s1. See tähendab, et kui Universum paisub globaalselt (nii, nagu pikeneb kumminöör, mille üks ots on mis- tahes vaatleja küljes paigal ja teine ots eemaldub peaaegu absoluutkiirusega) siis eemaldub vaatlejast
See raadius näitabki aegruumi augu suurust. Aegruumi auku ja aegruumi tunnelit kirjeldavad meetrikad on omavahel sarnased. See viitab sellele, et aegruumi tunnelit kirjeldavat meetrikat tuletatakse välja aegruumi auku kirjeldavatest meetrikatest. Näiteks meetrika, mis kirjeldab staatilist 47 ussiauku ja millest saab minna läbi, on järgmine kus aeg radiaalkoordinaat nurgamuutujad ja Kujufunktsioon b(r) ja punanihke funktsioon (r) määravad ära lahendi, mis on sfääriliselt sümmeetriline. See lahend ühendab omavahel kaks tasast aegruumi piirkonda. Ussiaugu kurgust näitab l radiaalset omakaugust. l on esimeses ühendatud aegruumi piirkonnas positiivne ja teises ühendatud aegruumi piirkonnas negatiivne. (Järv 1996, 5-6). 1.2.3 Liikumise suhtelisus Joonis 17 Liikumine on suhteline: Maa liikumine Päikese suhtes ja Päike Maa suhtes. Liikumine on alati suhteline
R on Schwarschildi raadius, mis on avaldatav järgmisel kujul: See raadius näitabki aegruumi augu suurust. Aegruumi auku ja aegruumi tunnelit kirjeldavad meetrikad on omavahel sarnased. See viitab sellele, et aegruumi tunnelit kirjeldavat meetrikat tuletatakse välja aegruumi auku kirjeldavatest meetrikatest. Näiteks meetrika, mis kirjeldab staatilist ussiauku ja millest saab minna läbi, on järgmine kus aeg radiaalkoordinaat nurgamuutujad ja Kujufunktsioon b(r) ja punanihke funktsioon Φ(r) määravad ära lahendi, mis on sfääriliselt sümmeetriline. See lahend ühendab omavahel kaks tasast aegruumi piirkonda. Ussiaugu kurgust näitab l radiaalset omakaugust. l on esimeses ühendatud aegruumi piirkonnas positiivne ja teises ühendatud aegruumi piirkonnas negatiivne. (Järv 1996, 5-6). Ületada valguse kiirust vaakumis pole reaalselt võimalik, sest lõpmatut energiat pole kuskilt võtta. Sama on tegelikult ka aegruumi auguga ( ehk aegruumi tunneliga )
annaabi.ee 
